lg 2; § 4231 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Marek Lassi (Lass) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 26.09.2022 Viru Maakohtu poolt
lg 1 ja § 4231 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt 19.12.2022 kella 19:24 ajal Tallinnas xxx asuva maja juures mootorsõidukit xxx, reg.nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,21 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,09 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Marek Lass liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Marek Lass toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
Samuti süüdistatakse Marek Lassi selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud autot (teod 16.04.2022; 04.08.2022; 24.09.2022), mille eest on karistatud 26.05.2022 ja 29.08.2022 LS § 201 lg 2 järgi ning 26.09.2022 Viru Maakohtu poolt
lg 1 ja § 423 1 järgi, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 19.12.2022 kella 19:24 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx, reg.nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus Marek Lass liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid. LS § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Marek Lass toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Marek Lass andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Tal on töökoht kahes firmas, üheks on xxx ja teine on xxx. Alaline töökoht oli tal xxx-s, kus ta töötas maist kuni septembrini 2022.a aga enne seda oli periood, kus ta töötas seal ka mitteametlikult. Tal on perekond ja tema on ainuke, kes omab sissetulekut. Abikaasal on kaks alaealist last, keda ta toetab. Eelmise kohtuotsusega määratud sotsiaalprogrammist jõudis kolmest korrast läbida ühe. On läbinud teisi programme, mis puudutavad liiklust. Vahi all viibides on teinud järelduse, et see ei ole elu mida ta sooviks elada vaid kasulikum on elada seaduskuulekalt. Tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Tal on rahalised võlgnevused Eesti Vabariigi ees. Oma teole mingit õigustust ta ei leia, kahetseb tegu. Soovib menetluskulude ajatamist. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Palub kohtul kriitiliselt suhtuda kriminaalhooldaja ettekandesse. Süüdistatav on alati olnud tööga hõivatud, on nii ametlikult kui mitteametlikult töötanud. Samuti on isikul momendil vabanedes kohe kahes töökohas võimalik tööle tasuda. Küsimus on see, et tal on soov autot juhtida. Isik on taotlenud juhtimisõigust, kuid mitte Eestis. Tal on vastutus pere ja võlausaldajate ees. Kaitsja leiab, et prokuröri taotletud karistus on liiga ränk. Tema kaitsealune ei soovi vangistust aga kahjuks seadus ei võimalda alternatiivseid karistusi. Kaitsja palub leebemat karistust kui taotles prokurör. Viimati karistati tema kaitsealust vangistusega 11 kuud, mis jäeti täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga, kaitsja leiab, et piisav vangistus oleks 12 kuud mida vähendada ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks kokku mõista vangistust 1 aasta ja 7 kuud. Menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Prokurör leidis, et Marek Lassile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et isik tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu ning raskendavad asjaolud puuduvad. Isikul on 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat väärteokaristust. 26.09.2022 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mõisteti süüdistatav süüdi
lg 2 ja § 4231 järgi ja karistati vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Vähem, kui kolm kuud peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist pani süüdistatav toime juba uue teo. Eelmine otsus ei takistanud isikul istuda taas autorooli. Isik suhtub ükskõikselt õiguskorda ja see ei ole juhuslikku laadi. Prokurör leiab, et karistus peaks olema keskmise sanktsiooni lähedases määras. Prokurör leiab, et isik tuleb süüdi mõista
lg 2 ja § 4231 järgi ja
lg 1 alusel mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mida vähendada ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
65 lg 2 suurendada mõistetud karistust 26.09.2022 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o. 10 kuud ja 27 päeva vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda alates 19.12.
/tl 24-28/; Viru Maakohtu 26.09.2022 otsust nr 1-22-5736 millega Marek Lass süüdi
lg 2 ja 4231 järgi ja karistati
lg 1 kohaldamisel 11 kuu pikkuse vangistusega,
lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 27 päev vangistust;
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, kui Marek Lass ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid /tl 29-31/; Kohtueelset ettekannet, milles kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata Marek Lassile karistuseks reaalne vangistus, kuna isik ei näe oma alkoholi tarvitamises mingit probleemi vaid süüdistab vahele jäämises ja rikkumiste toimumistes teisi. Lisakohustuste määramine ei anna mingeid tulemusi, kuna isikule on eelnevalt korduvalt lisakohustused määratud ja isik on neid järjepidevalt rikkunud. /tl 49-51/; Kohtu seisukoht 3 Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Marek Lassi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud.
