← Eesti

2-22-4397/21

Obsah (14)§ 162§ 138§ 144§ 436§ 363§ 392§ 435§ 657§ 651§ 456§ 230§ 656§ 688§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 363 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevaid hagiavalduse sisu nõudeid ning on jätnud hagis välja toomata õigussuhte ja nõude tekkimise aluseks olevad asjaolud. Hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte tekkimist, s.o millistel asjaoludel ja tingimustel on pooled müügi- või töövõtulepingu sõlminud. 2.

  1. Kostjale on arusaamatu, kuidas hageja sai müüa kostjale uksi viimase tellimuse alusel, kui kostja esitas hagejale soovi kolme ukse ostmiseks
  2. veebruaril 2022, kuid arved, mille tasumist kostja hagejalt nõuab, on väljastatud juba
  3. oktoobril 2021 ja
  4. veebruaril 2022, s.o enne kostja sooviavalduse saamist. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks ei ole hageja tõendina esitanud töövõtulepingut ja muid asjakohaseid dokumente, mille põhjal saaks hinnata hageja nõude põhjendatust. 2.
  5. Hageja
  6. veebruari
  7. a e-kirjast järeldab kostja, et üheks müügilepingu tingimuseks oli 100% ettemaksu tasumise kohustus. Järelikult tekkis hagejal kohustus kostjale uksed üle anda alles pärast seda, kui kostja on hagejale nende eest 100% tasunud. Hageja ei ole selgitanud vastuolu ettemaksu kokkuleppe ja arvete tasumata jätmise vahel. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lepingu omalt poolt täitnud. 3

