lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7, 8 järgi üldmenetluses Rainer Amur Süüdistatav Sandro Õunpuu – isikukood 39707020014 Kaitsja Liivi Tuus Kriminaalasi RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Sandro Õunpuu
2. Süüdi mõista Sandro Õunpuu
3.
lg 1 alusel, suurendades raskeimat karistust, mõista Sandro Õunpuule liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud. 4.
lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2-aasta 7-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 21.06.2019 otsusega 1-19-3491 mõistetud ärakandmata 4 aasta 4 kuu vangistuse võrra, mõista Sandro Õunpuule liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud. 5.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sandro Õunpuu eelvangistuses viibitud aeg 3.11.2021-27.01.2022, s.o 2 kuud 24 päeva vangistust ja ärakandmata karistus on vangistus 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud 6 (kuus) päeva.
lg 2 p 2 järgi Sandro Õunpuud süüdistatakse selles, et tema grupis koos alaealiste A.L ja M.S 22.09.2020 ajavahemikul kell 02.20 – 02.32 Kuressaares P xx asuval territooriumil tahtlikult tungis tema jaoks võõrasse s.o T R OÜ-le kuuluvasse lukustamata ustega bussi M B registreerimismärgiga xxxxxx ning kasutas ajutiselt seda bussi omavoliliselt s.o ilma T R OÜ loata, enese soojendamiseks ja bussiga P xx, Kuressaare territooriumil ringi sõitmiseks. Nimelt kell 02.15 sisenes bussi A.L ning käivitas bussist leitud süütevõtmega bussi ja hakkas seda kell 02.16 juhtima, liikudes P xx, Kuressaare territooriumil bussiga ringi. Kuna õues oli külm, siis kell 02.20 sisenesid bussi Sandro Õunpuu ja M.S, et bussis ennast soojendada ning kell 02.22 jätkas A.L bussi juhtimist P xx, Kuressaare territooriumil selliselt, et bussis viibisid koos temaga Sandro Õunpuu ja M.S, kes kõik tarbisid sõiduki kasulikku omadusi s.o olid bussis soojas ja sõitsid sellega ringi. Kell 02.24 tagurdas A.L, kes viibis bussis koos Sandro Õunpuu ja M.S-ga, bussiga vastu xxx kuuluva hoone garaažiust, mis sai kahjustada. Samuti sai kahjustada buss. Kell 02.30 jätkas buss A.L juhtimisel territooriumil uuesti ringi liikumist selliselt, et ka Sandro Õunpuu ja M.S olid bussis ja soojendasid ennast ning kasutasid bussi ringi liikumiseks. Kell 02.32 tagurdas A.L, kes viibis bussis koos Sandro Õunpuu ja M.S-ga, bussiga uuesti vastu xxx kuuluva hoone garaažiust ja seina. Peale seda tulid bussist A.L, M.S ja Sandro Õunpuu välja ning lahkusid sündmuskohalt. Seega pani Sandro Õunpuu tahtlikult toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupis s.o
2 1-22-227 1.1.1.Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht 19.07.2021 Pärnu Maakohtu kohtuotsus nr 1-21-4837 /I kd tl 108-113/ näitab, et M.S ja A.L on eelkirjeldatud
Sandro Õunpuu ei tunnistanud end kohtus talle süüks arvatavas kuriteos süüdi, tema läks bussi sooja, ei soovinud bussiga sõitu saada. Liiklusregister näitab /I kd tl 107/, et sõiduk M B reg nr xxxxxx omanik on osaühing T R. Äriregistri väljatrüki kohaselt osaühing T R juhatuse liige on T.V /I kd tl 49/. Osaühingule T R kuuluv sõiduk M B on vallasasi. Kannatanu OÜ T R esindaja T.V rääkis kohtus /II kd tl 3pöördel- 6/, et buss M B reg,nr xxxxxx kuulub OÜ-le T R. Buss oli xxxx tn xx xxxxx territooriumil, mis on kummaltki poolt tõkkepuuga piiratud. Bussi uksed jättis lukustamata, aga olid suletud, sest üks inimene pidi bussi oma jopele järgi tulema. Võtme pani päiksesirmi üles, peitis ära, see ei olnud nähtav, pidi otsima. A.L rääkis kohtus /II kd tl 6pöördel-10pöördel/, et oli sel õhtul koos Sandro Õunpuu ja M.Sga. Tema oli enne joonud viina, koos Sandroga jõid ka viina, Sandrol oli oma viin. Hingasid sel õhtul kollasest gaasiballoonist ka gaasi sisse. Jõudsid platsile, kus olid pargitud bussid. Kuna väljas oli jahe, tahtsid bussi istuma minna (see oli tema idee), suurema bussi uks oli kinni, väiksemal lukust lahti. Läks bussi, teised ei tahtnud algul tulla, aga suht kohe tulid. Läks rooli taha, tahtis muusikat panna, aga ei saanud. Otsisid bussis võtit (teised olid ka siis bussis, istusid esipingil). Leidis võtme ülevalt tooli kohalt, kus olid brošüürid. Pani bussi käima, teised läksid välja, hakkas bussi edasi-tagasi liigutama. Läks välja korra, tuli idee, et võiks paar ringi teha, rallida. Läks bussi tagasi ja sõitis ringiratast, teised olid väljas, suurema bussi juures. Pani bussi ära, tuli välja, tuli idee, et teeks viimase ringi, võiks filmida, palus teistel kaasa tulla. Nad algul ei tahtnud, kuid ikka tulid palumise peale. Tema oli roolis, teised istusid tahapoole. Viimase ringi puhul nagu Sandro ütles küll, et sõida, sõida. Keegi ei öelnud, et pargi buss ära, aitab küll. Jõudis ühe ringi ära teha, hakkas tagurdama, pime oli, ei arvestanud, et buss on nii pikk ja tagurdas hoonesse sisse. Kukkus vahekäiku. Sandro läks ära ja teised läksid talle järgi. A.L rääkis, et helistas I-le, rääkis kogu loo ära, mis juhtus, läksid neljakesi bussi juurde tagasi, et vaadata, mis bussil viga on. Tunnistaja I.R rääkis kohtus /tl 14pöördel-16pöördel/, et A võttis ühendust, et on mingi jamaga hakkama saanud ja kutsus välja. A oli koos S.Õunpuu ja M.S-ga. A rääkis sellest bussist, mis ta puruks sõitis – tiirutas parkla peal, hakkas bussi ära panema ja suutis ühe garaaži ukse ära tagurdada. Räägiti, et bussi võtmed olid päiksesirmi vahel. Sai aru, et Sandro oli A-le öelnud, et bussi sooja paneks, et saaks soojas istuda. (I..R ütlused on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 3 alusel). Tl 93-101 I kd on xxx xxx xx territooriumi videofailid 22.09.2020 kell 02-04.00 kohta; salvestised plaadil I kd tl
