Obsah (4)

§ 224§ 69§ 91§ 33

4-23-1072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1072 (2315,23,001543) Kohtunik Marina Ni

§ 224

lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Menetlusalune isik Vladimir Timoštšuk – isikukood: 35605120261; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; töökoht T OÜ Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Kuulme Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 22. märtsi 2023. a otsus väärteoasjas nr 2315,23,001543, millega karistati Vladimir Timoštšuki

§ 224lg 2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

1. Menetlusaluse isiku Vladimir Timoštšuki (kaitsja vahendusel esitatud) kaebus jätta rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. 1 4-23-1072 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna esindaja
4. märtsil 2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Vladimir Timoštšukile ette, et ta juhtis
5. märtsil 2023 kell 11.56 Harjumaal Jõelähtme vallas Lagedi-Kostivere teel, liikudes Aruküla-Kostivere tee suunal, mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 150 (reg-nr xxxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,42 mg/l kohta, +/- 0,05 mg/l kohta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V. Timoštšuk sellega liiklusseaduse (

) § 69 lg-t 3 ja pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti
2. märtsi
3. a otsusega karistati V. Timoštšuki

§ 224lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

3. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik toime pannud talle etteheidetava väärteo. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud mõõteseadmega. Mõõtmist teostas vastava koolituse läbinud politseiametnik. Mõõtetulemus on jälgitav. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ütlustega. V. Timoštšuk on rikkunud

§ 69

lg-t 3 ja pannud toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,42 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta ja tulemuseks saadi 0,37 mg/l kohta. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt (samalaadne väärtegu
2. veebruaril 2023, määratud rahatrahv tasutud). Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
3. Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku V. Timoštšuki kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme. Kaebuses taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotletakse väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kui väärteomenetluse lõpetamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, palutakse otsus tühistada 2 4-23-1072 osaliselt määratud karistuse osas ja palutakse kohaldada V. Timoštšuki suhtes karistusena rahatrahvi.
4. Kaebuses märgitakse, et V. Timoštšuk ei ole talle etteheidetud väärtegu toime pannud, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli viidatud ajal tarbinud alkoholi. Samas tarbis kaebaja alkoholi pärast seda, kui oli lõpetanud sõiduki juhtimise ja väljunud sõidukist. Kaebajal ei olnud plaani peale alkoholi tarbimist sõidukit juhtida. Seega pole kaebaja toime pannud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärtegu.

