← Eesti

1-20-3017/353

Obsah (6)§ 76§ 133§ 214§ 64§ 75§ 275

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juunil 2023, Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-20-3017 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi K

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu MÄÄRAS: Jätta Gevork Ovsepian vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 19.05.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Gevork Ovsepiani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Gevork Ovsepian tunnistati Viru Maakohtu 29.01.2021 otsusega süüdi

§ 133lg 2 p-de 1, 2, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

Samuti tunnistati Gevork Ovsepian süüdi 1/7

§ 214

lg 1 järgi, mõistes karistuseks 3 aastat.

§ 64lg 1 alusel mõisteti G.

Ovsepianile liitkaristuseks 7 aastat vangistust algusajaga 22.11.

  1. Tõkend - vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumise või karistustähtaja saabumiseni. Lisakaristusena kohaldati G. Ovsepianile väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 10 aastaks alates Eesti Vabariigist väljasaatmisest. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 22.07.
  2. Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 22.05.
  3. Vanglale esitatud materjalide hulgas oli kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vangistuses viibib esimest korda. Toime pandud kuritegu on inimkaubandus kahe või enama isiku suhtes, noorema kui 18-aasta suhtes ning toime pandud grupis. Samuti pani toime väljapressimise. Kuritegu oli vägivaldne. Varem ei ole Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, Vene Föderatsioonis kriminaalkorras karistatuse kohta ei ole info kättesaadav. Kuritegu oli planeeritud ning selge rollijaotusega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamise eesmärk, puudulik probleemilahendusoskus, grupi mõju. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava ja vangistuses käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist. 19.01.2023-17.02.2023 viidud läbi vestlused toimepandud kuriteo põhjuste ja tagajärgede analüüsimiseks. Vastutust oma tegude eest isik täies mahus ei soovi võtta, tuues välja põhjendusi, miks tema süü on vaid osaline ning määratud karistus liiga range. Väidab süüdi lavastamist elukaaslase poolt. Vanglas toime pandud rikkumiste (ründamiste) põhjusena toob välja ebastabiilse vaime seisundi, milles on süüdi vangla ja ametnikud, kuna temasse suhtuti mitte inimväärselt. Suhtumine enesekeskne ja õigustav. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel puudub süüdimõistetul kehtiv sissekirjutus. Enne vangistust elas aadressil xxx, koos oma elu- ja kuriteokaaslasega. Kuritegu pandi toime elukohas, hoiustades varastatud kaupa eesmärgiga see Vene Föderatsiooni toimetada. Isik soovib tingimisi ennetähtaegse vabastamise raames väljasaatmist Vene Föderatsiooni, kus elavad tema ema ja sugulased. Kohtuotsusega kohaldati süüdimõistetu suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 10aastase sissesõidu keeluga. Arvestades antud asjaolu ei saa süüdimõistetu end võtta arvele Töötukassas ega töötada Eestis. Võimalikuks vabanemisjärgseks elukohaks Eestis on märgitud xxx. Nimetatud eluase kuulub süüdimõistetu sugulasele, kes on nõus süüdimõistetu elama asumisega antud aadressile ning elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Süüdimõistetul on Vene Föderatsiooni kodakondsus, kuid isikut tõendav dokument puudub. Töötamise registri kohaselt isik Eestis töötanud ei ole. Enda sõnul tegi Venemaal elades mitteametlikke juhutöid, igakuine sissetulek oli ebaregulaarne ja majanduslik olukord halb. Enne vangistust oli sissetulekuks kriminaalsel teel saadud tulu. Vanglas majandustööde tegemiseks keeldub. Vabanedes kindel töökoht puudub ning väljasaatmise tõttu Eestis töötada ega Töötukassas arvele võtta ei saaks. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 04.04.2023 seisuga rahalisi nõudeid 983,50 euro ulatuses. Süüdimõistetu lähiringkonda kuuluvad ema ja õde. Kinnipeetav on rahvuselt armeenlane. Ema elab Venemaal Sankt-Peterburis. Omavahelisi suhteid pereliikmetega peab headeks ja toetavateks. Kinnipeetava sõnul on tal kaks last. Kinnipeetava sõnul ei ole tal Eestis kedagi peale tütre. 2/7 Süüdimõistetu suhtumist ametnikesse hinnatakse vangla iseloomustuses manipuleerivaks. Vangistuses on 2021 ja 2022.a