Marek Lassi poolt kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt tunnistas ta ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Marek Lass andis kohtueelses menetluses ütlusi, et 19.12.2022 oli xxx – xxx sõbra juures, kus tarvitas alkoholi, jõi põhiliselt long drinki. Kaine juht viis ta xxx juurde, kus läks sõber minema. Ta käis poes ja peale seda soovis xxx tänavale ema juurde sõita. Rooli minnes ta teadis, et ta on alkoholijoobes ja tal puudub juhtimisõigus. Ta jõudis sõita xxx xxx juurde kus märkas enda taga sõitmas politseipatrulli, kes andsid talle vilkuritega peatamismärguande. Ta peatas sõiduki /tl 21-23/. Samuti tõendavad Marek Lassi poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja A Bi kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt olles autopatrullis 19.12.2022 said kell 19:16 väljakutse aadressil xxx, kus sõiduki roolis võib olla joobes juht. Kell 19:24 märkas xxx parklas mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, mille juhikohal istus meesterahvas. Parklasse sõites hakkas xxx liikuma parkla väljasõidu poole, mistõttu andsid juhile kell 19:25 vilkuritega peatumismärguanne, millele juht ei reageerinud ning sõitis edasi. Nad sõitsid sõidukile ette ning xxx jäi seisma xxx tn ja xxx tn ristmiku kell 19:26. Juhi poolt akna lahti tegemisel oli kohe tunda tugevat alkoholilõhna. Juhiks osutus Marek Lass, keda kontrolliti indikaatorvahendiga, mille esmane näit oli 1,04 mg/l. Sõiduki salongist avastati juhi kõrvalistmel alkoholipudelid. Marek Lass allus käsklusele politseisõidukisse istuda ning ta viidi politseijaoskonda, kus viidi läbi tõendusliku alkomeetri protseduur, mille lõpptulemuseks oli 1,09 mg/l /tl 16/; Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et 19.19.2022.a kell 19:27 indikaatorvahendiga (Alcoquant 6020 plus nr A432925) alkoholijoove 1,06 mg/l kohta. Samuti tuvastati Marek Lassil joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kerged koordinatsiooni häired ning alkoholi lõhn suust /tl 9/; Tõendusliku alkomeetri väljatrükist koos mõõtedokumentidega nähtub, et 19.19.2022.a ajavahemikul 19.31-19:35 paiku tuvastati Marek Lassil tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,21 mg/l kohta (laiendmääramatus 0,12 mg/l) ning lõplik mõõtetulemus oli 1,09 mg/l kohta. Mõõtedokumentidest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF 0018 oli taadeldud (tl. 10-13); Samuti nähtub isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et Marek Lass peeti kinni 19.12.2022 kell 19:27 Pikri 1 Tallinn, kuivõrd ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (tl. 4-7); Karistusregistri väljatrükkist nähtub, et Marek Lass omab seitset kehtivat kriminaalkaristust ning teda on karistatud
Samuti on Marek Lassi karistatud LS § 201 lg 1 järgi (tl. 24-28); 26.09.3022.a Viru Maakohtu otsusega tunnistati Marek Lass süüdi
lg 2 ja 4231 järgi ja karistati
lg 1 kohaldamisel 11 kuu pikkuse vangistusega,
lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 4 27 päev vangistust;
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, kui Marek Lass ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
29-31);
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja politseiametnik Richard Siil 19.19.2022.a ajavahemikul 19.31-19:35 paiku Marek Lassi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF - 0018, (taatlustunnistus TTRC-22-00087), mille lõplik lugem oli 1,21 mg/l, laiendmääramatus +/-0,12 mg/l, seega lõpptulemus 1,09 mg/l. Mõõtedokumentidest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF - 0018 oli taadeldud. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on Marek Lassil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Marek Lassi poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist kinnitas ka süüdistatav ise, öeldes, et juhtis mootorsõidukit olles joobeseisundis. Lisaks määratletakse KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eeltoodu on tõendamist leidnud joobeseisundi viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, millest nähtub, et Marek Lassil on joobele viitavate tunnustena fikseeritud silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kerged koordinatsiooni häired ning alkoholi lõhn suust. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Marek Lass juhtis 19.12.2021.a mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, olles joobeseisundis. Marek Lassile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Marek Lassi käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Marek Lass, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistas ta, et tarvitas alkoholi. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist ehk alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Marek Lass pani kuriteo toime kavatsetusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Marek Lassi poolt
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Marek Las tuleb süüdi mõista
lg 2 järgi.