1. Kaitsja hinnangul võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja tarbis alkoholi pärast seda, kui ta oli jõudnud koju, lõpetanud sõiduki juhtimise ja väljunud sõidukist. Kaebajal ei olnud plaani pärast alkoholi tarbimist sõidukit juhtida. Seega ei saanud tema alkoholi tarbimine kujutada ohtu teistele liiklejatele. Kaebuses viidatakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 202 ja Riigikohtu otsustele asjades nr 3-1-1-91-13 ja 3-1-1-11-
3. Lisaks leiab kaitsja, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistusena ei ole põhjendatud. Kaebaja töötab autojuhina firmas Osaühing T. Juhtimisõiguse äravõtmine ei võimalda kaebajal täita oma igapäevaseid töökohustusi. See toob kaasa kaebaja töökoha kaotuse, mis ei võimalda kaebajal sissetuleku kaotuse tõttu pidada ülal ennast ja oma perekonda. Teise töökoha leidmine (mis ei eelda juhtimisõiguse olemasolu) on majanduslikku olukorda ja kaebaja väljaõpet arvestades komplitseeritud kui mitte võimatu. Seega tuleks kaebajale määratud karistus asendada rahatrahviga. Menetlus Harju Maakohtus
4. Kohtumenetluses jäid V. Timoštšuk ja tema kaitsja kaebuse juurde ja palusid tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsuse. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tõenditele antud hinnang ja tuvastatud faktilised asjaolud
6. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja V. Timoštšuk juhtis Jõelähtme vallas LagediKostivere teel Aruküla-Kostivere tee suunal
7. märtsil 2023 kell 11.56 mootorsõidukit Toyota Land Cruiser (reg-nr xxxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,37 mg/l kohta. Viidatud teelõigul märkasid teda patrullsõidukiga liiklusjärelevalvet teostavad tunnistajad S. P. (PPA patrullpolitseinik) ja T. V. (abipolitseinik). Nad järgnesid sõidukiga V. Timoštšuki juhitud sõidukile kaebaja elukohta aadressil Xxxx, kus alustasid tema suhtes menetlustoimingute läbiviimisega.
8. Vormikaamera videosalvestiselt nähtub, et
9. märtsil 2023 kell 12.03 vestlevad patrullpolitseinik S. P. ja T. V. menetlusaluse isikuga. Video algab olukorras, kus viidatud isikud juba vestlevad. Videost nähtuvalt toimub vestlus menetlusaluse isiku, tunnistajate ja 3 4-23-1072 hiljem ka naisterahva vahel. Video on venekeelne ja selle tõlget kohtule ei esitatud. VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg-st 3 tulenevalt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seega ei ole videosalvestise audio-osa tõendina lubatav ega kasutatav. See aga ei tähenda, et videosalvestis oleks lubamatu videopildi osas. Nii ei ole välistatud, et lubatav on ka selline videosalvestis, millel heli puudub (nt enamik turvakaamera salvestisi). Kohtu hinnangul ei too antud asjas ka heli puudumine (tõendina lubamatus) alust kahelda salvestise videopildi usaldusväärsuses. Salvestiselt nähtub, et tegemist on vormikaamera salvestisega. Sellelt on selgelt äratuntavad tunnistaja T. V. ja menetlusalune isik V. Timoštšuk. Videosalvestiselt nähtuvad toimingud, mida tehakse. Videosalvestis aitab kaude kindlaks teha väärteo toimepanemise aega (
10. märts 2023 enne kella 12).
11. Kohtuistungil andsid ütluseid tunnistajad S. P., T. V. ja menetlusalune isik V. Timoštšuk. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247, p 37). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku kohtus antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku kohtus antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. detsembri
15. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 17). Kohtuotsuse rajamine isiku nende ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. mai
17. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 12). VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt on need põhimõtted kohaldatavad ka väärteomenetluses.
18. Tunnistajate S. P.i ja T. V.u ütlused
19. märtsi
20. a sündmuste osas on omavahel haakuvad ja vastuoludeta. Samuti riimuvad need dokumentaalsete tõenditega.
21. Tunnistaja T. V. (abipolitseinik) selgitas kohtus, et
22. märtsil oli ta patrullis ja nad teostasid liiklusjärelevalvet. T. V. oli politseisõiduki roolis. Nad lõpetasid Maardus viimase väljakutse ja suundusid Kostivere suunas. Liiklusjärelevalve käigus kontrollisid nad vastutulevaid ja seisvaid sõidukeid. T. V.u ütlustest nähtub, et nad sõitsid Vandjala-Kostivere suunal (protokollis ekslikult Mändjala-Kostivere suunal, vt VTMS § 2 ja KrMS § 155 lg 22) ja keerasid siis mööda kõrvalteed Maardu poole tagasi. Seega keerasid nad Lagedi-Kostivere teele. Siis nägid nad vasakul pool musta suuremat sõidukit, kaubiku moodi, sõiduk seisis. Roolis oli meesterahvas, valgete juustega. Tunnistaja viitas kohtusaalis menetlusalusele isikule. Patrullivanem trükkis sisse sõiduki andmed ja ütles, et see sõiduk kuulub kontrollimisele. Nad pöörasid auto ringi kuskil 100-150 m eemal ja selle ajaga alustas sõiduk sõitmist ja suure kiirusega. Politseinikud panid punased vilkurid tööle ja T. V., kes oli politseisõiduki roolis, sõitis ca kuskil 120-130 km/h kuni siis peateeni ja sealt edasi. Tagaajamine oli pinev. Veidi aja pärast auto keeras vasakule majade vahele ja nende vahe oli siis võib-olla 30-40 sekundit. See sõiduk oli politseiametnike vaateväljas, kuid mitte siis, kui ta pööras oma elukoha poole, siis tegi ta väikese tagasipöörde talu sissesõitu ja seal olid kas puud või aed vms. Kui ta sõitis sinna hoovi 4 4-23-1072 sisse, siis võib-olla kümmekond sekundit nad ei näinud isikut. Nad jõudsid talu hoovi, kus oli see sama kaubik. Õues oli sama meesterahvas tumedates riietes ja toimetas veoauto juures. Patrullivanem võttis alkomeetri ja palus meesterahval sinna puhuda ja see näitas, et on alkoholijoove (
23. mai
24. a istungi protokoll).
25. Tunnistaja S. P. (PPA patrullpolitseinik) andis ütluseid, et märtsi alguses teostasid nad koos kolleeg T. V.uga liiklusjärelevalvet. Tegemist oli ennelõunase ajaga märtsi alguses, võib-olla oli kuupäevaks
26. märts. Menetlusalust isikut nägid nad Saha-Loo ja Kostivere vahel asulavälisel teel. Nad nägid teel tumedat värvi maasturit, Toyota Land Cruiser, ja menetlusalune isik istus seal autoroolis. Kui nad mööda sõitsid, pani tunnistaja sõiduki reg-märgi süsteemi ja see näitas, et auto suhtes tuleks teha joobe kontroll. Nad keerasid ümber ja kui hakkasid järgi sõitma, siis nägid, et sõiduk hakkas ka sõitma nende eest ära. Tundus, et ta sõitis nende eest ära, vajutas gaasi põhja. Tunnistajad tegid alarmsõitu, panid vilkurid sisse. Nad läksid talle järgi ja siis ta keeras paar korda ja läks oma kodu juurde. Tunnistajad sõitsid tema järel ja tulid tema juurde, mingiks 15 sekundiks kadus sõiduk nende vaateväljast, sest tee ääres olid puud. Kui nad kohale jõudsid, oli isik autost välja, toimetas veoauto juures. Menetlusalusele isiku sõidukile järgi jõudmiseks kulus umbes 1 minut, poolteist kõige rohkem. See aeg oli lühike. Politseinikud puhutasid isikut indikaatorvahendiga, see näitas alkoholi. Oli keskmine joove. Hiljem toimetasid nad teda jaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. Tunnistajad sõitsid sündmuse ajal patrullsõidukiga (kutsung 3672) (
27. juuni
28. a istungi protokoll).
29. Sündmuse toimumise aeg nähtub lisaks menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, mille kohaselt
30. märtsil 2023 kell 11.59 kõrvaldati V. Timoštšuk sõiduki Toyota Land Cruiser (reg.märk xxxx) juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati indikaatorvahendit V. Timoštšuki suhtes

