) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 nõuetele, mille kohaselt tuleb kohtule esitatav avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. N. Lilitškini kaebuse maht on põhjendamatult suur ning arvestades seda, et N. Lilitškin on esitanud kohtule veel samaväärses mahus kaebusi (haldusasjad nr 3-23-582 ja nr 3-23-583), siis viitab eeltoodu kaudselt sellele, et kaebajal võib olla eesmärk kohut koormata. Selline käitumine ei ole lubatav ning raskendab kohtumenetlust põhjendamatult. Kohus leidis, et samuti ei vasta esitatud kaebus selguse nõudele ning kaebusele esitatud kõigi lisade vajalikkus on vähemalt esmapilgul raskesti mõistetav. Lisaks võivad selliselt esitatud kaebuse kohese tõlkimisega kaasneda kohtumenetluses põhjendamatud tõlkekulud. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse uuesti sõnastamiseks, märkides, et kohtule tuleb esitada kaebus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. Kohus märkis, et kaebajal tuleb koostada kaebus mitte enam kui kuuel A4 leheküljel. Kohus saatis 3-23-591 kaebajale koopia tema kaebusest, et hõlbustada uue nõuetele vastava kaebuse koostamist. Kohtumääruse kohaselt tuli N. Lilitškinil kaebuse puudused kõrvaldada viie päeva jooksul arvates 15. märtsi 2023. a määruse kättesaamisest. 3. N. Lilitškin esitas 21. märtsil 2023 kohtule kaks pöördumist, millest üks oli pealkirjastatud 15. märtsi 2023. a määruse puuduste kõrvaldamisena ja teine vastuväitena kohtu tegevusele haldusasjades nr 3-23-591, 3-23-151, 3-23-582. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite (I) ning seejärel selgitab, miks kaebus tuleb tagastada (II). I 5. Kaebaja esitas 21. märtsil 2023 vastuväite muu hulgas ka haldusasjas nr 3-23-591. Arvestades, et enne vastuväite esitamist oli halduskohus asjas nr 3-23-591 teinud üksnes ühe menetlustoimingu, s.o koostanud 15. märtsi 2023. a määruse, mõistab kohus, et N. Lilitškin on esitanud vastuväite nimetatud määruse peale. 6.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
lg 8 järgi kohaldatakse kaebuse suhtes mh
5. peatüki sätteid.
5. peatükis asetseva
Kuna N. Lilitškin esitas 14. märtsil 2023 kohtule kaebuse 42 leheküljel, siis jääb kohus jätkuvalt seisukohale, et esitatud kaebus ei vasta
Kaebuse liigse mahu tõttu on kohtul raskendatud kaebaja tegeliku tahte, kaebuse eesmärgi ja vaidluse eseme kindlakstegemine. Kuna tegemist oli vormiveaga, mida oli võimalik kõrvaldada, ja võttes arvesse asjaolu, et menetlusdokumentide tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas, pidas kohus menetlusökonoomikast lähtudes põhjendatuks jätta esitatud kaebus käiguta ja anda kaebajale võimalus kaebuse uuesti sõnastamiseks. Siinkohal märgib kohus, et kuna kaebuse suhtes kohaldatakse ka avalduse kohta sätestatut, kui
ei näe ette teisiti (vt
lg 8, § 50 lg 1), siis on põhjendamatud kaebaja etteheited, mis puudutavad seda, et kohus viitab
sätetele, mis käsitleb avaldust, mitte kaebust. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu, et kaebuse käiguta jätmisel on kohus viidanud ka
-s sätestatuga ning kaebaja vastuväite rahuldamiseks puudub alus. Seega jätab kohus kaebaja vastuväite Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määruse peale rahuldamata. 2 3-23-591 II 10.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
§-de 37-39 nõuetele ning tema kaebust ei ole võimalik menetleda. Kohus selgitas, et kohtule esitav kaebus peab olema selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kindlaks teha kaebaja tegelikku tahet ja eesmärki kohtusse pöördumisel. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama.
lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad
lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt
§-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja esitatud kaks avaldust (vastuväited kohtu tegevusele ja puuduste kõrvaldamine) on kaebuse sisu puudutavas osas laialivalguvad, ebamäärased ning vajaliku konkreetsuseta. Kaebaja esitatud vastuväidetes ning puuduste kõrvaldamise avalduses märgitust on koosmõjus mõistetav üksnes see, et kaebaja võib soovida esitada kahjunõuet vangla vastu, kuid kahjunõude alused, asjassepuutuv ajavahemik, haldusorganile etteheidetava käitumise sisu ja vastustaja tegevuse põhjuslik seos võimaliku kahjuga on raskesti mõistetavad, mistõttu kaebaja tegelik tahe ei ole ka nende dokumentide pinnalt üheselt arusaadav ning kaebus ei vasta jätkuvalt
Seega oli kaebaja võimalikest tagajärgedest teadlik. 14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse
lg 1 p 2 alusel.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.