(11)2-22-4397 2.
  1. Eeltoodud põhjustel leidis kostja, et hagiavaldus on oluliste puudustega, see ei ole põhinõuete osas põhjendatud ega tõendatud. Kuna hageja põhinõue ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud ka viivis ja sissenõudmiskulud. 2.
  2. Oma
  3. mai
  4. a seisukohas märkis kostja, et hagis esitatud väidetest saab järeldada, et hageja tugineb oma nõudes müügilepingule. Oma
  5. mai
  6. a seisukohas aga kinnitas hageja, et pooled ei ole sõlminud ei müügi- ega ka töövõtulepingut ning hageja ei ole kostjale kaupa (sise- ja välisuksi) üle andnud. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumist, mis on algselt koostatud kolmandale isikule. Seega ei ole hageja nõuet müügi- ega töövõtulepingu alusel võimalik rahuldada, kuna tasunõude eeldused ei ole täidetud. Hagiavaldusest ja hageja
  7. mai
  8. a seisukohast ei tulene, et hageja saaks nõuda kostjalt tasu mingil muul alusel. 2.
  9. Oma
  10. juuni
  11. a seisukohas märkis kostja, et hageja on asunud
  12. juuni
  13. a menetlusdokumendis üllatuslikult väitma, et kostja on andnud hagejale
  14. veebruaril 2022 võlatunnistuse ning hageja nõude aluseks on ASSG Construction OÜ-le väljastatud arved. Hageja väited hagi aluseks olevate asjaolude kohta on ebaselged ja vastuolulised. Juhul, kui hageja leiab, et tema nõue tuleneb müügi- või töövõtulepingust, tuleb hagi jätta rahuldamata poolte vahel lepingulise suhte puudumise tõttu. Juhul, kui hageja leiab, et tema nõue tuleneb võlatunnistusest, tuleb hagi jätta rahuldamata võlatunnistuse puudumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et ASSG Construction OÜ-l oleks hageja ees mingeid kohustusi. Lisaks ei saa DK avaldusest
  15. veebruari
  16. a e-kirjas välja lugeda kostja tahet sõlmida hagejaga konstitutiivne võlatunnistus 12 083,71 euro tasumiseks. Kuigi kostjale jäävad DK avaldused ebaselgeks, võib neist välja lugeda maksimaalselt seda, et kostja on valmis (arvatavalt eelnevate läbirääkimiste tulemusena) tasuma hagejale 300 eurot rohkem ning kostja võib ASSG Construction OÜ-l aidata hageja võimalikke arveid tasuda. Hageja nõuab kostjalt kostjale, mitte ASSG Construction OÜ-le väljastatud arvete tasumist. Hageja esitatust ei ole aru saada, kelle kohustuste täitmist hageja nõuab. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
  17. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 083,71 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 426,75 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhinõudelt (12 083,71 eurot) määraga 0,05% päevas alates
  18. märtsist 2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 11 656,96 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 10 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1510 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise neilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 3.
  19. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib VÕS § 175 lg 1 järgi kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kohustuse ülevõtmine võib toimuda võlausaldaja ja võlgniku vahelise kokkuleppega. Võlausaldajast hageja ja uuest võlgnikust kostja tahteavaldused kohustuse ülevõtmiseks sisalduvad hageja poolt kohtule tõendina esitatud kirjavahetuses. Hageja kirjutas
  20. veebruaril 2022 DK-le „lisaks soovime saada kinnitust, et võtate ASSG Construction OÜ tasumata arve enda kanda“ ja DK vastas
  21. veebruaril 2022 kostja nimel „[k]innitan, et Teletorni Kodud võtab Assg Construction arved enda peale“. Hageja väitel sisaldusid vaidlusalused arved kostja saadetud e-kirjas, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtule nähtus hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest (hagi lisa 1), et arve nr 2202027 summas 7313,71 ja arve nr 2110038 summas 4770 eurot sisalduvad poolte kirjavahetuses. Kostja ei ole tõendile selles osas vastuväiteid esitanud. DK tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 teise lause kohaselt 4
(11)2-22-4397 tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul pidi hagejaga sarnane mõistlik isik mõistma kostja tahteavaldust nii, et kostja soovis olla kohustusega seotud, s.o kui ta varem ei olnud kohustatud isik, siis selleks isikuks saada. Ka kostja on oma
  1. juuni
  2. a menetlusdokumendi p-s 10.2 väljendanud, et DK kirjast võib aru saada, et kostja võib ASSG Construction OÜ-l aidata hageja võimalikke arveid tasuda. Seega on ka kostja möönnud enda väljendatud valmisolekut osaleda ASSG Construction OÜ kohustuste täitmisel hageja ees. Kohus nõustus kostjaga, et pooled ei sõlminud konstitutiivset võlatunnistust. Samas oli kohus seisukohal, et DK
  3. veebruari
  4. a tahteavaldusest on selgelt välja loetav kostja valmisolek täita ASSG Construction OÜ kohustused hageja ees kohustuste ülevõtmisega VÕS § 175 lg 1 tähenduses. Kuivõrd kohus tuvastas, et vaidlusalused arved, mis kajastasid ASSG Construction OÜ kohustusi hageja ees, olid poolte kirjavahetusele manusena lisatud, oli kohtu hinnangul üheselt määratletav, millised arved kostja lubas üle võtta. ASSG Construction OÜ võlgnevuse olemasolu (tasumata arved) on välja loetav ka poolte kirjavahetusest. Nii kirjutab hageja oma
  5. veebruari
  6. a e-kirjas: „Omalt poolt soovime, et lisaks ettemaksule tasute vanast arvest väikse summa ära hea tahte märgiks (nt. 300 eurot)“. Kostja vastab samal päeval hagejale, et teeb maksmata arvete kohta päringu. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et DK oli nii kostja kui ka ASSG Construction OÜ esindaja, kes esitas hagejale tellimusi. Samuti ei väitnud kostja, et DK-l polnud (esindus)õigust kostja nimel ASSG Construction OÜ kohustusi üle võtta TsÜS § 115 jj mõttes. 3.
  7. Kuivõrd hageja nõustus, et poolte vahel puudus leping uste müügiks, polnud kohtul vaja analüüsida kostja vastuväiteid seoses kostja
  8. veebruaril 2022 saadetud uste ostu sooviavaldusega. Kuna vaidlusalused arved puudutavad ASSG Construction OÜ kohustusi hageja ees, mille täitmise võttis kostja ASSG Construction OÜ-lt üle, siis ei oma tähtsust kostja vastuväited seoses töövõtulepingu esitamata jätmisega ja ettemaksu tasumise kohustusega. Hageja väitel ei jõudnud pooled lepingu sõlmimiseni ning ka kostja on tuginenud müügilepingu puudumisele poolte vahel. 3.
  9. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on ASSG Construction OÜ kohustused arvel nr 2110038 märgitud summas 4770 eurot ja arvel nr 2202027 märgitud summas 7313,71 eurot hageja ees VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle võtnud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Kohus märkis, et kuna kostja on
  10. veebruari
  11. a tahteavalduses kinnitanud arvete ülevõtmist, mis olid poolte kirjavahetusele lisatud, lasus kostjal tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et kohustust tegelikult ei ole. Kostja ei ole seda teinud. Lisaks ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et ühte arvet on ettemaksu näol osaliselt tasutud summas 3175 eurot. Kohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-tele 1 ja 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 083,71 eurot. 3.
  12. Kohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 ning märkis, et hageja nõuab kostjalt viivist arvetel nr 2110038 ja nr 2202027 märgitud määras 0,05% päevas. Kostja ei ole viivise arvestuse kohta vastuväiteid esitanud, mh viivise määrale. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr 2110038 tasumisega viivitamise eest viivise 324,36 eurot ajavahemiku
  13. november 2021 kuni
  14. märts 2022 eest (4770 eurot × 0,05% × 136 päeva) ning arve nr 2202027 tasumisega viivitamise eest viivise 102,39 eurot ajavahemiku
  15. veebruar 2022 kuni
  16. märts 2022 eest (7313,71 eurot × 0,05% × 28 päeva), kokku 426,75 eurot. Maakohus viitas

