) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma.
p 1, 2 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 8.
kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (
Vaidlus puudub selles, et kostja oli hageja sünni ajal hageja emaga abielus. Kostja on kantud isana hageja sünniakti. Vastavalt
§-le 82 on hageja ja kostja vastastikused õigused ja kohustused tekkinud seaduses sätestatud korras põlvnemise kindlakstegemisest. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja kasvatamises. Seega on kostja kohustatud hageja ülalpidamiskohustust täitma elatise maksmise teel. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise 2 tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (
). 9.
lg 1 esimese lause järgi isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
lg 1 kohaselt isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga. Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada (vt Riigikohtu
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu
Kohus arvestab elatise summa määramisel sealhulgas asjaolu, et hageja vajadused saab osaliselt kanda riiklike peretoetust arvel. Hagiavalduses on hageja seadusliku esindaja sissetulekuks märgitud sh peretoetused XXX eurot. Hageja seaduslik esindaja on hageja eestkostja ning rahvastikuregistri andmetel on hageja seaduslikul esindajal endal kaks alaealist last. Seega koosnevad hagis nimetatud peretoetused eelduslikult kolmele lapsele makstavatest lapsetoetustest, eestkostetava lapse toetusest ja lasterikka pere toetusest. 3 Hagi esitamise ajal oli lapsetoetuse suurus pere kahe esimese lapse kohta 60 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, eestkostetava lapse toetus 240 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot (s.o kokku 760 eurot); alates 1. veebruarist 2023 on lapsetoetus pere kahe esimese lapse kohta 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3, § 20 lg 4, § 21 lg 2). Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus. 15. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates 25. maist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 16.
lg 4 kohaselt tasutakse elatis iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja pangakontole. 17. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.