1. märtsil 2023 kell 11.59 asukohas Xxxx. Indikaatorvahendi mudel oli AlcoQuant
2. Indikaatorvahendi reaktsioon oli positiivne ja näit 0,50 mg/l. Ka tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et seda kasutati V. Timoštšuki suhtes
3. märtsil
4. Dokumentaalsed tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed.
5. Tunnistajate ütlused on omavahel haakuvad ja vastuoludeta. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et menetlusalust isikut nähti sõidukiga teel seismas. Kui otsustati teda kontrollida, hakkas sõiduk liikuma. Tunnistajate ütlused olid kokkulangevad selles, et kasutati alarmsõitu ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis neil eest ära ning sellele järgneti võrdlemisi suurel kiirusel. Kohus ei näe tunnistajate ütlustes kaitsja viidatud vastuolu asjaolus, kui kauaks menetlusaluse isiku sõiduk neil vaateväljast kadus. Tunnistaja T. V. selgitas, et nad ei näinud menetlusaluse isiku juhitud sõidukit võib-olla kümmekond sekundit talu sissesõidu juures, kus olid puud või aed vms (
6. mai
7. a istungi protokoll, lk 10). Kui tunnistaja viitas 30-40 sekundile, siis rääkis ta kahe sõiduki vahelisest vahest talu hoovi jõudmisel (samas, lk 8). Tunnistaja S. P.i ütluste kohaselt kadus sõiduk neil silmist mingiks 15 sekundiks (
8. juuni
9. a istungi protokoll, lk 2). Seega tunnistajate ütlustes ses osas vastuolu ei ole ja need on kohtu hinnangul usaldusväärsed.
10. Menetlusalune isik V. Timoštšuk andis kohtuistungil ütluseid, et ta sõitis koju, Lagedilt Kostivere suunas. Ta tuli prügilast. Ta juhtis sõidukit Toyota Land Cruiser
11. Ta jõudis maja ette, väljus sõidukist, sisenes garaaži (see asub õues). Kodus ta alkoholi pruukida ei tohi, 5 4-23-1072 garaažis on tal baar. Seal ta võttis umbes 100-150 g konjakit Metaxa. Ta väljus garaažist. Tema veoauto aku laadis väljas ja ta kontrollis, kas kõik oli korras. Siis tuli politsei. Teel koju nägi ta ka politseisõidukit. Nad sõitsid tema auto taga. Kui ta koju jõudis, siis kuskil 3-5 minuti pärast jõudsid ka politseinikud tema maja ette. Vilkurid ei olnud sisse lülitatud, teda ei peatatud. Enne seda sõitis sõidukiga tema abikaasa lapselapsega, pärast mida võttis sõiduki V. Timoštšuk (
12. mai
13. a kohtuistungi protokoll).
14. V. Timoštšuk kuulati kohtuvälises menetluses üle
15. märtsil 2023 (VT, tl 3; tõlge KT, tl 14). Kuna ta andis ütluseid ka kohtuistungil, on tema kohtuvälises menetluses antud ütlused kasutatavad vaid kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kohtuvälises menetluses andis V. Timoštšuk teistsuguseid selgitusi toimunu kohta. Nimelt väitis ta, et tema sõidukit ei juhtinud, vaid seda tegi hoopis tema naine. Kohtus antud selgitusi, et menetlusalune isik sõitis koju prügilast ja pärast sõitu tarbis garaažis alkoholi, menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ei andnud. Kohtu hinnangul on tegemist olulise vastuoluga, mida V. Timoštšuk ei suutnud kohtuistungil selgitada. Tema selgituste kohaselt ta
16. märtsil 2023 närvitses (
17. mai
18. a kohtuistungi protokoll, lk 12-13). Kaitsja selgitas kohtuvaidlustes, et põhjus, miks V. Timoštšuk algselt ütles, et abikaasa sõitis autoga, võis olla selles, et menetlusalune isik ei soovinud, et abikaasa saaks teada, et ta on koju jõudes tarbinud alkoholi. Nimelt andis V. Timoštšuk ütluseid, et ta ei tohi kodus alkoholi juua (
19. juuni
20. a protokoll lk 6-7). Kohtu hinnangul ei ole sellega siiski põhjendatav vastuolu V. Timoštšuki kohtuvälises menetluses ja kohtus antud ütluste vahel. Menetlusealuse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt toimus ülekuulamine
21. märtsil kell 12.37 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuvas politseijaoskonnas. Seega polnud alust arvata, et politseijaoskonnas antud ütlused võinuks talle kodus ebameeldivusi kaasa tuua. Samuti on arusaadav, et politseijaoskonnas ütluseid andev isik on teatud määral ärev, kuid see ei too üldjuhul kaasa oluliste asjaolude kohta valeütluste andmist. Tegemist on täisealise isikuga, kelle suhtes on ka varem väärteomenetlust läbi viidud. Seega on toimingud tema jaoks tuttavad. Kuigi kohtus esitatud versiooni toimunust edastab V. Timoštšuk ka politseile saadetud
