1-22-3178/123

1-22-3178 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3178 Kohtunik Orvi Koik, Janika Kallin ja Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli 2023 määrus, millega kohus määras kindlaks kaitsja Karine Nersesjani riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse vandeadvokaat Karine Nersesjan, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu üldmenetluses on kriminaalasi, milles on Anna-Maria Sadelile esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1, § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 ning § 199 lg 2 p 9 järgi.
6. A.-M. Sadeli kaitsja Karine Nersesjan esitas
7. märtsil 2023 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotles, et osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 3798 eurot, millele lisandub käibemaks 759,60 eurot. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses tehtud erinevate toimingute eest taotles kaitsja tasu kokku koos käibemaksuga 3110,40 eurot. Osade toimingute puhul on kaitsja märkinud justiitsministri
8. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (edaspidi: korra) § 2 lg 1 alusel tasu suurendamise 300% ja osade puhul 200%. Tasu suurendamise selgituseks on kaitsja märkinud, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga, esimese astme kuriteoga ning istungiteks ettevalmistus, 1 1-22-3178 protokollidega tutvumine ja kirjalike teeside koostamine võttis aega rohkem kui 6 tundi. Istungitel osalemise eest on tasu suuruseks ilma käibemaksuta 1206 eurot. Lisaks taotles kaitsja riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulude hüvitamist summas 1,80 eurot (koos käibemaksuga). Kokku taotles kaitsja tasu hüvitamist koos käibemaksuga summas 4559,40 eurot.
9. Harju Maakohus rahuldas
10. märtsil 2023 määrusega kaitsja taotluse osaliselt. Määrus on tehtud pealdisena kaitsja taotlusel.
11. Kaitsja esitas
12. märtsil 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja esitatud tasu taotluse rahuldamist 4559,40 euro ulatuses.
13. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
14. aprilli
15. a määrusega Harju Maakohtu
16. märtsi
17. a määruse kriminaalmenetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu ning saatis maakohtule põhistatud määruse tegemiseks samas kohtukoosseisus.
19. aprilli
20. a määrusega Harju Maakohus hüvitas süüdistatava A.-M. Sadeli kaitsjale üldmenetluse kriminaalasjas riigi õigusabi osutamise eest kokku 1967,40 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja taotluse tehtud toimingute piirmäära suurendamiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et kaitsja põhjendus, et tegemist on esimese astme kuriteoga, ei ole asjakohane, sest kuriteo raskus iseenesest ei määra automaatselt kaitsja töömahukust. Tegemist on süüdistusega kolme Karistusseadustiku paragrahvi järgi, milledest varguste toimepanemises tunnistas süüdistatav end süüdi. Seega jäid vaieldavateks süüdistused tapmises ja röövimises koos kaaskohtualusega. Kohtu arvates ei saa nimetada Karine Nersesjani kaitsealusega seotud kriminaalasja mahukaks ja kaitsja poolt tehtut riigi õigusabi osutamisel eriliselt töömahukaks. Kaitsja oli kohtueelses menetluses tutvunud kriminaalasja materjalidega, seega teadis, millised tõendid kavatseb prokurör kohtule esitada. Kaitsja viibis Anna-Maria Sadeli ülekuulamiste juures kohtueelses menetluses, seega oli teadlik, milles seisnesid tema kaitsealusele esitatud kahtlustused ja süüdistusaktis esitatud süüdistused ei saanud tulla üllatusena. Kaitseakti koostamine ei saanud võtta palju aega, kuna see mahtus ära ühele leheküljele. Milles seisnesid süüdistatava kohtuistungiteks ettevalmistamine ja nõupidamised vanglas, selle kohta puudub kohtul teadmine, kuid Anna-Maria Sadel ei ole kohtuistungitel esitanud ühelegi kannatanule ega tunnistajale ühtegi küsimust, ka on ta keeldunud ise ütluste andmisest. Seonduvalt kirjaliku seisukoha koostamisega vahistuse põhjendatuse kontrolliks, leidis kohus, et ka see ei olnud eriliselt töömahukas, sest selle pikkus oli vaid üks lehekülg ja pool sellest moodustas Riigikohtu lahendi tsiteerimine. Kohtuvaidlusteks koostatud kirjalikud teesid koosnesid suuremalt jaolt süüdistuste ja süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütluste ümberkirjutamisest ning Riigikohtu seisukohtade tsiteerimisest kaastäideviimise kohta. Tõendite sisuline analüüs moodustas kogumahust ca ühe lehekülje. Seega ei saa nimetada kohtuvaidlusteks ettevalmistamist samuti eriliselt töömahukaks. Kohus ei nõustunud ka, et kohtuistungite protokollidega tutvumine oli eriliselt töömahukas. Tarvidus tutvuda kohtuistungite protokollidega puudutas vaid kahte protokolli – 01.11.2022 ja 06.12.
21. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohal, et Anna-Maria Sadeli osas ei ole kriminaalasi mahukas, ei ole keskmisest keerukam ega eelda seetõttu tavapärasest suuremas mahus õigusabi osutamist. Seetõttu ei ole kaitsjatasu suurendamine „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-s 2 lõikes 1 sätestatud alusel. 2 1-22-3178 MÄÄARUSKAEBUS
22. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohus on kohtumääruse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on kaasa toonud kaitsja õiguse rikkumist. Kaitsja palub Harju Maakohtu
23. aprilli
24. a määrus tühistada ja rahuldada kaitsja riigi õigusabi suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotlus summas 4559,40 eurot. 7.1 Harju Maakohus on jätnud kaitsja poolt taotletud tasu suurendamise rahuldamata täiesti põhjendamatult ja alusetult. Kaitsja leiab, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama kriminaalasjaga (7 köidet) ning esimese astme kuritegudega. Lisaks antud kriminaalasi oli ka emotsionaalselt raske (tegemist oli süüdistatava ema tapmisega). Kaitsja toob välja, et kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistades pidi ta tutvuma süüdistusaktiga, koostama kaitseakti ning ettevalmistama istungiteks (kokku 7 istungit). Lisaks süüdistatavaga nõu pidama Tallinna Vanglas ja süüdistatavat ette valmistama istungiteks ja ristküsitlemiseks. Arvestades, et suurem osas toimingutest olid tehtud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi Kord) vana redaktsiooni kehtivuse ajal, lähtuski kaitsja vana redaktsioonist, mis kehtis tasu maksmise aluseks oleva toimingu tegemise ajal ning ettevalmistus ilmselgelt võttis aega rohkem, kui 6 t (kaitsja ei pannud kirja kaitsealusega pidev suhtlemine telefoni teel), siis Korra § 2 lg 1 alusel suurendas kaitsja tasu 300% võrra. Üldmenetluseks ettevalmistused Korra uue redaktsiooni kehtivuse ajal olid - kohtuistungite protokollidega tutvumine (7 istungid, kohtuistungite protokollidega tutvumine on aset leidnud
25. märtsil 2023.a kl 18:00-21:00,
26. märtsil 2023.a kl 18:00-21:00), vaidlusteks ettevalmistus (
27. märtsil 2023.a 17:00-23:00,
28. märtsil 2023.a 16:00-22:00 kohtukõne teesid olid kaitsja poolt koostatud kirjalikult kokku 7 lk). Kirja ei ole pandud kaitsealusega pidev suhtlemine telefoni teel. Kuna ettevalmistus võttis aega rohkem, kui 6 t, siis Korra § 2 lg 1 alusel suurendas kaitsja tasu 200% võrra. 7.2 Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu seisukoht, et eespool märgitud kriminaalasjas ettevalmistus on põhjendatud kokku 6 t ulatuses ehk summas 432 euro on alusetu ning ei ole põhjendatud. Maakohus ei arvestanud kriminaalasja mahtu ega keerukust. 6-tunnine ettevalmistus ei taga kvaliteetset ega asjatundliku õigusabi esimese astme kuriteos. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga kriminaalasja materjalide köidete arvu arvestuse osas. Antud kriminaalasjas on kaitsjale edastatud 7 köidet, lisaks erinevad fototabelid. Kaitsja ei saa jätta osade toimikutega tutvumata, vaid peab tutvuma kriminaalasjas kõikide toimikutega ja fototabelitega, et osutada kvaliteetset õigusabi kõige raskemas esimese astme kuriteos, mida kaitsja on ka teinud. Kaitsja märgib, et see, millised tõendid esitab prokuratuur kohtule nimetab prokuratuur süüdistusaktis. Osasid toimikutes olevaid tõendeid ei esitagi prokuratuur kohtule ning siis on kaitsjal võimalus nimetada antud tõendid kaitseaktis, kui nad on kaitsja arvates olulised. Kaitsja selgitab, et kaitsja ja kaitsealuse vahel toimuvad nõupidamised on konfidentsiaalsed ning see kui kaitsealune ei esita ühtegi küsimust, ei tähenda, et kaitsja ei pea oma kaitsealust tema enda soovil ristküsitluseks ettevalmistama. Kaitsja märgib, et töömahukas ei pea olema üks toiming (nt vahistamise põhjendatusele seisukoha koostamine) vaid õigusabi osutamine kriminaalasjas peab olema eriliselt töömahukas. Erilise töömahu puudumises ei nõustu kaitsja ka maakohtu poolt etteheidetud kirjalike teeside koostamise ja kohtuistungi protokollidega tutvumise osas. 3 1-22-3178 7.3 See, et maakohus asus seisukohale, et kriminaalasi ei olnud mahukas ega eeldanud suuremas mahus õigusabi osutamist, näitab, et kohus ei taha ega eelda, et süüdistatav saaks kvaliteetset õigusabi kõige raskemas kuriteos. Sisuliselt luges maakohus põhjendatuks need menetlustoimingud, mis on aset leidnud Korra uue redaktsiooni kehtivuse ajal (sellele viitab rahuldatud tasu summas 6t x 72=432 euro). Tutvumine süüdistusaktiga, kaitseakti koostamine, istungiteks ettevalmistamine (7 istungid), süüdistatavaga nõupidamine Tallinna Vanglas ning süüdistatava istungiteks ja ristküsitlemiseks ettevalmistamine Tallinna Vanglas, vahistatuse põhjendatuse osas kirjaliku vastuse koostamine olid kaitsja poolt tehtud, kuid maakohtu hinnangu kohaselt ei väärinud tasustamist ning ei ole üldse põhjendatud. Fakt, et ettevalmistus raskes tapmise asjas võtab aega rohkem kui 6 t. Kaitsja leiab, et kaitsealuse huvide välja selgitamine ja kliendile kvaliteetse, asjatundliku ja tema huvidest lähtuva õigusteenuse osutamine eeldab nii seda, et advokaat valmistab ette üldmenetluseks (vahel see võtab rohkem, kui 6t, sh suhtlemine kaitsealusega telefoni teel), kui ka suhtleb tihedalt kaitsealusega. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus jättis alusetult ja põhjendamatult kaitsja tasu suurendamise taotluse rahuldamata ja seda ilma ühtki mõistlikku põhjendust esitamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega ning asja materjalidega kohtute infosüsteemi vahendusel, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
30. Esmalt tuleb märkida, et kuigi kaitsja leiab määruskaebuses, et on õiglane tuua määruskaebuses välja, kui palju kulus tal aega mingite toimingute tegemiseks, ei ole ringkonnakohtul alust kaitsja täiendavate põhjendustega arvestada. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendusi ning kuivõrd maakohus sai lähtuda kaitsja
31. märtsil 2023 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses esitatust, siis saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu põhjendusi üksnes
32. märtsi 2023 taotluses nähtuvast.
33. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna on jätnud kaitsja poolt taotletud tasu suurendamise Korra § 2 p 1 alusel rahuldamata täiesti põhjendamatult ja alusetult. Kaitsja on seisukohal, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama kriminaalasjaga (7 köidet) ning esimese astme kuritegudega. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu.
34. Kaitsja on põhjendanud tasu suurendamist asjaoluga, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga ja esimese astme kuriteoga ning tehtud toimingud on võtnud rohkem aega kui 6 tundi. Tasu taotlusest nähtub üksnes ajakulu 05.06.2022 kella 15.00 kuni 21.00, s.o 6 tundi ning toimingute all on loetletud mitmeid toiminguid, mis on tehtud teistel kuupäevadel, jättes välja toomata kui palju igaks toiminguks aega kulus. Sarnaselt on välja toodud ajakulu 15.03.2023 kella 16.00 kuni 22.00, s.o 6 tundi ja loetletud erinevad menetlustoimingud. Seejuures ei olnud märgitud kaitsja põhjendusi ja konkreetset ajakulu nende toimingute tegemiseks, millest maakohtul oleks olnud võimalik hinnata asja erilist töömahtu, et suurendada tasu määra. Kaitsja peab tasu suurendamise taotluse kohta esitama põhjenduse. Seda on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
35. juuni 2020 määruses nr 1-17-11182 p-s 16, märkides, et üldjuhul ei piisa üksnes tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. Isegi kui selliste põhjenduste lisamine riigi õigusabi infosüsteemis tasutaotluse blanketile on raskendatud, saab need esitada näiteks menetlejale saadetavas kaaskirjas. Seda kaitsja aga ei teinud ning maakohus sai lähtuda üksnes tasutaotluses esitatust. 4 1-22-3178
36. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus analüüsinud kriminaalasja mahukust ning kas tegemist oli keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis oleks tinginud kaitsjatasu suurendamise. Selle tulemusena on maakohus jätnud rahuldamata kaitsja taotluse suurendada Korra § 2 lg-st 1 tulenevalt tasu piirmäära erilise töömahukuse tõttu ning mõistnud kaitsjale välja Korra §-st 6 lg 3 tuleneva maksimaalse summa kohtulikul arutamisel üldmenetluses osutatud õigusabi eest, s.o 432 eurot.
37. Maakohus on asja mahukust hinnates leidnud asjakohaselt, et Anna-Maria Sadelit puudutavas osas on tõendite mahuks ca kaks ja pool köidet. Kuigi kaitsja leiab, et tal tuli sellegipoolest tutvuda kõigi 7 toimikuga, tuleb märkida, et see ei tähenda seda, et kaitsja töötaks kõiki toimikus tema kaitsealust mitte puudutavad tõendid läbi sellise intensiivsusega, mida eeldab tema kaitsealust puudutav materjal. Seega saab nõustuda maakohtu seisukohaga, et kriminaalasja materjalidega tutvumine ei olnud sedavõrd aeganõudev, et seda saaks nimetada eriliselt töömahukaks, mis tingiks tasu suurendamise.
38. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et üksnes esimese astme kuritegu ei määra automaatselt kaitsja töömahukust. Tegemist võib olla tõepoolest emotsionaalselt keerulise asjaga, kuid see ei tähenda iseenesest kaitsjal erilist töömahtu ja keerukust kaitsealusele õigusabi osutamisel.
39. Maakohus on hinnanud kõiki kaitsja poolt taotluses esitatud tehtud toiminguid ning kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu põhjendused jälgitavad ja asjakohased. Kaitsja ei ole määruskaebuses esitanud selliseid argumente, mis kummutaks maakohtu järelduse. Peamiselt rõhub kaitsja, sellele, et sellise töömahuga ei saagi osutada kvaliteetset õigusabiteenust. Selles osas on ringkonnakohus sama kohtuasja raames
40. aprilli
41. a määruses juba selgitanud, et see kas üldmenetluse puhul saab pidada normaalseks töömahuks 6 tundi, ei ole maakohtule etteheidetav, kuna ühes kohtuastmes üldmenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu maksimaalne määr on kehtestatud korra § 6 lg-s
42. Maakohus saab hinnata üksnes kriminaalasja mahukusest ja keerukusest tulenevalt määruses ettenähtud maksimaalse summa suurendamise vajaduse üle.
43. Oluline on märkida sedagi, et menetluskulude kindlaksmääramisel on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega ning kõrgema astme kohtul on maakohtu diskeretsiooniotsusesse alust sekkuda siis, kui maakohus pole oma seisukohta põhjendanud, ta on määrusest nähtuvalt jätnud mõne tähtsust omava asjaolu arvestamata või on kohtu hinnang asjaolude kogumit arvestades selgelt põhjendamatu. Käesoleval juhul ringkonnakohus selliseid minetusi ei tuvasta. Selline ulatuslik kaalutlusõigus on põhjendatud ka tulenevalt sellest, et asja arutav kohus on vahetult asja arutades kõige pädevam andma tehtud toimingute põhjendatusele hinnangut.
44. Kaitsja eristamine Korra varasema redaktsiooni kehtivuse ajal tehtud toimingute ja uue redaktsiooni kehtivuse ajal tehtud toimingute osas ja eraldi nende redaktsiooni kehtivuse ajal tehtud toimingute eest tasu taotlemine, jääb arusaamatuks ja alusetuks. Millest kaitsja järeldab, et redaktsioonide kehtivuse muutumise ajal tehtud toimingute eest saaks eraldi maksimaalselt üle 6 tunni (432 eurot) tasu taotleda, jääb arusaamatuks. Kehtestatud kord näeb §-st 6 lg 3 tuleneva maksimaalse summana ette kohtulikul arutamisel üldmenetluses osutatud õigusabi eest 432 eurot ühes kohtuastmes, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine. Seega on ainsa erandina ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 432 eurost piirmäära ületavalt. Kord ei näe ette uue ja vana redaktsiooni kehtimise ajal tehtud menetlustoimingute eest eraldi tasu taotlemise võimalust maksimaalse aja ulatuses. 5 1-22-3178
45. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6