5 Samuti on Marek Lassile ette heidetud
kuriteo toimepanemist.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus on seisukohal, et Marek Lassi poolt 19.12.2022.a kell 19:24 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõiduki xxx reg.nr xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud Marek Lassi poolt tema enda ütlustega, mille kohaselt tunnistas ta ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Marek Lass andis kohtueelses menetluses ütlusi, et 19.12.20221.a juhtis ta mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, olles joobeseisundis ja omamata sõiduki juhtimiseõigust. Tema enda ütluste kohaselt ei ole tal kunagi juhtimisõigust olnud ( tl 2123); Tunnistaja A Bi kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et olles autopatrullis 19.12.2022 said kell 19:16 väljakutse aadressil xxx, kus sõiduki roolis võib olla joobes juht. Kell 19:24 märkas xxx parklas mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, mille juhikohal istus meesterahvas. Parklasse sõites hakkas xxx liikuma parkla väljasõidu poole, mistõttu andsid juhile kell 19:25 vilkuritega peatumismärguanne, millele juht ei reageerinud ning sõitis edasi. Nad sõitsid sõidukile ette ning xxx jäi seisma xxx tn ja xxx tn ristmiku kell 19:26. Juhi poolt akna lahti tegemisel oli kohe tunda tugevat alkoholilõhna. Juhiks osutus Marek Lass. Marek Lassi andmeid kontrollides selgus, et tal puudub mootorsõiduki juhtimiseks vajalik juhtimisõigus. Marek Lass peeti kinni kell 19:27 ning toimetati kinnipidamisasutusse /tl 16/; Karistusregistri väljatrükkist nähtub, et Marek Lass omab seitset kehtivat kriminaalkaristust ning teda on karistatud
Samuti on Marek Lassi karistatud LS § 201 lg 1 järgi (tl. 24-28); 26.09.3022.a Viru Maakohtu otsusega tunnistati Marek Lass süüdi
lg 2 ja 4231 järgi ja karistati
lg 1 kohaldamisel 11 kuu pikkuse vangistusega,
lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks oli 10 kuud ja 27 päev vangistust;
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, kui Marek Lass ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
29-31); Kriminaalasjas koostatud õiendist nähtub, et Marek Lassil kehtiv juhtimisõigus puudub (tl 18). Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Marek Lassi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Marek Lass juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus märgib, et
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Marek Lassi Viru Maakohtu 26.09.2022 otsusega karistatud
Kohus märgib, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse 6 moodustamiseks oluline. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Marek Lass pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 19.12.2022. Samuti on süüdistatav eelnevalt samalaadseid süütegusid toime pannud 16.04.2022, 04.08.2022 ja 24.09.2022, seega on tõendamist leidnud, et Marek Lass on samalaadse süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Marek Lassi tegevus vaadeldav
Marek Lassi
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
See tähendab, et Marek Lass pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Marek Lass teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kinnitades seda enda ülekuulamisel, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Eeltoodust järeldab kohus, et Marek Lassi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Marek Lassile inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Marek Lassi poolt
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Marek Lass tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Marek Lass on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistusega. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi 7 kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus.
sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt näeb seaduseandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna toimepandud kuriteod
ja § 424 lg 2 järgi moodustavad ideaalkogumi, tuleb neil asjaoludel lähtuvalt
lg-st 1 mõista Marek Lassile
ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üks karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o.
Karistuse mõistmisel Marek Lassile peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist, samuti seda, et süüdistatav on ühe teoga pannud toime mitmele eri süüteokoosseisule vastavat tegu, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse sanktsiooni keskmises määras. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskora alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja tal puudub juhtimisõigus ja süüdistatav oli nendest asjaoludest üheselt teadlik. Joobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, tegevuseks, milleks tal õigus puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on tarvitanud alkoholi, asub ikkagi sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt isik omas enne kinni pidamist töökohta ning samuti kohtuistungil selgitas, et koheselt vabadusse saades on võimalik tal tööle asuda. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Marek Lassil kehtivaid kriminaalkaristusi seitse, millest korduvalt on kriminaalkorras karistatud
, kui ka
ning viimati 26.09.2022 mõisteti Marek Lass süüdi
lg 2 ja § 4231 järgi ja mõisteti vangistust 11 kuud,
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks 8 karistuseks mõisteti 10 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata kui M. Lass ei pane 2 aastase katseaja jooksult toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks kohustati M. Lassi katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Käesolevas kriminaalasjas olevad süüteod on Marek Lass toime pannud vähem kui 3 kuud peale kohtuotsuse kuulutamist. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et Marek Lassile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus, kuna seaduseandja ei anna antud konkreetsel juhul teisi alternatiivseid võimalusi (rahaline karistus, üldkasulik töö või tingimisi täitmisele pööramata vangistus). Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks karistada Marek Lassi vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, s.o. vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mida lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra vähendada, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust, mida
lg 2 alusel suurendada mõistetavat vangistust Viru Maakohtu 26.09.2022 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud ja 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta, 10 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda
Kohus leiab, et Marek Lassi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle üksnes reaalse vangistuse ning see karistus vastab kohtu arvates nii Marek Lassi süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Marek Lassi menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus Marek Lassilt välja KrMS § 173 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1087,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 237,60 eurot ja kohtumenetluses 244,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Marek Lassil ilmselgelt üle jõu. Samuti kaitsja taotles menetluskulude ajatamist ühe aasta jooksul. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb menetluskulu kokku summas 1569,90 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 130,82 eurot kuus. Asitõend • mootorsõiduk xxx reg-nr xxx asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn / - tagastada omanikule peale kohtuotsuse jõustumist. 9 Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, § 315,
lg 2, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Marek Lass
lg 2 ja § 4231 järgi ja mõista
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.09.2022.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks Marek Lassile mõista 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Marek Lassi eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 19.12.2022.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Marek Lassilt 1087,50 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 237,60 eurot ja kohtumenetluses 244,80 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu kokku summas 1569,90 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 130,82 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend mootorsõiduk xxx reg-nr xxx asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn / - tagastada omanikule peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 05.04.2023.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva 10 jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. (digitaalselt allkirjastatud) Margot Mikler Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.