§-le 367 ja Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 p-le 12, kus leiti, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. 5

(11)2-22-4397 Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Kuna hageja ei olnud suurema kahju olemasolu põhjendanud, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3.
  1. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmist, tuginedes VÕS § 1131 lg-le
  2. Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Vaatamata sellele, et kostja ei olnud hageja võla sissenõudmiskulude nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, oli hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud vaid osaliselt. Hageja ei ole rahaliselt sisustanud 40 eurot ületavat kahju hüvitamise nõuet. Eelnõu 372 SE seletuskirja kohaselt ei ole sissenõudmiskulude hüvitis põhimõtteliselt piiratud 40 euroga, kuid kui sissenõudmiseks tehtud kulutused ületavad seadusega kindlaksmääratud summat 40 eurot ja pooled ei ole eraldi suuremas hüvitises kokku leppinud, tuleb 40 eurot ületav osa nõuda sisse üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet 10 eurot sisustanud, mistõttu jättis kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 40 eurot, mis ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. 3.
  3. Kuna kohus rahuldas hagi rohkem kui 99% ulatuses ja tegi otsuse sisuliselt kostja kahjuks, pidas kohus

§ 162lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

3.7. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud koosnesid hagiavalduselt tasutud riigilõivust 910 eurot ja õigusabikuludest 600 eurot, kokku 1510 eurot. Kohus leidis, et

§ 138

lg-test 1 ja 2 ning § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv 600 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 144

p 1 ja § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul olid kõik hageja esile toodud menetlustoimingud 6 t ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta oli samuti mõistlik. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1510 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. 4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus täitnud nõuetekohaselt

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja on rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust. Maakohus on teinud üllatusliku lahendi ja rikkunud

§ 436lg-t 4, tuginedes otsust tehes asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud.

4.2. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et kostja on kolmanda isikuna hageja nõude ASSG Construction OÜ-lt üle võtnud. Hageja on hagiavalduses tuginenud 6

(11)2-22-4397 müügilepingule ja viimases menetlusdokumendis konstitutiivsele võlatunnistusele. Enne kohtuotsuse tegemist ei ole arutanud maakohus pooltega hageja nõude võimalikku ülevõtmist kostja poolt. 4.3. Hageja menetluses esitatud väited on ebaselged ja eksitavad ning ei võimalda kostjal kujundada seisukohta hageja nõude põhjendatuse kohta.

§ 363

lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohtu ette toomine ennekõike hageja kohustus. 4.4. Maakohus ei ole vaidlust lahendades teinud selgeks hageja nõudeid ega selgitanud nõude rahuldamise õiguslikke aluseid ja sellest tulenevalt tõendamiskoormust, jättes täitmata eelmenetluse ülesanded (

§ 392lg 1 p 1).

Hageja on esitanud nõude aluseks olevad asjaolud vastuoluliselt: hagis tugines müügilepingule, seejärel eitas müügilepingulise suhte olemasolu ja oma viimases maakohtule esitatud menetlusdokumendis leidis, et sõlmitud on võlatunnistus. Järelikult on hageja esitanud nõudeid erinevatel asjaoludel. Olukorras, kus hageja nõue ei olnud selge, pidi maakohus

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 järgi eelmenetluses esmalt välja selgitama hageja nõuded ja iga nõude aluseks olevad asjaolud ning p 41 järgi igale nõudele kohalduva õiguse, sh hageja nõuded kvalifitseerima ja selgitama pooltele, millest sõltub hageja nõude rahuldamine. Maakohus seda ei teinud. 4.

