← Eesti

2-19-6043/120

Obsah (8)§ 174§ 138§ 175§ 144§ 177§ 657§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-6043 Kohtuasi X hagi Y ja C

§ 174lg 1).

9.2. Hageja kandis maakohtus menetluskuludena riigilõivu hagiavalduselt 1500 eurot ja õigusabikulud 5139,60 eurot (käibemaksuga), mis seisnesid hagejale osutatud õigusabis tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kokku 42 t 50 min. Maakohus leidis, et riigilõiv 1500 eurot oli põhjendatud kulu (

§ 138lg 2).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

9.

  1. Kohus võttis arvesse tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu ning leidis, et hageja menetluskulud maakohtus olid osaliselt ülemäärased. 9.3.
  2. Hageja ei saa nõuda kohtutäituriga seotud kulude, s.o toimingute nr 5–8 kulude, hüvitamist.

-s on küll ette nähtud õigus nõuda seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulude huvitamist (

§ 144p 4), kuid kõnealused kulud sinna alla ei lähe.

Seega vähendas kohus hageja toimingute ajakulu 1 t 35 min võrra. 9.3.2. Hageja tegi hagiavalduse koostamiseks toimingud nr 1–4 ja 9–12 ehk kokku 13 t 45 min ulatuses, mis oli ülemäärane. Kohus ei pidanud põhjendatuks vastaspoolelt hageja toimingute nr 1, 2 ja 4 kulu väljamõistmist. Kuigi kliendiga nõupidamine ja dokumentide arvutisse salvestamine on menetluses vältimatud, ei ole need toimingud, mille eest vastaspool peab 5