mõttes tähendab asja kasutamine asja kasulike omaduste tarbimist. S.Õunpuul, M.S-il ja A.L-l ei olnud neile võõra bussi (vallasasja) omaniku OÜ T R luba bussi kasutamiseks, seega oli bussi kasutamine omavoliline. A,L, S.Õunpuu ja M.S olid bussi omavolilise ajutise kasutamise kaastäideviijaid. Vaidlust ei ole selle üle, et bussi juhtis (liigutas parkimiskohalt) A.L. S.Õunpuu on tunnistanud, et tema läks bussi selleks, et sooja saada. Samas istusid S.Õunpuu ja M.S bussis ajal kui A.L bussiga ringi sõitis. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on sõiduki kasulike omaduste tarbimine ja sõiduki kasutamine (Riigikohtu otsus 31-1-33-04 p 8). Seega S.Õunpuu poolt toimus bussi kasulike omaduste tarbimine kahel viisil – ta läks koos M.S-ga bussi sooja ja nad sõitsid bussis kaasa kui A.L bussiga Xxxx xx territooriumil tiirutas. Õunpuu, L ja S tarbisid bussi kasulikke omadusi (sõitsid bussiga ja olid bussis soojas) lühiajaliselt. Õunpuu, L ja S panid eelkirjeldatud teo toime grupis, mis on
Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et Sandro Õunpuu on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab
Kuriteo subjektiivne külg Kohus leiab, et S.Õunpuu ütlustega on tõendamist leidnud, et tema eesmärk võõrasse bussi sisenedes oli sooja saada. Seega oli S.Õunpuul eesmärk ajutiselt kasutada võõrast vallasasja, ta tegutses kavatsetusega. Bussi sisenedes ei soovinud ta oma sõnul bussiga sõita, kuid ta oli bussis ajal kui A.L bussiga ringi tiirutas. S.Õunpuu ütles, et tema oli bussis paar minutit, käskis Ll kogu aeg bussi ära parkida, bussiga sõita ei soovinud. Kohus leiab, et A.L ütlused ja salvestis sündmuskohalt näitavad, et S.Õunpuul oleks olnud vahepealsel ajal võimalik 5 1-22-227 bussist väljuda, sest buss vahepeal seisis. S.Õunpuu seda võimalust ei kasutanud. S.Õunpuu oli kaasreisijana bussis kui A.L bussiga ringi sõitis, kuna ta võimalusel bussist ei väljunud, näitab see, et ta tahtis bussiga ringi sõita kaasreisijana, mis näitab otsest tahtlust. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks S.Õunpuu süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine S.Õunpuu poolt, mis täidab
lg 2 p 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja S.Õunpuu on selle toimepanemises süüdi. 1.2.Süüdistus
lg 2 p 7, 8 järgi Sandro Õunpuud süüdistatakse selles, et tema grupis ja eelneval kokkuleppel alaealiste K E.R ja R.K-ga 30.10.2021 öösel täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 04.23 tungis tahtlikult K H lukustamata ukse avamise teel xxx xx, Kuressaare asuvasse K P OÜ ruumidesse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K P OÜle kuuluva lukustatud seifi väärtusega 845,88 eurot, milles olid järgmised esemed: rahakarp väärtusega 18 eurot, milles sularaha 832 eurot; ümbrik, milles sularaha 25 eurot; õnnitluskaardid väärtusega 10 eurot ning seifi transportimiseks ratastooli väärtusega 245,25 eurot. Kuna seif oli raske, siis vastavalt Sandro Õunpuul, K E.R ja R.K kuriteo toimepanemise käigus tekkinud teoplaanile, tõstsid nad seifi K P OÜ-le kuuluvale ratastoolile ja viisid ratastooli koos lukustatud seifiga K P välisuksest kell 04.23 välja ning lahkusid koos varastatud asjadega sündmuskohalt, tekitades kannatanule K P OÜ-le varalist kahju kokku summas 1976,13 eurot. Seega pani Sandro Õunpuu tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupis s.o
1.2.1.Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Tunnistaja H.M rääkis /tl 113-114 pöördel/, et oli koristaja asendaja, läks 31.10.21 hommikul koristama, algul nägi, et vahekoridoris oli müts maas ja sealt oli ratastool kadunud. Hiljem avastas seifi kadumise. Registratuuri koristades nägi, et märkmik oli maha kukkunud, paberid olid laiali maas ja kapil. Läks vaatama ja seifi oma koha peal, registratuuri kõige tagumises nurgas laua all, ei olnud. Teab, et seifis oli metallist karbis sularaha üle 800 euro (vaatas kassa vihikust) ja kinkekaardid. Seif oli võtmega avatav ja võti oli eraldi lukustatavas sahtlis, võti oli olemas. Helistas juhatajale ja politseisse. P ukse saab seest poolt lahti, väljastpoolt oli lukus. Kannatanu K P seaduslik esindaja (juhatuse liige) M.S rääkis /tl 17-19 II kd/, et P asub Kuressaares xxx xxx, on K H-ga samas kompleksis, ühendatud koridori kaudu. H saab maja 6 1-22-227 seest p-sse. Keskusest varastati P-le kuuluvad seif, kus oli sularaha üle 800 eurot (oli metallkarbis), kinkekaardid, postkaardid ja ratastool. Talle helistas pühapäeval haldusjuht, kes asendas koristajat, teatas, et on varastatud seif ja ratastool. Seifi Kusid üle, see Kus 100,6 kg. Seif asus laua all, ratastool oli vahekoridoris, kuhu suundub see trepp. Nendel isikutel, kes keskuses käisid, ei olnud õigust keskusesse minna ja neid asju varastada. Kolmandal korrusel on h vahel tuletõrjetrepp, mida ei tohi lukustada, see oli ainuke variant, kust sisse sai. P uks on selline, et välja saab alati, tuleb vajutada kangi, aga sisse ei saa kui uks lukus. P välisuks oli lukus, alarmsüsteem oli töös. Kuna öösel alarm hakkas tööle, käis patrull kohal, nad kedagi ei näinud, patrull sees ei käinud. I kd tl 149- 154 on sündmuskoha K P ruumide, Kuressaare xxxx, vaatlusprotokoll fotodega. Fotodel 5 ja 6 on