Obsah (8)

§ 178§ 422§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 468

2-22-2125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2125 Tsiv

§ 178lg 2).

Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus

§ 422mõttes.

2-22-2125 Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu seisukoht

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Avaliku E-toimiku kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole, seega võib lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud talle 15.11.2021 esitatud kahjunõuet 1 182 eurot vabatahtlikult. Nimetatud nõue tuleneb väärteootsusest, mille järgi mõisteti kostja süüdi KarS § 218 lg 1 järgi varalise kahju tekitamises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, § 132 lg 3 ja § 136 lg 1 alusel on kohustub kostja tekitatud kahju hüvitama. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa

§ 444lg 3 alusel.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatud ja teda esindas töötaja, mistõttu lepingulise esindaja kulusid ei tekkinud. Ka hageja enda kinnitusel talle menetluskulusid tekkinud ei ole.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik