Obsah (4)

§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1289 Määruse kuupäev 14. juuni 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja mater

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku

1. veebruar –
2. juuni
3. a kohta.
4. Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
5. veebruar –
6. juuni 2023) nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Võttes arvesse, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud pärast
2. mai
3. a taotlusele nr 6-10/10305-1 vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumist Viru Vanglale vaide (registreeritud
4. juunil 2023 nr 6-10/12645-1 all), milles taotleja nõudis sarnaselt taotluses toodule programmi „Õige hetk“ lükkamist juunikuu peale, siis on olemas vaidemenetlus, mille raames saab esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
5. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. 2
8. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
9. Taotleja põhjenduste kohaselt on talle vajalik programmi „Õige hetk“ alguskuupäeva muutmine juunikuusse selleks, et pääseda avavanglasse, mille tulemusena saaks taotleja külastada oma haiget ema. Kohus nõustub Viru Vangla
10. juuni
11. a vastuses tooduga, mille kohaselt ei mõjuta praegusel hetkel programmi „Õige hetk“ algusaja muutmine taotleja avavanglasse pääsemise aega. Kuivõrd justiitsministri
12. märtsi
13. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 kohaselt ei tohi ümber paigutataval kinnipeetaval olla kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest, ning Viru Vangla kinnitusel on taotlejale määratud distsiplinaarkaristus eelnimetatud sättes toodud rikkumise eest ning selline distsiplinaarkaristus kehtib, oleks kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu taotleja jaoks kasutu, sest sõltumata programmi algusaja muutmisest juunikuusse ei vasta taotleja avavanglasse paigutamise tingimustele. Lisaks toob kohus esile, et ka kinnises vanglas on kinnipeetaval õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele (vangistusseadus (VangS) §-d 24 ja 25) ning samuti on võimalik esitada taotlus lühiajaliseks väljasõiduks (VangS § 32) või väljaviimiseks (VangS § 33).
14. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotlejale pöördumatuid tagajärgi, mistõttu jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3