registratuur ja selle taga olev ruum, kus seina ääres on kirjutuslaud, mille all asus seif. Fotol 8 näha registratuuri kõrval olev vahekoridor, järgmises ruumis kummut ja riidenagi. Need tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et 31.10.2021 avastas H.M, et K P ruumidest olid ära viidud ratastool ja seif koos selles olnud esemetega. Süüdistatav Sandro Õunpuu rääkis kohtus /II kd tl 128pöördel-135/, et oli õhtul koos S-i, V, R ja K-ga. Lõpuks jõudsid h juurde, tema tahtis katusele minna, läks koos R-i ja K-ga sisse, V ja S jäid tahapoole. H-st vaasakut kätt läheb mingi vahetänav, seal on uks vasakul, sealt läksid sisse. Uks ei olnud lukus, vajutati lingile, uks tuli lahti, läksid katusele. H uksel ei olnud keelavaid märke. S ja V tulid ka katusele. Läksid R ja K katuselt ära, läksid trepist alla ja jõudsid p-sse, sinna kus oli riidenagi ja ratastool. Niisama kõndisid ringi, mingi aeg K märkas laua all olevat seifi. R läks ka seda seifi vaatama, R hakkas seifi laua alt välja tirima. Ütles, et ära võta, et sellest tuleb jama. R ei vastanud, tiris seifi ukse juurde. Nägi kui R ja K seifi tirisid, nägi kui R.K viis sinna ratastooli, seifi ratastoolile tõstmise hetke ei näinud, siis liikus juba välisukse poole. Mis seifist edasi sai, ei tea, sest oli teiste poole seljaga. Tema seifi ei puutunud. Järgmisena nägi seifi kui see tänaval maha kukkus ratastoolist, nägi, et R oli ratastooli ja seifiga. Ei tea, kes ratastooli tagasi ratastoolile tõstis, sest siis jooksis juba g silla poole. Süüdistatavad K E.R/tl 120pöördel-124pöördel II kd/ ja R.K rääkisid kohtus /t l124pöördel128/ kokkulangevalt, et 30.10.2021 öösel olid koos Sandro ja M. Alguses jõid rummi pargis, Sandro vist ostis. K tuli siis kui hakkasid h poole minema. H-sse läksid, sest keegi ütles, et võiks h-st raha otsida, et suitsu osta. Sest teised kohad, kus garderoob on, olid kinni. Läksid koos Sandroga h-sse, kõrvaluksest, mis oli nurgas, see oli paokil, umbes 5-6 cm, tõmbasid ukse lahti ja läksid sisse. Käisid h-s ringi ja läksid treppidest katusele. Vahepeal tulid ka M ja K katusel ja siis nemad koos Sandroga läksid alla. Jõudsid kolmekesi p-sse, otsisid kohta, kus inimeste riided võivad olla ja jõudsid registratuuri. K E või R märkas seifi laua all registratuuris ja siis hakkasid koos seda seifi kangutama, tõmbasid keset ruumi. R tõi ratastooli, K E pani ratastooli ratastele stopi peale ja kolmekesi tõstsid seifi ratastooli peale. Algul pidi seifi keerama, et kinni saaks, K E võttis ülevalt ja teised võtsid äärest. Seif oli väga raske. Vaatasid seal ruumis ka telefoni taskulambi valguses toimikuid, raamatuid, et leida midagi väärtuslikku või seifi võtit. Midagi ei leidnud. Mingid lehed kukkusid, panid need tagasi, osa asjad jäid maha. Leidsid ukse, kust välja sai, K E lükkas ratastooli seifiga. Uksest läks välja esimesena Sandro, siis R ja siis K E. Mööda kaldteed sai alla. Siis see seif sinna maha kukkuski ja pidid uuesti peale tõstma, Sandro ja R ootasid ja aitasid K E seifi uuesti peale tõsta. Algul lükkas K E ratastooli, siis lükkas R. Sandro oli kogu aeg kõrval, vahepeal hoidis seifist kinni. Läksid gle, sinna taha tiikide juurde, sest seal ei olnud inimesi ja seifi sai sinna ära peita. 7 1-22-227 Tunnistaja M.S /tl 10pöördel-14 II kd/ rääkis kohtus h-sse sisenemisest, katusel viibimisest kokkulangevalt K, R ja Õunpuuga. Tema K.V tuli h-st välja enne teisi ja jäid eemal pinkide juurde ootama. Lõpuks tulid teised välja – Sandro esimesena, siis minut-kaks vahet, R ja K E, kellel oli ratastoolil seif (et see oli seif, sai teada kui pärast kokku said). Olid kusagil 100 meetri kaugusel. Sandro oli ammu välja tulnud, Sandro tuli trepist alla ja ütles veel K E, et vii see seif tagasi. R tuli K E kaldteest. Tema nähes küll kaldteelt alal tulles seif ratastoolilt maha ei kukkunud. R, Sandro ja K E läksid kolmekesi ära. Tunnistaja K V /tl 114pöördel-120/ rääkis h-sse sisenemisest teistega kokklangevalt, kuid ütles, et Õunpuud tema katusel ei näinud. Katusel nägi K E, R, nemad M olid ka, Sandrot ei näinud katusel. Teised läksid ees ära, korra nägi veel h-s sees K E ja R, tema M liikus h-st välja. Olid pinkide juures. Mingi hetk nägid, et R oli välja tulnud, siis käis pauk ja nägid, et K E tuli sealt ratastooliga välja. Seal uksest välja tulles on kivimüür, kaldtee, trepid, see on h külje peal. Nägi asju silmanurgast ja ei ole kindel, mida nägi. Siis nad läksid ära, ei hakanud neile kohe järgi minema. Kohus leiab, et S.Õunpuu, K.E.R, R.K, M.S ütlused tõendavad, et Õunpuu, S, K, R ja V läksid 30.10.2021 öösel Kuressaare h lukustamata uksest K H-sse, kust liikusid edasi katusele. Peale katuselt lahkumist jäid hoonesse Õunpuu, R ja K. Õunpuu, R ja K ütlused tõendavad, et nad kolmekesi liikusid hoones sees kuni jõudsid K E ruumidesse. R märkas registratuuri taga olevas ruumis laua all seifi, R ja K tirisid selle ruumi keskele. R ja K ütlused kinnitavad, et seifi transportimiseks tõi K ratastooli, R pani tooli ratastele stopi ja kolmekesi – K , R, Õunpuu tõstsid seifi ratstoolile, peale mida liikusid väljapääsu poole. Uksest väljus esimesena Õunpuu, siis K ja seejärel ratastooliga R. Kõik kolmekesi läksid kaldteest alla. Majast väljumist praktiliselt üheaegselt kinnitab K E turvakaamera salvestis /I kd tl 164-165 vaatlusprotokoll, tl 166 plaat salvestisega/, kust on näha, et 30.10.2021 kell 4.23.12 väljuvad Kuressaare xxx tn xxx uksest kolm isikut, viimane lükkab enda ees ratastooli, millele on seifi meenutav ese. Kaks esimest isikut liiguvad kaldteelt koos alla, kohe järgneb ratastooli lükkav isik. Kohus leiab, et S.