  1. VÕS § 176 lg 1 kohaselt võib kohustuse ülevõtja esitada võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Kostja on arvamusel, et kui hageja nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on ASSG Construction OÜ kohustused hageja ees üle võtnud, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, et ASSG Construction OÜ-l on hageja ees lepingust tulenevaid täitmata kohustusi. Seni, kuni hageja ei ole toonud esile nõude aluseks olevaid asjaolusid ja esitanud kohtule tõendeid, ei saa kostja realiseerida VÕS § 176 lg-st 1 tulenevat õigust esitada hageja nõudele vastuväiteid. Pelgalt kostja nimele vormistatud arved ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid. 4.
  2. Kui hageja esitab kohtule vastuoluliste asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 340 lg 1).

Ilma nõuet täpsustamata, s.o esile toomata, millise nõude täitmise kohustuse on kostja ASSG Construction OÜ-lt üle võtnud, ei ole kostjal võimalik hageja nõude suhtes seisukohta kujundada ja vastuväiteid esitada. Kohus peaks

§ 435

lg 1 järgi tegema otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Maakohus oleks pidanud tegema otsuse siis, kui ta on kontrollinud nii ASSG Construction OÜ müügilepingu järgsete õiguste maksmapaneku kui ka lepinguliste kohustuste ülevõtmisest tulenevate nõuete maksmapaneku eeldusi. Kostjat ei saa kohustada hagejale tasu maksma ilma, et hageja oleks kas ASSG Construction OÜ-le või kostjale vastusoorituse teinud. 4.

  1. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagiavalduse rahuldamise eeldused ei olnud täidetud, kuna hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et tal oli ASSG Construction OÜ vastu nõue, mille täitmist hageja saab kostjalt nõuda. Vastustaja seisukoht
  2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 7

(11)2-22-4397 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt, jättes selle rahuldamata 10 euro sissenõudmiskulude nõudes. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes vaidlustas otsuse osas, millega hagi rahuldati. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus osas, millega hagi jäeti 10 euro sissenõudmiskulude nõudes rahuldamata (resolutsiooni p 4),

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse ning muude asja materjalidega, on kolleegium seisukohal, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi tuleb saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, mh jättes osad asjassepuutuvad õigusnormid kohaldamata. Lisaks on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooltele selgitamata nii selle, millised on asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja hagi rahuldamise eeldused, kui ka tõendamiskoormuse seoses hagi aluseks olevate kohustuste olemasolu ja sissenõutavusega. Eelneva tulemusel võisid pooltel jääda esile toomata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitamata tõendid. Samuti on maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 436ja § 442 lg 8 rikkumine).

Kolleegium selgitab neid seisukohti järgnevaga.

  1. Maakohus tuvastas asjas esitatud kirjavahetuse põhjal (hageja
  2. veebruari
  3. a e-kiri DKele ja DK
  4. veebruari
  5. a e-kiri hagejale), et kostja avaldas tahet võtta VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle ASSG Construction OÜ kohustused hageja ees, mis tulenesid arvetest nr 2202027 (summas 7313,71 eurot) ja nr 2110038 (summas 4770 eurot) (vt maakohtu otsuse p-d 11–13). Seejärel leidis maakohus, et kuna kostja on nimetatud ASSG Construction OÜ kohustused üle võtnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on
  6. veebruari
  7. a tahteavalduses kinnitanud arvete ülevõtmist, millised arved olid poolte kirjavahetusele lisatud, siis tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et kohustust tegelikult ei ole, lasus kostjal (vt maakohtu otsuse p 15). Kuna kostja ei olnud tõendanud kohustuste puudumist, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 083,71 eurot, viivise ja sissenõudmiskulud.
  8. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu seisukoht, et kostja võttis VÕS § 175 lg 1 järgi üle ASSG Construction OÜ kohustused, mis nähtusid poolte kirjavahetusele lisatud arvetelt, oli kostjale üllatuslik. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks VÕS § 175 kohaldamist pooltega arutanud. Pooltega hagi aluseks olevate asjaolude ja õigusliku olukorra arutamine oli praeguses asjas eriti oluline seetõttu, nagu kostja põhjendatult välja toob, et hageja väited tema nõude aluseks olevate asjaolude kohta olid menetluse käigus muutunud:
  9. märtsi
  10. a hagiavalduses tugines hageja kostjaga sõlmitud müügilepingule;
  11. mai
  12. a menetlusdokumendis tõi hageja esile, et nõuab kostjalt algselt ASSG Construction OÜ-le väljastatud arvete tasumist;
  13. juuni
  14. a menetlusdokumendis tugines hageja sellele, et kostja esindaja
  15. veebruari
  16. a e-kiri on käsitatav konstitutiivse võlatunnistusena. Kostja sai alles vaidlustatud otsusest teada, kuidas mõistis hageja hagi alust ja milliseid õigusnorme pidas asjassepuutuvaks maakohus. Samas ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei olnud kohustuste ülevõtmisele menetluses tuginenud. Hageja on alates oma
  17. mai
  18. a 8