(10)2-19-6043 vastutama. Seega vähendas kohus toimingute nr 1–4 ja 9–12 ajakulu 1 t 40 min võrra, mis on toimingute nr 1, 2 ja 4 ajakulu. Mõistlik ajakulu toiminguteks, mida hageja esindaja tegi kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni, on kokku 10 t, seega vähendades kohus ajakulu täiendavalt 2 t 5 min võrra. 9.3.
  1. Kohus vähendas toimingu nr 15, s.o menetlusse võtmise määrusega tutvumine, ajakulu 15 min-lt 5 min-ni, s.o 10 min võrra. Tegu on trafaretse määrusega, mille sisu ei saanud hageja lepingulisele esindajale kui õigusteenust pakkuvale isikule olla üllatuslik ega nõua pikemat süvenemist kui 5 min. 9.3.
  2. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja toimingu nr 17 ajakulu, s.o e-kirjavahetus kliendiga, hageja Soome kodaniku passi e-ärakirja kättesaamine, failide arvutis salvestamine ja tutvumine 25 min. Eeltoodud tegevuse väljundiks on kohtule esitatava menetlusdokumendina hageja
  3. mai
  4. a vastuväide ehk toiming nr
  5. Seega nimetatud kulu kohus vastaspoolelt välja ei mõistnud. 9.3.
  6. Kohus ei pidanud põhjendatuks toimingu nr 21 ajakulu 20 min, s.o kostjate hagivastuse ja selle lisade kättesaamine ning arvutisse salvestamine. Dokumentide allalaadimine ei ole ajakulu, mille eest vastaspool vastutab. 9.3.
  7. Täies ulatuses põhjendamatu oli ka toiming nr 22, s.o maakohtu e-kirja kättesaamine, faili salvestamine ja sellega tutvumine 10 min. E-kiri sisaldas vaid infot, et kohus ootab hagejalt seisukohta kostja vastusele. Jäi arusaamatuks, kuidas sai sellega tutvumisele kuluda 10 min. Kohus nimetatud kulu vastaspoolelt välja ei mõistnud. 9.3.
  8. Ka hageja toiming nr 23 ehk nõupidamine kliendiga 15 min polnud kulu, mille eest vastaspool peab vastutama. Seda kulu kohus vastaspoolelt välja ei mõistnud. 9.3.
  9. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka toimingu nr 24 ajakulu, s.o videokaamera salvestiste ja Terviseameti kontrollakti saamine, salvestamine ja tutvumine 30 min. Eeltoodud tegevuste väljundiks oli toiming nr 25 ehk hageja
  10. augusti
  11. a kirjaliku arvamuse koostamine, mille ajakulu 6 t võiks hõlmata ka eelnevat salvestiste ja kontrollaktiga tutvumist. 9.3.
  12. Ka toimingute nr 26–30 ajakulu oli selgelt ülepaisutatud. Sisuliselt oli tegu kirjavahetusega eelistungi aja kokkuleppimiseks, millele ei saanud kuluda kokku 50 min, kuivõrd kirjavahetus ei nõudnud pingsat süvenemist ning kõik kirjad ei nõudnud ka reageerimist. E-kirjade kättesaamine ja arvutisse salvestamine pole kulu, mille eest vastaspool peaks vastutama. Toimingute nr 26–30 põhjendatud ajakulu on kokku 10 min. 9.3.
  13. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja toimingu nr 33 ajakulu 20 min. Toimingu sisuks oli kostja menetlusdokumendi kättesaamine ja arvutisse salvestamine. Tutvumine ja õiguslik analüüs on eraldi toiming nr 34, millele hageja esindajal kulus 1 t. Eeltoodu näol oli tegemist menetluskulude ülepaisutamisega ning iga dokumendi salvestamise kulu ei ole õiglane vastaspoolelt välja mõista. 9.3.
  15. juuni
  16. a istung kestis 18 min, ent hageja menetluskulude nimekirjas on vastava toimingu, s.o nr 39 ajakulu 60 min. Kohus vähendas nimetatud ajakulu 42 min võrra. 9.3.
  17. Kohus jättis vastaspoolelt välja mõistmata ka toimingute nr 41 ja 51 kulu (kumbki 10 min), mille sisuks on taas kostja menetlusdokumentide kättesaamine ja arvutisse salvestamine (dokumentidega tutvumine ja õiguslik analüüs on eraldi kulud, vastavalt toimingud nr 42 ja 52). 6
(10)2-19-6043 9.3.
  1. Ka toimingu nr 44 ehk kohtu e-kirja kättesaamise, salvestamise ja sellega tutvumise ajakulu 10 min polnud põhjendatud. Kohtu e-kirja sisuks on teade, et kohus jätab kostjate taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohtule ei nähtu, kuidas selle infoga tutvumisele sai hageja lepingulisel esindajal kuluda 10 min, seda enam, et teade ei nõudnud esindajalt mingit reageeringut. 9.3.
  3. septembri
  4. a istung kestis 22 min, ent hageja menetluskulude nimekirjas on vastava toimingu, s.o nr 55 ajakulu 60 min. Kohus vähendas nimetatud ajakulu 38 min võrra. 9.
  5. Ülejäänud toimingute ajakulu oli põhjendatud, st vastas esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus esindaja ajakulu kokku 10 t võrra, mistõttu esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud kokku 32 t 50 min ulatuses. 9.
  6. Kohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta põhjendatud. Seega oli hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 3283,33 eurot (käibemaksuta), millele lisandub käibemaks, ehk kokku 3940 eurot. 9.
  7. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks maakohtus kokku 5440 eurot (riigilõiv ja õigusabikulu). Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja maakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 5440 eurot. 9.
  8. Hageja ringkonnakohtu menetluskulud seisnesid hagejale osutatud õigusabis tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kokku 6 t 15 min. 9.
  9. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leidis kohus, et ka hageja menetluskulud ringkonnakohtus olid osaliselt ülemäärased. 9.8.
  10. Hageja ringkonnakohtu toiming nr 2 sisaldas endas taas dokumendi kättesaamist ja arvutisse salvestamist, millele kulus hageja lepingulisel esindajal 15 min. Kohus ei pidanud nimetatud kulu ja selle väljamõistmist vastaspoolelt põhjendatuks. 9.8.
  11. Põhjendamatu oli ka ajakulu 10 min, mis kulus hageja lepingulisel esindajal kohtu
  12. augusti
  13. a teate kättesaamisele, sellega tutvumisele ja arvutisse salvestamisele ehk toiming nr
  14. Kõnealune dokument sisaldab teavitust kohtukoosseisu muutumise kohta, mis ei nõua hageja lepinguliselt esindajalt 10 min tähelepanu. 9.8.
  15. Toimingud nr 8–11 sisaldasid kirjavahetust istungi aja kokkuleppimiseks, millele hageja lepingulisel esindajal kulus kokku 20 min. See ajakulu pole eluliselt usutav. Nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu oli kokku 5 min. 9.8.
  17. oktoobri
  18. a istung kestis 22 min, ent hageja menetluskulude nimekirjas on vastava toimingu nr 13 ajakulu 60 min. Kohus vähendas seda ajakulu 38 min võrra. 9.
  19. Ülejäänud toimingute ajakulu oli põhjendatud, st vastas esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus hageja esindaja ajakulu kokku 1 t 18 min võrra, mistõttu menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja toimingud olid põhjendatud ja vajalikud kokku 4 t 57 min ulatuses. 9.
  20. Hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus oli 495 eurot (käibemaksuta), millele lisandub käibemaks, ehk kokku 594 eurot. 7
(10)2-19-6043 9.
  1. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 594 eurot. Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kostjate kanda, mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 594 eurot. 9.
  2. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulud 5440 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 594 eurot, s.o kokku 6034 eurot. 9.
  3. Kohus rahuldas hageja