Õunpuu ütlused seifi perearstikeskuse ruumidest välja toomise asjaolude ja tema osa kohta selles ei ole usaldusväärsed. S.Õunpuu ütlused lükkab ümber salvestis, mis näitab, et tema ei tulnud enne teisi kaldteest alla. Si ja K ütlusi p-st lahkumise kohta salvestis kinnitab. Kohtule tekitab küsimusi ka Õunpuu väide, et jooksis enne teisi g poole, teised tulid järgi. Kui ta ei teadnud seifi võtmisest midagi, siis on täiesti arusaamatu, kuidas ta teadis ja miks ta hakkas enne teisi liikuma g poole. Kaitsja leidis, et R ja K ütlused ei ole usaldusväärsed, selliste ütluste andmise põhjuseks võib olla soov prokuratuuriga oportuniteet sõlmida. Kohus märgib, et R ja K on andnud sündmuse kohta kokkulangevaid, s.h neid endid süüstavaid ütlusi. P-s olid isikud kolmekesi, aga p-st väljumise kohta on salvestus, mis K ja R ütlusi kinnitab. Samuti tunnistaja H.M ütlused laiali olevatest paberitest kinnitavad R ja K ütlusi. Õunpuu ja S väitsid, et Õunpuu ütles p ees, et poisid seifi tagasi viiks. R ja K kinnitavad, et kordagi keegi ei keelanuid, et ärme võtame seifi. R on rääkinud, et mõtlesid, et võiks seifi tagasi viia, aga siis oli seda juba kividega loobitud. Kohus märgib, et Si ütlused ei ole usaldusväärsed asjaolude kohta, kuidas seifi p-st väljatoomisel isikud hoonest väljusid. Si poolt öeldu, et Õunpuu tuli välja paar minutit enne teisi ja tuli alla mööda treppi, on salvestusega ümber lükatud. S enda väitel ei näinud ega 8 1-22-227 kuulnud, et seif oleks maja ees ratastoolilt maha kukkunud. Seda aga on kinnitanud S, R, Õunpuu ja ka V on kinnitanud, et kuulis mingit pauku. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Si ütlused seifi hoonest väljatoomise kohta kõrvale. Kohus leiab, et isikute ütlused seifi lõhkumise kohta g-l annavad samuti võimaluse kontrollida isikute ütluste usaldusväärsust. R ja K on andnud kokkulangevaid ja ka ennast süüstavaid ütlusi seif kiviga loopimise kohta g-ul. Nad on rääkinud, et seifi viskasid kiviga kõik viiekesi läbisegi 2-3 tunni jooksu, seif peideti ära, sest hommik hakkas saabuma. Ratastooli panid kokku ja pani selle tiigi äärde pilliroo sisse, seal oli vesine. V- viskasid kiviga seifi umbes paar tundi – tema, R ja K E. Seifi lahti ei saanud. Siis lükkasid K E seifi roostikku ja panid pilliroogu peale. Ratastool visati kusagile, ei näinud seda hetke. Siis läksid sealt ära. S – R ütles telefonis, et läksid g-kule, läksid sinna järgi ja näitasid seifi. Nad võtsid seifi ratastoolist maha ja mingi 5 minuti pärast tema, Sandro ja K läksid sealt ära. R ja K E jäid sinna. Peale seda kui prokurör avaldas M.Si kohtueelses menetluses antud ütlused, tunnistas, et oli seifi lõhkumise juures. K E võttis kivi, lõhkusid K E ja R, kes kahekesi veeretasid seifi ka heina sisse, heina pandi peale. Nii V kui S on tunnistanud, et R ja K lõhkusid seifi, V on tunnistanud, et ka tema loopis seifi kiviga. Kohus leiab, et V ja Si ütlustest läbivalt nähtub, et nad püüavad Õunpuu seost sündmusega eitada. Seega osas, mis puudutab V ja Si ütlusi Sandro Õunpuu tegevuse kohta, ei ole V ja Si ütlused usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendite kogumist välja. Õunpuu rääkis, et liikus teistest eespool g-kule. Teised tulid järgi ja viisid seifi tahapoole, kus on tiik, lükkasid ratastooli ja seifi koos võsa juurde, seif kukkus ratastoolilt maha. Läksid tagasi silla juurde, kus said V ja S kokku ja läksid viiekesi seifi juurde tagasi. Siis hakkasid K ja R seifi lõhkuma kiviga, V näitas telefoniga valgust neile. Said aru, et tahtsid seifist raha saada. Hakkas ära liikuma enne seda kui nad hakkasid seifi lükkama vesise koha peale, aga seda lükkamist nägi. Siis liikusid kõik koos sealt ära. Kui g-kule jõudsid, siis poisid ütlesid, et seifis võib raha olla. Temal ei olnud raha vaja, tal olid suitsud olemas, teistel oli ka suitsu. Prokurör avaldas S.Õunpuu kohtueelses menetluses antud ütlused – nii kaua kui tema seal oli, ei ole seifi lõhutud ega muugitud, tema nähes ei ole ratastooli tiiki visatud ega seifi peidetud. S.Õunpuu selgitas, miks andis selliseid ütlusi - lihtsalt ei tahtnud öelda. Kohus leiab, et siit ilmneb jälle (nagu ka eelmise episoodi puhul), et Õunpuu on hakanud oma osalust tunnistama sedamööda, kuidas talle on selgeks saanud, et on olemas tõendid, mis vastupidist näitavad. Kohus leiab, et Õunpuu ütlused tema tegevuse kohta g-kul seifi kiviga loopimise kohta ei ole usaldusväärsed. Kuigi ta kohtus tunnistas, et oli selle tegevuse juures, püüab ta jätta endast muljet kui pealtvaatajast. Nii ütleb, et hakkas ära minema enne seda kui seifi hakati vesise koha peale lükkama, aga siis lisab, et läksid kõik koos ära. Kohus leiab, et R ja K ütlused seifi kiviga loopimise kohta on usaldusväärsed ja tõendavad kokkulangevalt, et seifi visati kiviga viiekesi 2-3 tunni vältel. I kd tl 155-159 on vaadeldud sündmuskohta (lisatud fotod) – Kuressaare g-ku territooriumit, kus on tiigi ääres kuivanud taimede all leitud pruunikat värvi seif, mille metallist uks ja lukustussüsteem deformeerunud, uks lukustatud. Tiigist leitud kokkuvolditud ratastool. Seifi ja ratastooli on vaadeldud /I kd tl 162-163/ - seif on 63 cm kõrge pruunikat värvi metallist seif, mille uks ja käepide on deformeerunud, uks lukustatud. 9 1-22-227 Sandro Õunpuule on süüks arvatud