itatud võimuesindaja solvamise eest. Lisaks viiakse isiku suhtes läbi kriminaalmenetlust võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Vangistuses on kinnipeetava käitumine olnud agressiivne nii verbaalselt kui füüsiliselt, kuid viimase aasta jooksul on käitumine muutunud rahulikumaks. Motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks ei ole, kuna kinnipeetav ei tunnista toime pandud kuritegu. Kinnipeetavast tulenev oht seisneb vangla hinnangul kannatanult vabaduse võtmises ja sundimises kinnipeetava poolt soovitud tegevuste sooritamiseks. Lisaks kasutab kinnipeetav füüsilist ja vaimset vägivalda. Oht uue kuriteo toime panemiseks on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval tekivad majanduslikud raskused ja soovib lihtsalt viisil raha teenida. Ohtlikkust suurendab grupi mõju, kuna kinnipeetav võib teiste grupiliikmete tunnustuse saamiseks toime panna ohtlikumaid kuritegusid. Vangla toetab kinnipeetava Gevork Ovsepiani ennetähtaegset vabastamist vaid tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg-s 3 sätestatut. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Gevork Ovsepian vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis tulenevalt asjaolust, et isik on väljasaadetav, on otstarbekas, tulenevalt KrMS § 426 lg-le 3 Gevork Ovsepiani suhtes käitumiskontrolli mitte kohaldada. Juhul, kui kohus peab võimalikuks vabastada Gevork Ovsepian vangistusest tingimisi enne tähtaega

§ 76

ja § 75 lg 2 p 9 alusel elektroonilise valve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Gevork Ovsepian’ile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 22.11.2026 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Gevork Ovsepian’ile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 7- mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 8- osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele;

§ 75

lg 2 p 9- alluma elektroonilsele valvele tähtajaga seitse kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Gevork Ovsepiani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Gevork Ovsepiani ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Gevork Ovsepian selgitas kohtuistungil, et praegune olukord on selline, et ta on esitanud taotluse isiku tõendava dokumendi vormistamiseks. Tema isiku tõendav dikument Venemaa Föderatsiooni pass, mis oli ka tema reisidokument, on kehtetu alates 2021 aastast. Ta ei teadnud kuidas toimida ja vangla on talle selgitranud, et dikumenti ta ei vajagi. Ta soovib vabaneda enne tähtaega ja sõita Venemaale. Seal on tal haige ema. Ida-Virumaal on leitud sugulane, kes vajadusel tagab talle elukohta. Kaitsja leidis, et kuigi isikule on määratud väljasaatmine ja tal ei ole dokumente, võib isik siiski vabastada ilma käitumiskontrollita. Sel juhul paigutatakse isik kinnipidamiskeskusesse, kus ta ootabki, kuni talle tehakse dokumente ja kohaldatakse väljasaatmist. Isiku puhul on ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud. Talle on tagatud võimalus viibida Eesti territooriumil kuni väljasaatmiseni. Ta on ühel korral karistatud ja viibiki vangistuses esimest korda. Tema käitumine vanglas on hea ja pool karistusajast on ära kantud. 3/7 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Gevork Ovsepian tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Gevork Ovsepian kannab karistust Viru Maakohtu 29.01.2021 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 133

lg 2 p 1, 2, 7, § 214 lg 1 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 22.11.2019. Seega kannab Gevork Ovsepian karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76

lg-st 2.

§ 76

lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Pool Gevork Ovsepian’ile mõistetud 7 aasta pikkusest vangistusest möödus 22.05.2023, mis on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on esitatud Gevork Ovsepiani 03.05.2023 antud kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ning vangla poolt on esitatud kinnipeetava iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt on 05.04.2023 kontrollitud elektroonilise valve kohaldamiseks elukohta aadressil xxx. Kriminaalhooldaja hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning korteri omanik on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, mille kohta andis oma kirjaliku nõusoleku. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtub, et Gevork Ovsepianil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Isik tunnistati Viru Maakohtu 29.01.2021 otsusega süüdi

§ 133lg 1, 2 7, § 214 lg 1 järgi.