(11)2-22-4397 menetlusdokumendist väitnud, et arved, mille tasumist ta kostjalt nõuab, olid esialgu väljastatud ASSG Construction OÜ-le ning kostja esindaja palus need kostja nimele ümber teha.
  1. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväited maakohtu õiguslikule käsitusele apellatsioonkaebuses. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu järeldusele, et tuvastatud asjaoludel oli tegemist kohustuse ülevõtmisega, sh ei väida kostja, et maakohus oleks eksinud VÕS § 175 lg 1 kohaldamisel või hinnanud poolte kirjavahetust ja seal sisalduvaid tahteavaldusi valesti osas, milles need puudutasid ASSG Construction OÜ kohustuste ülevõtmist. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust arvata, et maakohtu lõppjäreldus oleks selles osas vale. VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sellisel juhul toimub kohustuse üleminek võlausaldaja ja kolmanda isiku kahepoolse kohustus- ja käsutustehingu alusel ning selleks ei ole vaja võlgniku tahteavaldust (vt ka Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07, p 12). Kolleegiumi hinnangul on maakohus oma järeldust ASSG Construction OÜ kohustuste ülevõtmise kohta kostja poolt nõuetekohaselt põhjendanud.
  4. Põhjendamata ja ennatlik on aga maakohtu järeldus selle kohta, et tõendamiskoormus kohustuse puudumise tõendamiseks lasus kostjal. 12.
  5. Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230lg 1 esimene lause).

Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt ASSG Construction OÜ-l tekkinud kohustuste täitmist, tuleb hagejal seega tõendada nii nende kohustuste üleminek kostjale kui ka nende kohustuste olemasolu ja sissenõutavus. Seega ei piisa hageja nõude rahuldamiseks üksnes selle tuvastamisest, et kostja on ASSG Construction OÜ kohustused VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle võtnud. Praegusel juhul oli kostja vaielnud vastu nende kohustuste olemasolule, mille täitmist temalt nõuti. Kostja on menetluses leidnud, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest lähtuvalt ta saaks nõuda kostjalt algselt ASSG Construction OÜ-le väljastatud arvete tasumist (nt kostja

  1. mai
  2. a menetlusdokumendi p 10), ega tõendanud, et ASSG Construction OÜ-l oleks hageja ees mingeid kohustusi (vt kostja
  3. juuni
  4. a menetlusdokumendi p 10.2). Kostja on apellatsioonkaebuses õigesti viidanud, et pelgalt arve esitamine ei tõenda kohustuse olemasolu. 12.
  5. Tõendamiskoormus kohustuse olemasolu osas võib ümber pöörduda näiteks võlatunnistuse andmise korral (vt deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.4). Praegusel juhul on maakohus leidnud, et pooled ei olnud sõlminud konstitutiivset võlatunnistust (maakohtu otsuse p 12). Seda, kas pooled võisid olla sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, ei ole maakohus vaidlustatud otsuses analüüsinud. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi sellest, et kostja võttis ASSG Construction OÜ kohustused VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle, ei saa järeldada deklaratiivse võlatunnistuse andmist. Võlatunnistuse andmine eeldab sellekohase tahteavalduse tegemist, mida tuleb tõlgendada vastavalt TsÜS §-le 75 (ühepoolse tahteavalduse puhul) või VÕS §-le 29 (kui väidetav võlatunnistus antakse lepinguga; vt ka Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 12.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Ehkki maakohus on viidanud ka sellele, et kostja pole vaielnud vastu hageja väitele, et ühte arvet on ettemaksu näol osaliselt tasutud, jääb vaidlustatud otsusest ebaselgeks, millise õigusliku tähenduse maakohus sellele asjaolule omistas. Maakohus ei ole tuvastanud, et selle makse oleks teinud kostja. 12.
  10. Seega tulnuks maakohtul esmalt tuvastada tahteavalduse olemasolu, millega kostja oleks kinnitanud oma kohustuse olemasolu hageja ees. Selline tahteavaldus võib olla tehtud ka samal 9