Kohus leiab, et R ja K ütlustega on tõendatud, et nemad koos S.Õunpuuga sisenesid 30.10.2021 K H-sse uksest, mis oli paokil, lukustamata. Sisenemise eesmärk oli leida garderoob, kus võiks olla inimeste riideid, et taskutest suitsu ostmiseks raha saada. H ruumidest jõudsid P ruumidesse. Kaitsja leidis, et tegu ei onud sissetungimisega, uks, kust siseneti, oli lahti, mingit keelavat märki ei olnud. Kohus märgib, et tõepoolest h on avalik asutus, mis tavaliselt abi saamiseks on avatud ööpäev läbi, selleks on konkreetne koht. Isikud ei sisenenud h hoonesse eesmärgiga abi saada, vaid eesmärgiga leida raha, et see omastada. Iseenesest asjaolu, et h puhul on tegemist avaliku asutusega, ei välista võimalust, et valdaja hoonesse sisenemise loa puudumisel hoonesse sisenemine on käsitletav sissetungimisena.
lg 2 p 8 (kui vargus on toime pandud sissetungimisega) kommentaar viitab sissetungimise sisustamiseks
-le (
Kommenteeritud väljaanne, Juura 2021, lk 652/. Kohus märgib, et sissetungimine on valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseaduslik tungimine. Kinnisasja valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on kinnisasi või selle piiritletud osa, kes teostab selle üle tegelikku võimu. Hoone, ruumid olid isikute jaoks võõrad. Ruumide valdajaks, kuhu Õunpuu, R ja K tungisid, oli K P OÜ, kelle esindaja ütles, et isikutel sinna ruumidesse sisenemiseks luba ei olnud. Valdaja tahte vastaseks on loetud sisenemist kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud, teda ei ole kohalgi. Riigikohtu otsus 3-1-1-40-12 p 8 -
lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale. Seega eeldab isiku süüditunnistamine
lg 1 järgi muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruumi sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik (sama otsuse p 11 - valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu.). K E juhatuse liikme selgituste kohaselt oli Õunpuu, R ja K tungimine xxx ruumidesse, mis olid nende jaoks võõrad, vastuolus K EOÜ tahtega ja seega valdaja tahte vastane
Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab, et Õunpuu, K ja R tungisid ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi. R, K ütlused, salvestis, K E sündmuskoha vaatlus kinnitavad kokkulangevalt, et 31.10.2021 S.Õunpuu grupis R ja K võtsid K E ruumidest K P OÜ-le kuulunud (neile võõrad asjad) seifi koos selles olnud esemetega. Õunpuu, R ja K koos tõstsid seifi selle äraviimiseks ratastoolile ja väljusid koos ratastoolil oleva seifiga P ruumidest, liikudes ratastoolil oleva seifiga Kuressaare g-kule, kus loopisid seifi kiviga, et seifi uks avada, kuid see ei õnnestunud. Seifi lõhuti eesmärgiga, saada kätte seal olevad asjad, loodetavasti raha. Seifi ja ratstooli peitsid Kuressaare g-kule, R avaldas, et oli plaan tagasi minna, et proovida veel seifi lahti saada. Seda, et seifis olid süüdistuses olnud esemed ja nende väärtust, varastatud seifi ja ratastooli väärtust tõendavad OÜ K Eesindaja, juhatuse liikme M.S ütlused. 10 1-22-227 Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et Sandro Õunpuu on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab
lg 2 p 7,8 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kuriteo subjektiivne külg Kohus leiab, et K.E.R ja R.K ütlustega on tõendamist leidnud, et koos Õunpuuga haiglasse sisenemise ja seal ringi liikumise eesmärk oli leida raha. Leiti aga K P seif, otsiti seifi võtit, mida ei leitud. Seepärast otsustati seif kaasa võtta. Seif oli raske, selle transportimiseks võeti samas perearstikeskuse koridoris olnud ratastool. Kolmekesi tõsteti seif ratstoolile ja lahkuti p-st, suundudes g-kule, kus hakati seifi kiviga viskama, et seif lahti saada. Asjaolu, et vahepeal varguse objekti muutus, ei oma tähtsust, kooskõlastatud tegevuse eesmärk oli saada raha ja kui sularaha ei leitud, võeti kaasa seif. On üldteada asjaolu, et seifides tavaliselt hoitakse raha. Kohus leiab, et väline teopilt ning R ja K ütlused kinnitavad, et tegutseti kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt võõra vallasasja omastamiseks, milleks tungiti ebaseaduslikult võõrasse hoonesse. Seega pani S.Õunpuu teo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 2 p 7, 8 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja S.Õunpuu on selle toimepanemises süüdi. 2.KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb Sandro Õunpuud karistada. S.Õunpuu on toime pannud kaks teise astme kuritegu,
lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Prokurör on S.Õunpuule ette heitnud, et tema mõju alaealistele on märkimisväärne, sest 24-aastane täiskasvanud mees on enda ümber kogunud pundi 15-aastaseid lapsi, kes koos temaga panevad toime nii I kui II astme kuritegusid. Samuti leidis prokurör, et kuna S.Õunpuu on süüdi tunnistatud