Kohtuotsuse kohaselt lõi Gevork Ovsepian ajavahemikus 15.05.2019 kuni 17.07.2019, tegutsedes grupis, inimkaubandusega tegeleva isikute grupi, mille eesmärgiks oli saada varalist kasu, kasutades ära inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit. Gevork Ovsepian koos S. D.ga kooskõlastatult, nii isiklikult kui läbi kaassüüdistatava pakkusid kannatanutele minna Soome, et teenida seal raha. Soomes pidid kannatanud koos teiste isikutega varastama kaupa Soomes asuvates kauplustest. Varastatud kaup toimetati Gevork Ovsepiani ja S. D. juhendamisel Eestisse ja hiljem Vene Föderatsiooni. Kohus pidas tõendtuks, et kannatanud meelitati Soome pettusega, pakkudes neile legaalset tööd laos (töötasuga 700 eurot), tasuta elamist ja sööki ning laevapiletit, kuid Eestist lahkudes sunniti neid varastama. Kohtu hinnangul kasutasid Gevork Ovsepiani ja S. D. ära kannatanute haavatavat seisundit, kuna kõik kannatanud olid väga noored (üks kannatanu ka 4/7 alaealine), ilma olulise elukogemuseta, kellel oli kehv majanduslik olukord. Võõras riigis ilma raha ja elukohata sattusid nad sõltuvusse isikutest, kes pakkusid neile peavarju ja toitu, tingimusel et kannatanud nende heaks varastaks. Seejuures ähvardas Gevork Ovsepian kannatanuid vägivalla kasutamisega ning võlgu jäämisega, vältimaks kannatanute lahkumist. Samuti tunnistati Gevork Ovsepian süüdi kannatanult 2000 eurot suuruse võla väljapressimises, mis kannatanul tekkis seoses sellega, et ta ei pannud Soomes toime piisavalt varguseid, peeti politsei poolt kinni ja saadeti Eesti Vabariiki. Vangla iseloomustusest nähtavalt ei olnud süüdimõistetul Eestis ametlikku tööd ja ta teenis tulu kuritegelikul teel. Seega isiku hoiakud enne vangistust olid pikema aja kestel ilmselt kuritegelikud. Isik on eesmärgiks seadnud endale raha teenimist kuritegelikul teel, kaasates tegevusse muid isikud. Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikuga on viidud läbi individuaalses täitmiskavas ette nähtud vestlused toimepandud kuriteo põhjuste ja tagajärgede analüüsimiseks. Isik ei soovi võtta oma tegude eest vastutust täies mahus ja süüstab enda kuriteokaaslast (elukaaslast), kes ta väidetavalt süüdi lavastas. Isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused, ent karistusregistri väljavõtte kohaselt on isik vangistuses kahel korral karistatud väärteokorras

§ 275

lg 1 järgi Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 17.10.2022 ja 26.04.2021 otsustega (süüteod pandud toime vastavalt 08.06.2021 ja 10.10.2020). Vanglas keeldub isik majandustööde tegemisest ja väljendab antisotsiaalseid hoiakuid. Kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetuga läbi viidud kriminaalhooldusalaste vestluste tulemusel jõuda järeldusele, et isik oleks teinud piisavaid järeldusi toime pandud kuriteost, selle tõsidusest ning temale mõistetud karistusest. Isik on jätkanud süütegude toime panemist vanglas, mille eest on väärteokorras karistatud kahel korral, viimati 17.10.

  1. Kohus hindab positiivselt, et pärast juuni 2021 isik ei ole uusi süütegusid vanglas toime pannud. See annab aluse arvata, et isik siiski teeb järeldusi ja suunab oma käitumist õigusekuulekale elule. Samas ei saa väita, et positiivsed muutused on isiku hoiakutes kinnistunud piisavalt. Viimasest süüteost juunis 2021 on möödunud 2 aastat. Võrreldes isikule mõistetud karistusega 7 aastat ja kuriteo asjaoludega ( inimkaubandus ja väljapressimine) oleks 2 aastane aeg lühike. Et jaatada kindlaid muutusi isiku hoiakutes. Vangla märgib, et ikka isik süüdistav kuriteokaaslast ega väljenda oma teole selget hukkamõistmist. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Vabanemise järgselt soovib isik lahkuda Vene Föderatsiooni, kus elavad tema sugulased. Süüdimõistetu on Vene Föderatsiooni kodanik, kuid tal puudub kehtiv dokument. Kohtuistungil avaldas isik, et taotlus dokumentide esitamiseks on esitatud. Kohtule selliseid andmeid ei ole. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et dokumendi taotlemine on planeeritud 2024/
  2. Elektroonilise valve kohaldamise puhul soovib isik vabaneda Puru tee 25-17, Kohtla-Järvel asuvasse korterisse, mis kuulub süüdimõistetu sugulasele. Süüdimõistetul ei ole enda sõnade kohaselt Eestis lähedastest mitte kedagi peale tütre. Kohus esmalt selgitab, et kohtuotsusega mõistetud väljasaatmine ei tähenda, et isik vabastataks ennetähtaegselt automaatselt. See, et isikul puudub kehtiv elamisluba ning talle on lisakaristusena mõistetud riigist väljasaatmine, ei tähenda, et isik tuleks vangistusest vabastada

§ 76lg-t 4 kohaldamata.