(11)2-22-4397 ajal algse võlausaldaja kohustuse ülevõtmisega VÕS § 175 lg 1 tähenduses, sh samas kirjavahetuses (vt ka Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 14.1). Seejärel tulnuks hinnata, kas tegemist on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitusega (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduva võlatunnistusega (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.1). Nimelt ei tähenda igasugune võla tunnistamine alati võlgniku tahet end tehinguliselt siduda deklaratiivse võlatunnistusega, vaid ta võib ka üksnes möönda võla olemasolu, soovimata sellekohase avalduse õiguslikku siduvust. Riigikohus on selgitanud, et võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovitamata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses märgitud nõudele vastuväidete esitamist (vt samas, p 16.1; vt ka Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 27). Juhul, kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). 12.
  7. Kuna maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud kostja tahteavalduse, mis oleks käsitatav õiguslikult siduva võlatunnistusena, on maakohtu seisukoht, et tõendamiskoormus kohustuse puudumise tõendamiseks lasub kostjal, ennatlik ja potentsiaalselt ekslik. Eelneva tõttu on maakohtu otsus ka nõuetekohaselt põhjendamata, sh on maakohtu järeldus tõendamiskoormuse kohta asjassepuutuvate õigusnormidega sidumata.
  8. Lisaks eelnevale ei ole maakohus tõendamiskoormust pooltele menetluses selgitanud. Asja materjalidest nähtuvalt leidis kostja maakohtus seda, et hagejal on kohustus tuua esile ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ASSG Construction OÜ-l oli hageja ees kohustusi, mille täitmist ta kostjalt nõuab. Maakohus on alles lõpplahendis leidnud, et kostjal lasus kohustus tõendada, et arvetelt nr 2202027 ja nr 2110038 nähtuvaid kohustusi tegelikult ei ole. Seega oli maakohtu seisukoht tõendamiskoormuse jaotumise kohta pooltele (vähemalt kostjale) üllatuslik. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et kuna maakohus ei selgitanud pooltele tõendamiskoormust seoses arvetelt nähtuvate kohustuste olemasolu ja sissenõutavusega, võis pooltel jääda menetluses selle kohta esile toomata asjaolusid ja esitamata tõendeid, mis võis mõjutada asjas tehtud lahendit. 14.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule mh siis, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul on maakohtu menetlusõiguse normi rikkumised sedavõrd olulised, et ringkonnakohtul ei ole võimalik puuduseid kõrvaldada. Lisaks selgitamiskohustuse täitmisele tuleks kohtul anda pooltele võimalus esitada täiendavaid seisukohti ning tuua esile asjaolusid ja esitada tõendeid seoses hagi esemeks olevate kohustuste olemasolu ja sissenõutavusega. Seega eeldaks asja lõpuni lahendamine olulises mahus eelmenetluse ülesannete (

§ 392lg 1 p-d 1–4) täitmist, mis ei ole kooskõlas apellatsioonimenetluse olemusega.

Olulises mahus uute tõendite hindamine ja asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus ei ole menetlusosaliste huvides, kuna sel juhul ei oleks neil võimalik vaidlustada tõenditele antud hinnanguid kõrgemas kohtuastmes 10

(11)2-22-4397 (vastavalt

§ 688

lg-le 5 ei kogu ega uuri Riigikohus madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid).

  1. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada ja saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul hinnata, kas kostja on andnud või pooled sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on õiguslikult siduvalt kinnitanud oma kohustust hageja ees täita arvetelt nr 2202027 ja nr 2110038 nähtuvad kohustused. Seejuures tuleb maakohtul anda pooltele võimalus esitada selle kohta oma seisukoht. Eelnevast lähtuvalt tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormust arvetelt nr 2202027 ja nr 2110038 nähtuvate kohustuste olemasolu ja sissenõutavuse osas ning võimaldada pooltel esitada nendes küsimustes täiendavaid asjaolusid ja tõendeid.
  2. Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.