lg 1 järgi, on mõistetav, miks S.Õunpuul on huvi ringi liikuda koos 15-aastaste alaealistega. Kohus märgib, et täiskasvanu ringi liikumine koos 15-aastastega ei ole süütegu. Tõepoolest on tõendamist leidnud, et S.Õunpuu pani käesolevas kriminaalasjas arutatavad II astme kuriteod toime grupis koos alaealistega, kuid tõendamist ei ole leidnud, et alaealised oleks need teod toime pannud S.Õunpuu mõjul. A.L, K.E.R ja R.K on kirjeldanud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja sealt ei nähtu S.Õunpuu juhtivat rolli. Kuriteod on toime pandud grupis. Käesolevas kriminaalasjas on arutusel teod, mis S.Õunpuu on küll toime pannud koos alaealistega, kuid esitatud süüdistused ei käsitle kuidagi prokuröri poolt nimetatud nn „ilmselget huvi alaealiste suhtes“ ega S.Õunpuu “märkimisväärset mõju alaealistele“. Kohus 11 1-22-227 leiab, et prokuröri poolt märgitud järeldused on meelevaldsed ega saa seetõttu kuidagi suurendada S.Õunpuu süüd käesolevas kriminaalasjas arutatavate kuritegude osas. Prokurör on ette heitnud, et S.Õunpuu ostab alaealistele ja alaealistega koos narkootikume ja alkoholi. Prokurör on viidanud jõustunud kohtuotsusele ja otsusele väärteoasjas. Samuti märgib prokurör, et ka käesolevas kriminaalasjas arutatavate tegude puhul on isikud andud ütlusi, et S.Õunpuu ostis ja pakkus alaealistele alkoholi ja andis nuusutada välgumihkli gaasi. Kohus märgib, et vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Süüdistusaktis ei arvata S.Õunpuule süüks kuritegude toimepanemist alkoholijoobes, samuti ei süüdistata teda alaealiste kallutamisele alkoholi tarvitamisele ega alaealistele alkoholi ostmises. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et isiku käitumist enne ja pärast kuritegu saab arvestada ainult siis kui käitumise asjaolud on seotud toimepandud süüteoga. Prokuröri poolt välja toodud asjaolud võisid küll ilmneda isikute poolt antud ütlustes, kuid need ei kuulu tõendamiseseme asjaolude hulka ja süü suuruse hindamisel ei saa neid asjaolusid arvestada. Prokurör leidis seoses
lg 2 p kuriteoga - S.Õunpuu jõi ennast koos alaealistega purju, hingasid kaifi saamiseks gaasi sisse. Ronisid bussi sisse, laamendasid sees ja väljas ning see, mis bussiga juhtus, oli täpselt selliste sihitute jõlkumiste ja lolluste käekiri. Prokurör leiab, et täiskasvanuna oli S.Õunpuu vastutava alaealiste tegevuse eest ja seda ka
Kohus juba eespool märkis, et süüdistuses ei ole kirjas, et kuritegu oleks toime pandud alkoholi või muus joobes. Kohtule jääb arusaamatuks prokuröri seisukoht, et S.Õunpuu on vastutav alaealiste tegevuse eest. A.L ja M.S olid kuriteo toimepanemise ajal vähemalt 14aastased, seega süüvõimelised ja vastutasid enda poolt toime pandud eest. Kohus juba eespool ütles, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita S.Õunpuu liidrirolli. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et S.Õunpuu süü mõlema kuriteo toimepanemisel on keskmine. S.Õunpuu on tunnistanud, et bussi läks sooja saamise eesmärgil, kuid tema bussiga sõita ei tahtnud. Samuti tunnistas xxxxx viibimist, kuid ütles, et lahkus enne kui seifi hakati ära viima ja selles ei osalenud. Kohtus on S.Õunpuule esitatud süüdistused tõendamist leidnud täies mahus. Kohus leidis, et S.Õunpuu püüdis ennast toime pandud tegudest distantseerida, kohati enda osalust eitades. Seega ei esine süü tunnistamist. Kohus ei näinud kohtus kordagi, et S.Õunpuu oleks seda, mida ta tunnistas, kahetsenud. Karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõte (viimati uuendatud 26.11.2021) /tl 82-84 II kd// näitab, et Sandro Õunpuul on üks kehtiv kriminaalkaristus ja väljatrükil olevatest väärteokaristustest on kehtivad neli. S.Õunpuu on Pärnu Maakohtu 21.06.2019 kohtuotsusega nr 1-19-2019 /I kd tl 117-136/ süüdi mõistetud
lg 2 p 1, 2, § 185 lg 2 p 2, § 178 lg 1 järgi ja
lg 1 alusel karistatud liitkaristusena vangistusega 5 aastat, millest ta kandis koheselt ära 8 kuud vangistust ja
alusel jäeti vangistus 4 aastat 4 kuud tingimuslikult täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga, mis algas 21.juunist 2019. Kinnipeetavate isikute registri kohaselt S.Õunpuu kandis vangistust 18.11.2018-17.07.2019 /I kd tl 180/. Tegemist on teiseliigiliste kuritegudega, kuid käesolevas asjas karistuse mõistmisel omab tähtsust, et mõlemad teod on toime pandud katseajal. 12 1-22-227 22.09.2020 pani S.Õunpuu toime käesoleva menetluse esemeks oleva
08.12.2020 Pärnu Maakohtu otsusega on S.Õunpuud karistatud 29.10.2020 toime pandud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest arestiga 25 päeva (kantud 14.12.2020-18.01.2021). S.Õunpuu on 05.02.2021 Lääne Prefektuuri otsusega karistatud 02.11.2020 toime pandud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo (toiduainete vargus) toimepanemise eest ja karistatud rahatrahviga 120 eurot / I kd tl 116/. S.Õunpuu on Lääne prefektuuri 02.08.2021 otsusega väärteoasjas /I kd tl 181-182/ karistatud 01.05.2021 toime pandud Alkoholiseaduse § 69 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest – ostis alaealistele isikutele alkohoolseid jooke, karistatud rahatrahviga 80 eurot. 30.01.2021 pani toime käesoleva menetluse esemeks oleva
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo S.Õunpuu on Lääne prefektuuri 24.11.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas /I kd tl 183184/ karistatud 07.09.2021 toime pandud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest – sisenes veoauto haagisesse, karistatud rahatrahviga 40 eurot. Kriminaalhooldusametnik on 13.05.2021 koostanud Sandro Õunpuu kohta kohtueelse ettekande /I kd tl 177-178/, kus on avaldanud, et S.Õunpuu on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis keskendub sõltuvusainete tarvitamisele ja võimalustele muuta enda harjumusi. S.Õunpuu on jätkanud katseajal õigusrikkumiste toimepanemist, ei ole suutnud teha elus valikuid, mis toetaks seaduskuulekaid valikuid. Registreerimised on toimunud kokkulepitud aegadel. Kriminaalhooldusametnik on leidnud, kuna tegu on toime pandud katseajal ning arvestades tingimisi määratud vangistusliku karistuse pikkust, ei ole võimlik pakkuda muid karistusalternatiive peale vangistuse. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et S.Õunpuu on isikuks, keda eelmine karistus ei ole mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kohtule esitatud tõendid näitavad, et peale 8-kuulise vangistuse kandmist kulges S.Õunpuu katseaeg positiivselt, kuid alates 2020.a oktoobrist on ta toime pannud nii väär- kui kuritegusid. Ei 8-kuulise vangistuse kandmine ega katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all ei mõjutanud teda oma käitumist muutma. Eelkirjeldatu näitab, et kuigi mõlema kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, ei ole S.Õunpuud võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk omab S.Õunpuule karistuse mõistmisel tähtsust. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrselt kaitstud. Karistus peab andma selge signaali, et kuritegudele järgneb karistus, selline teadmine tugevdab inimeste usaldust õiguskorra vastu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et S.Õunpuud tuleb karistada mõlema toimepandud kuriteo eest vangistusega keskmises määras. Kuna kohus mõistab mõlema kuriteo eest S.Õunpuule karistuseks vangistuse, moodustab kohus liitkaristuse
Kuna S.Õunpuu on kuriteod toime pannud katseajal, millede eest kohus teda karistab vangistusega, tuleb
lg 5 kohaselt mõista liitkaristus
lg 2 kohaselt ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistusele liita Pärnu Maakohtu 21.06.2019 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 4 aastat 4 kuud. Karistusest tuleb
lg 1 alusel kantuks lugeda S.Õunpuu eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2020-27.01.2021, s.o 2 kuud 24 päeva. 13 1-22-227 Kaitsja leidis, et S.Õunpuu on võimalik talle mõistetavast karistusest tingimisi vabastada käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele.
74 lg 5 sätestab, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Kohus märgib, et
lg 3 kohaselt karistusest tingimisi vabastamisel süüdlase allutamisega käitumiskontrollile määratakse katseajaks 6 kuud kuni 5 aastat. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (s.h Riigikohtu lahend 1-20-1301/35) tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Kuna kohus mõistab S.Õunpuule pikema kui 5aastase vangistuse, ei ole võimalik S.Õunpuud vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada käitumiskontrolliga, allutades teda elektroonilisele valvele.
lg 5 annab võimaluse vangistuse täitmisele pööramisel asendada vangistus üldkasuliku tööga
sätestatud korras.
lg 1 kohaselt vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. S.Õunpuu ei ole andnud nõusolekut teha karistusena üldkasulikku tööd. 3.TÕKEND Sandro Õunpuu on kahtlustatavana kinni peetud 03.11.2021 kell 10.35 /I kd tl 174-175/. Pärnu Maakohus 04.11.2021 määrusega 1-21-7489 andis loa vahistada S.Õunpuu kaheks kuuks, s.o kuni 03.01.2022 /II kd tl 85-94/ ja 30.12.2021 määrusega pikendas S.Õunpuu vahi all pidamise tähtaega 1 kuu võrra kuni 03.02.2022 /II kd tl 95- 101/. Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrusega asendas kohus Sandro Õunpuu suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine kohustusega alluda kuus kuud elektroonilisele valvele aadressil xxxxxxxxxxx /tl 102-104 II kd/. Tõkend vahistamine asendati elektroonilise valvega tähtajaga 6 kuud, sest oli alust arvata, et vabaduses viibides võib S.Õunpuu jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus on leidnud, et S.Õunpuu karistustest ja uutest kuriteokahtlustest tuleneb, et S,Õunpuul on kalduvus kuritegusid toime panna väljaspool kodu, mitte kodus. Elektroonilise valve seade pandi S.Õunpuu külge 27.01.2022 /tl 178 II kd/. Prokurör taotles Sandro Õunpuu vahistamist kohtusaalis otsuse kuulutamisel, sest kaks alaealist tunnistajat, kes olid varem andnud S.Õunpuud süüstavaid ütlusi, andsid kohtus valeütlusi, on oht, et S.Õunpuu võib enda kodust korraldada kättemaksuaktsioone teiste alaealiste suhtes, kes andsid tema suhtes süüstavaid ütlusi. Kohus märgib, et prokurör ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust väita, et tunnistajad andsid kohtus teistsuguseid ütlusi. Prokurör selle asjaolu kohta kohtus tunnistajaid küsitles, kuid tunnistajate ütlustest kohtuistungil see ei ilmnenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust põhjendatud kahtluseks, et S.Õunpuu hakkab kohtus tema vastu ütlusi andnud tunnistajatele „korraldama kättemaksuaktsioone“. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata prokuröri taotluse vahistada S.Õunpuu kohtusaalis. Kohus leiab, et senini on põhjust arvata, et vabaduses viibides võib S.Õunpuu jätkata kuritegude toimepanemist, sest kahtlustused, mis olid vahistamise ja vahistamise pikendamise aluseks, on käesolevas menetluses tõendamist leidnud, teod pani S.Õunpuu toime katseajal. Sel põhjusel on endiselt olemas alus S.Õunpuu vahistamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ajal, mil S.Õunpuu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on asendatud kohustusega alluda elektroonilisele valvele, oleks ta toime pannud uusi kuritegusid. Seega on ka käesoleval ajal võimalik ja vajalik, et Sandro Õunpuu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on asendatud elektroonilise valvega. See asendustõkend on 14 1-22-227 seni oma eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et S.Õunpuu suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist tõkendit, sest näiteks elukohast lahkumise keeld ei taga, et S.Õunpuu ei pane väljaspool oma elukohta toime uusi kuritegusid – selle tõkendi raames on võimalik oma elukohast lahkuda kuni kolmeks ööpäevaks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus muutmata Sandro Õunpuu suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamise kohustusega alluda
