KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19069 Tsiviilasi Hxxxx Vxxxxx kohustus

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 10.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 11.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Hxxxx Vxxxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on tegelenud hasartmängu mängimisega välismaa kasiinodes ja seda olukorras, kus Eestis on võlgnik endale hasartmängukeelu peale pannud. Pärnu Maakohus on lahendis 2-12-49039 märkinud, et võlgnik on menetluse kestel tegelenud hasartmängudega, mis ei ole kohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 1 toodud kohustust.

15.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma 3 kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.11.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.06.2021, järgmine 01.12.2021 jne. 23.09.2021 määrusega määras kohus võlgniku usaldusisikuks Axxxxx Kxxxxxxx. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis korrektset aruannet – tähtaegadega 01.06.2021, 01.12.2021, 01.06.2022, 01.12.2022 ja 01.06.2023. Viimane aruanne on kohtule pärast korduvate kohtupoolsete kirjade saatmist esitamata. Kohus selgitas samuti 19.01.2023 toimunud ärakuulamisel võlgnikule ja usaldusisikule selgitanud, et kohus lõpetab menetluse võlgnikku kohustustest vabastamata, kui aruannet ei esitata tähtaegselt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta. 16.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakse summas 865,37 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid - töötasu, pensioni II samba väljamakse, hasartmängudest saadav tulu ning laenud ja ülekanded eraisikutelt - oli võlgniku väljamakse kohustus 01.12.2022 seisuga 4078,22 eurot. Lisaks on võlgnik menetluse kestel teinud makseid märkimisväärses summas isikutele (eraisikutele, õele), kellel selleks hetkel õiguslik alus puudub. Selline võlgniku käitumine on lubamatu ning kahjustab oluliselt võlausaldajate õigusi kohustustest vabastamise menetluses. Maakohus on 15.03.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-20-4452 märkinud, et uute võlausaldajate eelistamine on ilmselge teiste võlausaldajate suhtes pahatahtlik käitumine ja nende õiguste kahjustamine. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud viimast aruannet oma tegevuse kohta, samas teades aruande esitamata jätmise tagajärge, mida kohus on korduvalt rõhutanud. Kohtul ei ole võimalik teostada kontrolli võlgniku vara ja sissetulekute üle. Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning eelistanud uute võlausaldajate nõuete tasumist. Samuti on kohus võlgnikule mitmeid kordi selgitanud tema loovutuskohustust saates võlgnikule korduvalt kirju seoses võlgniku vale rahade kasutusega, kuid midagi ei ole muutunud. Seega on võlgnik tahtlikult loovutuskohustust rikkunud. Mistahes seaduslik alus väljamaksete korrektses summas tegemata jätmiseks võlgnikul puudub. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
2. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise 4 võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Hxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles raskelt hooletu oma

§ 173lg 1-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 20. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 21.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Hxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Hxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 22.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Hxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxx Kxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5