Obsah (6)
§ 76§ 75§ 4231§ 65§ 1572§ 751Kriminaalasi nr 1-23-1085 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.08.2023) Kriminaalasja number 1-23-108
§ 76lg 5 alusel määrata Virko Marinitševile katseaeg kuni 29.04.2024.
a. Kohustada Virko Marinitševit alluma katseaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
(5)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 4, 9 alusel määrata Virko Marinitševile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 2) alluda elektroonilisele valvele 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Virko Marinitšev suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esindusele. Vabastada süüdimõistetu Virko Marinitšev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Virko Marinitševilt riigituludesse riigi õigusabi tasu 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 222 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99923700009020. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Virko Marinitšev on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 14.03.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1085
§ 4231
järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2022.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 15 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistusaja algus 14.03.
- a. Karistusaeg lõppeb 29.04.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Virko Marinitševi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Virko Marinitševi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuid on märkinud, et Kagu politseijaoskonna menetluses on kriminaalasi nr 22261000800, kus isikule on esitatud kahtlustus
§ 1572lg 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi. 2
(5)Virko Marinitšev selgitas kohtuistungil, et vanglas töötas ta toidujagajana. On õppinud üldehitajaks vanglas koolitusel. Tal oleks võimalik saada Viljandisse tööle ehitusettevõttesse. Tal on kaks karistust vanglas suitsetamise eest. Oli ahelsuitsetaja ja sai karistused, kui vanglasse tuli. Vabanedes on tema esmane prioriteet tema vastsündinud laps. On vabanedes nõus võtma kõik kohustused, osalema programmis ja olema elektroonilise järelevalve all. Selle kohta on garantiikiri, aga ei ole kohtule esitatud, kuna kriminaalhooldaja ei saanud seda kontrollida. Kaitsja toetab Virko Marinitševi vanglast enne tähtaega vabastamist. Kaitsealune on kuriteod toime pannud ja minevikku muuta ei saa. Tuleb vaadata praegust olukorda. V. Marinitšev on vanglas omandanud ehitaja eriala. Tal on kaks rikkumist, mis on seotud suitsetamisega, need juhtusid vangistuse alguses. Edasises käitumises on püüdnud ennast parandada, karistus on asja ette läinud ja inimest muutnud. Alkoholi riski ei ole olemas. Narkootikume ei tarvita. Vabaduses on elukoht olemas, tööle saamine peaks olema reaalne. Kaitsealune on nõus kohustusi täitma. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Virko Marinitšev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Võcccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccc asuv eramaja. Talu kuulub kinnipeetava kasuisale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku V. Marinitševi majutamiseks. Samuti on andnud kirjaliku nõusoleku majas elavad lähedased. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused V. Marinitševi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Marinitšev on kriminaalkorras karistatud 5 korral, teine reaalne vangistus. Varasemalt kolmel korral karistatud vägivallakuriteo eest. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Varasemalt pani toime vägivaldsed kuriteod (kehalised väärkohtlemised, teise inimese tapmisega ähvardamise) ja varavastase (sõiduki ärandamine, võõra asja hävitamise) kuriteo ning sõidukite korduvad juhtimisõiguseta juhtimised. Ametniku hinnangul on praeguse kuriteo toimepanemise põhjusteks kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemide lahendamise oskus, mõtlematus oma tegude tagajärgedele, riskiv ja hoolimatu elustiil ning puudulik planeerimisoskus. 3
(5)Kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks, ehkki V.Marinitševil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas on need kergemat laadi seoses suitsetamisega ning viimasest rikkumisest on möödunud ligi 5 kuud. V. Marinitšev on osalenud vangla majandustöödel ning läbinud täiendkoolituse „üldehitaja baasoskused“. Samuti läbis täitmiskavas ettenähtud struktureeritud vestlused riskikäitumise tagajärgedest, liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkusest, seaduskuulekast mõtlemisest ja käitumisest ning hoiakute korrigeerimise vajalikkusest psühholoogi poolt. Isiku enda hinnangul on ta peale viimast vangistust väga palju muutunud. Vestluste käigus ei avaldanud isik kuritegelikke hoiakuid ega õigustanud oma käitumist, oli suuteline oma mineviku käitumist ja hoiakuid analüüsima ning motiveeritud neid muutma. Struktureeritud vestlused saavutasid oma eesmärgi. Positiivsed on süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht ja ka toetus lähedaste näol. Vabanedes soovib koheselt asuda tööle venna juurde ehitajana. Töö on sobilik ka elektroonilise valve all viibides. Kuigi pere toetus oli kinnipeetaval olemas ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähelepanuta jätta. Kindel elukoht ning toetavate lähedaste abi soodustavad kindlasti V. Marinitševi hakkamasaamist vabaduses. Kinnipeetava puhul esines varasemalt probleeme alkoholi tarvitamisega, on korduvalt alkoholi joobes olles õigusrikkumisi sooritanud. Alkoholijoobes esines ka agressiivne ja vägivaldne käitumine. 2020 läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Vihajuhtimine. Viimased kuriteod ei ole alkoholi tarvitamisega seotud. Hetkel on risk alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seoses madal. Kuigi V. Marinitševi puhul jääb risk tagasilanguseks alles, ei ole see risk hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat selle tõttu vangistusest vabastamata jätta. Eeltoodut kogumis hinnates on Virko Marinitševi ennetähtaegne vabastamine võimalik ja põhjendatud. Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll, sealhulgas elektrooniline järelevalve ja head vabanemisjärgsed elutingimused peaksid tagama süüdimõistetu käitumise üle piisavalt range kontrolli ning võiksid aidata kohaneda ühiskonnas kehtivate normidega. Arvestades süüdimõistetu hoiakuid ja suhtumist, võiks tal olla kõik eeldused selleks, et tema järgnev elukäik võiks kujuneda õiguskuulekaks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud anda V. Marinitševile võimalus jätkata ülejäänud karistuse kandmist vabaduses. Temast tulenevaid kuriteoriske saab kohtu hinnangul piisavalt maandada kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kohustustega ning reaalse vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vajalik.
§ 76lg 5 alusel tuleb Virko Marinitševile määrata katseaeg kuni 29.04.2024.
Süüdimõistetul tuleb katseaja jooksul alluda käitumiskontrollile ning järgida
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus
§ 75lg 2 p 4 alusel V.
Marinitševile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Samuti tuleb V. Marinitševil
§ 75lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
Arvestades ärakandmata karistuse pikkust, tuleb
§ 751
lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Virko Marinitševi kaitsjana võttis 14.08.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja 4
(5)riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 222 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 222 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Virko Marinitševil riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)