§ 177

lg 4 järgse taotluse kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses ettenähtud ulatuses viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Kostjad esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 6034 eurot ja mõistis need kostjatelt hageja kasuks välja. Alternatiivselt paluvad kostjad saata asi Harju Maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on hageja menetluskulud vaidluse eset, menetlusdokumente ja toiminguid arvestades paisutatud ja ülemääraselt suured. Siinses menetluses oli vaid üks hageja nõue, asjas ei toimunud tunnistajate ülekuulamist, puudusid kõrvalnõuded ja vaidluse ese oli selgelt piiritletud. Kuna hageja menetluslikud positsioonid kordusid erinevates menetlusdokumentides, siis ei ole kõik kulud põhjendatud. Kostjad paluvad vähendada menetluskulusid põhjendatud ja mõistliku suuruseni.
  2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus oleks kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses üksikasjalikult käsitlenud hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja nende ajakulu ning hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses. Selle põhjal on maakohus vähendanud hageja lepingulise esindaja õigusabikulusid taotletuga 8

(10)2-19-6043 võrreldes maakohtu menetluses 10 t võrra ja ringkonnakohtu menetluses 1 t 18 min võrra. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukohad nõuetekohaselt põhjendatud ning maakohus ei ole lugenud hageja üksikuid menetlustoiminguid ja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks selgelt ülemäärases ulatuses, mis annaks alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.
  1. oktoobri
  2. a kohtuistungi puhul on maakohus küll ekslikult lugenud istungi kestuseks 22 min, kuigi protokolli järgi kestis istung u 58 min, kuid see eksimus on olnud kostjate kasuks ja hageja ei ole sel alusel maakohtu lahendit vaidlustanud.
  3. Maakohus on hinnanud vaidlustatud määruses ka kostjate vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kostjad esitasid hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekirjale vastuväited
  4. septembril 2020 ning maakohus on nende väidetega arvestanud. Kohus nõustus kostjatega, et hageja ei saa nõuda menetluskuludena kohtutäituriga seonduvate kulude (hageja 12.–
  5. detsembri
  6. a toimingud nr 5–8, sh kostjate viidatud võlateatise koostamise, kohtutäituriga läbirääkimiste, kohtutäituri tasu otsuse ja väljastusteate kättesaamise ja kohtutäituri tasu maksmisega seotud kulud) hüvitamist, ja jättis need kulud täielikult (1 t 35 min ulatuses) välja mõistmata. Samuti nõustus kohus kostjate vastuväitega, et hageja lepingulise esindaja kulu
  7. septembri
  8. a istungil esindamiseks oli ülemäärane, kuna istung ei kestnud 60 min, ning lähtus menetluskulude kindlaksmääramisel kohtuistungi protokollijärgsest kestusest 22 min. Maakohus vähendas ka teiste istungite puhul hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvat aega lepingulise esindaja poolt kohtuistungil osalemisele, lähtudes menetluskulude kindlaksmääramisel kohtuistungite protokollijärgsest kestusest. Kohus kontrollis ka hageja lepingulise esindaja muude toimingute ja ajakulu põhjendatust. Hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kohta kostjad konkreetseid vastuväiteid ei esitanud, vaid palusid
  9. oktoobri
  10. a menetlusdokumendis kohtul kontrollida hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ongi teinud.
  11. Kostjad on esitanud määruskaebuses üldise väite, et hageja kulud on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ülepaisutatud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Määruskaebust lahendades ei ole ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus hindab määruskaebuse alusel üksnes seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kostjad ei ole esitanud määruskaebuses vastuväiteid ühelegi konkreetsele maakohtu poolt põhjendatuks loetud hageja lepingulise esindaja toimingule ega selle ajakulule, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust neid kõiki uuesti hinnata. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et maakohtu tuvastatud ulatuses olid hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud.
  12. Määruskaebuse väide, et hageja menetluslikud positsioonid kordusid erinevates menetlusdokumentides, mistõttu ei ole kõik hageja õigusabikulud põhjendatud, on jäänud üldsõnaliseks. Kostjad ei ole toonud esile, millistes menetlusdokumentides väidetavad kordused esinevad ja millisel määral see peaks mõjutama põhjendatuks loetavate menetluskulude suurust. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt lähtus maakohus hageja menetlusdokumentide koostamise ajakulu hindamisel mh menetlusdokumentide sisust ja mahust. Seejuures ei tuvastanud maakohus, et hageja menetlusdokumendid oleksid sisaldanud olulises mahus kordusi, mis oleks õigustanud põhjendatuks loetava ajakulu vähendamist.
  13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Kostjad ei ole ka väitnud, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu oleks olnud põhjendamatult kõrge. 9
(10)2-19-6043 20. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 21.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 22. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.