22. märtsi
23. a kirjas (VT, tl 15, lisatud ka kaebusele), teeb ta seda juba oluliselt hiljem. Seega tuleb kohtu hinnangul V. Timoštšuki kohtus antud ütlused ses osas, et ta tarbis alkoholi pärast sõiduki juhtimist garaažis, jätta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed.
24. Eeltoodud järeldust kinnitab ka tunnistajate ütlustest nähtuv, et nad lülitasid menetlusaluse isiku sõidukile järgnedes sisse alarmi, kuid menetlusalune isik ei peatunud, vaid kiirustas eest ära. See viitab tõigale, et menetlusalune isik ei soovinud, et teda sõiduki juhtimiselt peatatakse, mis omakorda viitab kaude seisundile, milles sõidukit juhtida ei ole lubatud.
25. Tunnistajate ütluseid selles osas kinnitavad kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud andmed tunnistajate poolt juhitud patrullsõiduki positsioneerimise kohta. XY-monitor andmete väljatrükist nähtub patrullsõiduki xxxx (mida tunnistaja S. P.i ütluste kohaselt nad
26. märtsil kasutasid) asukoht ja liikumine alates 11.56.02 kuni 11.57.
27. Sellest nähtub, et kell 11.56.02 on patrullsõiduk Lagedi-Kostivere teel ja liigub Kostivere suunas. Kell 11.56.42 keerab patrullsõiduk Aruküla-Kostivere teele, kell 11.57.12 keeratakse vasakule, tehakse justkui tagasipööre ja kell 11.57.43 jõutakse menetlusaluse isiku elukohta. Koostoimes tunnistajate ütlustega, mille kohaselt kulus neil menetlusaluse isiku sõidukile järgi jõudmiseks 6 4-23-1072 vähe aega (S. P.i ütluste kohaselt minut, maksimaalselt poolteist minutit), on tuvastatav ka väärteo toimepanemise aeg kell 11.
29. Patrullsõiduki positsioneerimise andmed kinnitavad ka igati tunnistajate ütluseid. Esmalt selles, et nad pidid menetlusalusele isikule järgnedes sõitma suure kiirusega. Nii nähtub andmetest, et kell 11.56.22 oli patrullsõiduki kiirus 139 km/h. Samuti kinnitavad viidatud andmed, et politsei jõudis menetlusalusele isikule järgi võrdlemisi kiiresti. Aruküla-Kostivere teele pöörati kell 11.56.42 ja menetlusaluse isiku kodu juures oldi juba kell 11.57.
30. Lisaks kinnitab see tunnistajate ütluseid ka osas, et menetlusaluse isiku sõidukit ei olnud nende vaateväljas vaid lühikest aega (umbes paarkümmend sekundit). Nimelt hakatakse vasakpööret Aruküla-Kostivere teel tegema kell 11.57.12 ja kell 11.57.43 ollakse juba menetlusaluse isiku elukoha juures. Tunnistajate ütluste kohaselt aga kadus menetlusaluse isiku sõiduk just siis nende vaateväljast, sest talu sissesõidu juures olid puud või aed. Seega oli aeg, mil V. Timoštšuk ei olnud politseinike vaateväljas, liiga lühike selleks, et väljuda sõidukist, suunduda garaaži, tarbida seal alkoholi ja tulla tagasi sõidukite juurde, kus politseiametnikud talle lähenesid. Ka see, ehk teisisõnu vastuolu teistes väärteoasjas kogutud tõenditega, viitab V. Timoštšuki ütluste ebausaldusväärsusele küsimuses, millal ta alkoholi tarbis.
31. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt mõõdeti alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõteseadmega Dräger Alcotest 711EST nr ARBK-0032, mis on taadeldud (VT, tl 7). Mõõtmist teostas selleks koolitatud ametnik (VT, tl 9). Mõõtmist teostati kell 12.29 kuni 12.35 V. Timoštšuki suhtes ja mõõtetulemuseks saadi 0,42 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/, mõõtetulemus 0,37 mg/l kohta (VT, tl 5). Seega juhtis V. Timoštšuk sõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,37 mg/l kohta.
32. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtuvälise menetleja kohtuvaidlustes esitatud väited selle kohta, kui kaua võtab alkoholi imendumine organismis aega, samuti et alkomeetrisse puhutav õhk tuleb kopsu põhjast ja kuidas see mõjutab alkomeetri näitu, ei ole väärteoasjas tõendatud. Selliste järelduste tegemiseks on vaja eriteadmisi. Seega jätab kohus need väited otsuse tegemisel arvesse võtmata. Õiguslik hinnang ja karistus 26.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 27.