Asendustõkend kehtib kuni Sandro Õunpuu poolt jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni. 4.TSIVIILHAGID 4.1.OÜ K P on esitanud VÕS § 132 lg 1 alusel tsiviilhagi /I kd tl 9-10/ nõudega välja mõista alaealise K E.R-lt K.R-lt, alaealise R.K-lt P.K-lt ja Sandro Õunpuult seifi ja ratastooli rikkumisega tekitatud varalise kahju 1091,13 eurot. Tsiviilkostjateks on tunnistatud K R (kahtlustatav alaealine K.E.R) /II kd tl 37/ ja P K (kahtlustatav alaealine RK) /II kd tl 59/. 02.05.2022 kohtuistungil esitas prokurör taotlused lõpetada kriminaalmenetlus alaealiste R. K ja K.E.R suhtes KrMS § 202 alusel /II kd tl 105-110/. Prokurör on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamisel panna mõlemale isikule kohustuseks hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 1/3 osas s.o summas 363,71 eurot kannatanu OÜ K P arveldusarvele, mille täitmise tähtaeg on 6 kuud. Kohustusega nõustumise kohta on allkirja andnud süüdistatavad ja tsiviilkostjad. 04.05.2022 määrusega 1-22-2791 kohus rahuldas prokuröri taotlused ja määras kriminaalmenetluse lõpetamisel R.K-le ja K.E.R-le prokuröri poolt taotletud kohustuse – hüvitada kanntanule 1/3 kuriteoga tekitatud kahjust /tl 176-177 II kd/. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks solidaarnõudena kolme isiku vastu. Kriminaalasja lõpetamisel on kahelt isikult, kelle vastu solidaarnõue oli esitatud, välja mõistetud kummaltki 1/3 kannatanu varalise kahju nõudest. Kohtu menetluses on käesoleval ajal OÜ K E tsiviilhagi solidaarnõudega kolme isiku vastu. R.K ja K-E.R puhul on kriminaalmenetluse lõpetamisega kahju hüvitamise kohustuse panemisega sisuliselt rakendatud osavastutuse põhimõtet. Kohtule ei ole aga esitatud kannatanu nõusolekut osavastutuse rakendamiseks. Kuna kannatanu nõue 2/3 osas on kriminaalmenetluse lõpetamisega osavastutuse põhimõtete alusel välja mõistetud, R.K ja KE.R ei ole enam käesoleva menetlusega seotud isikud, saab kohus käesolevas menetluses otsustada, kas ja milline summa tuleb kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista S.Õunpuult. Kanntanu esindaja M.S on avaldanud, et seifi said tagasi, see oli rikutud, pidid avama metallilõikuriga. Pidi uue soetama, see maskis üle 800 euro ja uus ratstool maksis 214 eurot. Ratastoolil oli istumise aluses kolmnurkne auk, ratastel oli ka midagi viga. Ei mõelnud ratastooli riiet parandada, ratastool läks mahakandmisele. Uue seifi võtsid võtmega lukustatava nagu eelminegi oli, tulekindla, samaväärse nagu vana oli, et teda ei oleks lihtne ära vedada. Valimisel lähtusid praktilise poole pealt ja vaatasid ka soodsamat varianti. Ratastooli võtsid kõige lihtsama variandi. Nende kohta on esitatud arved. Tunnistaja H.M– ratastool toodi tagasi, aga oli kehvas seisus, ei liikunud enam sujuvalt, istumise kangas oli katki, jalahoidikud olid katki. 15 1-22-227 Seifi on vaadeldud /tk 162 I kd/ ja on näha, et seif on kahjustatud, seda enam sihtotstarbeliselt kasutada ei saanud. Kohus leiab, et kannatanu esindaja, tunnistaja ütlustega ja seifi vaatlusega on tõendatud, et Seifi ja ratstooli ei olnud enam võimalik kasutada. Kohus leiab, et kaitsja arvamus, et ratastooli oleks saanud parandada, on oletus. Pigem kinnitavad kannatanu esindaja ja tunnistaja kirjeldused ratastooli olukorrast, et ratastooli ei saanud parandada. Kohus leiab seda eelkõige läbi selle, et ka ratastooli ratastel, jalahoidikutel oli midagi viga. Ratastooli kasutatakse aga inimeste, kellel on raskusi liikumisega või kes ise ei saa liikuda, transportimiseks. Seega ratastool peab olema töökindel ja korras. Seetõttu oli põhjendatud lõhutud ratastooli asemel uue ratastooli ostmine. I kd tl 160 xxxx AS 12.11.2021 arve K E OÜ-le – Tulekindel seif Fort võtmega 490x480x480 mm, hind 665 eurot, transport 39,90, koos käibemaksuga 845,88 eurot. I kd tl 161 xxxx OÜ 5.11.2021 arve K P-le – Ratastool jala- ja käetugedega, hind 225,25 eurot, koos käibemaksuga 245,25 eurot. Tl 167-169 I kd on xxxx kodulehelt võetud standardratastoolide hinnad, mis on vahemikus 354,71-1675 eurot. Tl 170 I kd on lehelt lukuekspert.ee vaadatud seifide hindu, võtmega avatavate seifide hinnad 248-425 eurot, kuid kohus märgib, et need seifid on mõõtudelt väiksemad. Kohus leiab, et OÜ K P on teinud mõistlikud kulutused, soetades kuriteo läbi hävinenud asjade asemele uued asjad. OÜ K E tsiviilhagis esitatud nõude ja VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb OÜ-le K P hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju, milleks on hävinenud ratastooli ja seifi asemele soetatud uute esemete maksumus. Kuna kriminaalmenetluse lõpetamisega on kummalegi alaealisele, K.E.R-le ja R,K-le, pandud kohustus hüvitada tsiviilhagis esitatud nõudest 1/3, rahuldab kohus OÜ K E käesolevas menetluses esitatud tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Sandro Õunpuult OÜ K E kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks samuti 1/3 nõudest, s.o 363,71 eurot. 4.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.