Teisisõnu, kui

§ 76

lg-st 4 tulenevat ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole täidetud, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabanemise korral Eestist välja (vt RKKK 12.09.2022 määrus kohtuasjas nr 1-15-2671). Samas kohus märgib, et praeguses olukorras dokumendi puudumine ja mõistetud väljasaatmine tähendab, et isik ei ole võimalik välja saata, tal ei ole võimalik viibida Eestis ja siin sotsialiseeruda. Samas ka väljasaatmise otsuse täitmine on küsitav, sest isik, kel puuduvad dokumendi on raske peaaegu võimatu allutada väljasaatmismenetlusele. 5/7 Kohus märgib, et sellises valguses on isiku võimalused vabaduses kehvad ja pigem soodustaksid uute kuritegude toimepanemist. Isikul ei ole võimalust Eestis teenida legaalselt raha, teha tööd. Varem on süüdimõistetu pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil toime raske kuriteo ning puuduvad igasugused andmed legaalse tulu teenimise kohta vangistusele eelnevast perioodist. Vanglas isik töötamisest keeldub ( nii on iseloomustuses). Samuti on antud juhul kohtu hinnangul oluline, et isik endiselt ka osaliselt õigustab oma varasemat käitumist ning ei tunnista kuriteo toimepanemist selliselt, nagu seda talle inkrimineeriti. Isik kasutas kuriteo toimepanemisel kannatanute suhtes vaimset vägivalda ning väljendas rahulolematust kui kannatanud varastasid liiga vähe kaupa. Isiku selline käitumine näitab, et enda vajaduste rahuldamise nimel on süüdimõistetu võimeline käituma agressiivselt ja panna toime kuriteo, ka teisi inimesi ära kasutades. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toime pandud kuriteo asjaolud, aga ka tema käitumine vanglas ning võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul esineb oluline oht uue kuriteo toimepanemiseks. Eelkõige tekitab sellist veendumust kohtul vabanemise korral majanduslikesse raskustesse sattumise tõenäosus ning see, et käesoleval ajal süüdimõistetu nähtavasti veel ei tunnista ega mõista oma tegude tõsidust. Kohtu hinnangul ei ole Gevork Ovsepiani käitumises näha veel piisavalt positiivseid muutuseid, tema suhtumine ja põhimõtted ei ole vangistuses olulisel määral muutunud, mistõttu on temast lähtuv kuritegude oht veel oluline. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuriteo asjaolud, teadaolevad andmed tema varasemast elust, tema vabanemisjärgsed võimalused ja risk majanduslikesse raskustesse sattumise korral asuda taas kuritegelikku tulu teenima on need, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud enne karistusaja lõppu. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja süütegude toimepanemise jätkamine vangistuses näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Samuti märgib kohus, et Riigikohtu varasemast praktikast nähtuvalt loetakse vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu subjektiivseks õiguseks nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Gevork Ovsepiani vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Kohtu kahtlust kriminaalhooldusele allumise osas tingib ka süüdimõistetu suhtumine ametnikesse vangistuse tingimustes. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasema kuriteo asjaolusid ning süüdimõistetu isikut ei ole põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Isikul on varasem kogemus grupis kuriteo toimepanemiseks, kus isikutel oli kindel rollijaotus, mistõttu ei välista elektroonilise valve kohaldamine seda, et isik asuks kuritegelikku tegevust planeerima ja täide viima oma kodus ja elektroonilisele valvele allutatuna. Elektrooniline valve annab ametnikule info süüdimõistetu asukoha ja liikumistrajektooride kohta, kuid mitte selle kohta, millega isik tegeleb. Nagu eespool sedastatud, puudub isikul võimalus teatud riigipoolseteks garantiideks seoses tema väljasaatmisega, mistõttu on tõenäoline, et isikul tekib vajadus tulu teenimiseks taaskord ebaseaduslikul teel. 6/7 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Gevork Ovsepiani temale Viru Maakohtu 29.01.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.