§ 224

lg 2 sätestab väärteona mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. V. Timoštšuk, juhtides mootorsõidukit Toyota Land Cruiser (reg-nr xxxx)
2. märtsil 2023 kell 11.56 Lagedi-Kostivere teel, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,37 mg/l kohta, rikkus

§ 69

lg-t 3,

§ 33

lg 11 p 2 ja pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

29. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik toime teo kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks 7 4-23-1072 süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V. Timoštšukil mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ületas

§ 224

lg-s 1 sätestatu ja ka

§ 224

lg-s 2 sätestatud nn alammäära.

§ 224lg 2 kontekstis oli tegemist keskmise näitajaga.

Tegemist on olekuga, mille puhul isik pidi pidama võimalikuks ja möönma, et ta ei tohiks mootorsõidukit juhtida. V. Timoštšukki on karistatud ka vähem kui kuu aega varem toimepandud samalaadse rikkumise eest. Seega on tema tähelepanu selle lubamatusele juba varem juhitud. Tahtlusele viitab kohtu arvates ka tõik, et menetlusalune isik ei peatunud, kui politseiametnikud alarmi kasutasid, vaid sõitis eest ära. See aga viitab, et tal oli alust arvata, et ta viibib seisundis, milles mootorsõidukit juhtida ei tohiks. 30. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V. Timoštšuk pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

Seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, nagu taotleb kaebaja. Vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti otsus on ses osas seaduslik ja põhjendatud. 31.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks sanktsiooni keskmise määr, lähtudes lisaks süü suurusest ja karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. 32. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga määratud karistuse osas. Kohus hindab V. Timoštšuki süüd väärteo toimepanemisel keskmise lähedaseks. Tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus jääb

§ 224

lg-s 2 sätestatud määra arvestades (0,25–0,74 milligrammi) alla keskmise, kuid ületab alumist piiri. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, mis viitab suuremale süüle. (Väärteona võib olla karistatav ka ettevaatamatu tegu, vt KarS 15 lg 3). Ta juhtis sõidukit päevasel ajal, samas tegi ta seda asulavälisel teel, kus liiklus on asulasisese teega võrreldes väiksem. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 33. Karistuse hindamisel on oluline arvesse võtta, et V. Timoštšukil on üks kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo eest. Nimelt karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 22. veebruari 2023. a otsusega

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 760 eurot.

Süüteo toimepanemise kuupäev oli

1. veebruar 2023 (VT, tl 19). Sõltumata sellest juhtis V. Timoštšuk juba
2. märtsil 2023 mootorsõidukit uuesti keelatud seisundis. Seega ei avaldanud eelnev väärteokaristus kaebajale soovitud mõju ja rahatrahvi teistkordne kohaldamine, mida taotletakse esitatud kaebuses, ei ole õigustatud.
3. Kaebuses tuuakse välja, et V. Timoštšuk vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töötamiseks, sest ta töötab autojuhina Osaühingus T. Kaebuse kohaselt kaotab menetlusalune isik juhtimisõiguseta töö. Kohtuistungil asus kohtuväline menetleja seisukohale, et kuna V. Timoštšuk on viidatud osaühingus juhatuse liige (vt kohtuistungil esitatud äriregistri väljavõte), sõltub tema töökoht vaid temast endast. Sellega seoses nõustub kohus kaitsjaga, et juhatuse liikmeks olek ja töökoht autojuhina ei ole samastatavad ja kindlameelselt väita, et juhatuse liige saab tagada endale osaühingus alati tööd ka autojuhina, kohtu hinnangul ei saa. Sellegipoolest tuleb silmas pidada, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Siiski peab kohus arvesse võtma, milliseid tagajärgi karistus isiku jaoks kaasa toob. V. Timoštšuk selgitas 8 4-23-1072 kohtuistungil, et tema igakuine sissetulek on keskmiseks 900–1000 eurot. Pension on sellest 600 eurot, ülejäänud 300–400 eurot teenib ta autojuhina. Igakuised vältimatud kulud on tal 800 euro suuruses, kuid need on kahasse abikaasaga, kes saab ka pensioni (ligikaudu 600 eurot). Ülalpeetavaid kaebajal ei ole. Sellest järeldab kohus, et isegi kui mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa kaebaja töökaotuse, ei jää kaebaja sissetulekuta. Seejuures ületab sissetulek pensioni näol ka kaebaja igakuised vältimatud kulud.
6. Kohtuväline menetleja on määranud V. Timoštšukile karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Tegemist on karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja määratud karistus kohtu hinnangul põhjendatud ja kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga. Taotlus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel
7. Kaitsja palub alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Viidatud säte lubab menetlejal väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
8. Kaebuses puuduvad sisulised põhjendused, mis tingiksid selles asjas väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses viidatud asjaolu, et kaebaja tarbis alkoholi pärast seda, kui oli lõpetanud sõiduki juhtimise, kohus kogutud tõenditele tuginedes ei tuvastanud. Samuti pidanuks kohus siis väärteomenetluse lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, mitte § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasjas nr 3-1-1-11-14, millele kaebuses viidatakse, lõpetas Riigikohus otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse olukorras, kus väärteo pani isik toime ettevaatamatusest ja tal ei olnud sarnase rikkumise eest varasemaid karistusi. V. Timoštšuk pani teo aga toime kaudse tahtlusega, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei olnud

§ 224

lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvesse võttes väike ja ta on varem samalaadse rikkumise eest karistatud.

1. Kohtu hinnangul ei saa V. Timoštšuki väärteoasjas rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. V. Timoštšukil on kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest, mis on toime pandud vaid kuu aega enne kõnesolevat rikkumist. Tema suhtes esimese rikkumise eest läbi viidud väärteomenetlusel ega talle määratud rahatrahvil ei olnud soovitud mõju, sest V. Timoštšuk pani uuesti toime samalaadse rikkumise. Seega oleks ainetu väita, et karistuse kohaldamine on kõnesolevas asjas tarbetu ja karistuse eesmärgid on saavutatavad ka menetluse lõpetamisel. Menetluskulud
2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb V. Timoštšuki valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 780 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal õigusabi osutamisele 5 h 30 minutit. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 alustel. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, puuduvad alused taotluse rahuldamiseks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 9 4-23-1072 Kokkuvõte
3. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti
4. märtsi
5. a otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 10