← Eesti

2-22-149119/6

Obsah (7)§ 404§ 416§ 397§ 1132§ 101§ 113§ 108

2-22-149119 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-149119 Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

§ 404lg-ga 21.

Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

  1. augustil
  2. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt

§ 416lg-le 1.

25. augustil 2022 a. saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus nr. XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 16,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates

  1. osamaksest, s.o 20.05.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
  2. osamakseni s.o 20.05.2022 summas 49,00 eurot (16,23+11,47+10,69+10,61). Lepingus nr. XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  3. osamaksest, s.o 15.05.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
  4. osamakseni s.o 15.08.2022 summas 55,33 eurot (16,59+13,51+12,64+12,59). Vastavalt sõlmitud lepingule nr. XXX ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. 25.08.
  5. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata
  6. mai 2022 -
  7. august
  8. a osamaksete haldustasud, s.o. 3,60 eurot (4 x 0,90). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 3,60 eurot. Lepingus nr. XXX on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu tingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on 10,00 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Lepingus nr. XXX on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu tingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on 15,00 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus summas 25,00 eurot (10,00+15,00). I olen AS loovutas
  9. augustil 2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale. 3

(6)2-22-149119 Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes

§ 1132lõikes 2 sätestatust.

Lepingust nr. XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue 40 eurot moodustub: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Lepingust nr. XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue moodustub: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kokku on sissenõudmisega seotud kulud summas 80 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 849,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26. august 2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20. aprill 2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16,00% kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 88,58 eurot. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 579,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

  1. august 2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani
  2. aprill 2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,90% kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 60,12 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

  1. aprill 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 849,00 eurot x 16% aastas = 135,84 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates
  2. aprill 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 579,90 eurot x 15,90% aastas = 92,20 eurot. Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Kostja on lepingu nr. XXX taotluses oma sissetulekuks märkinud 615,00 eurot ning väljaminekuks 0,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 42,40 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 572,60 eurot (615,00-42,40). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kostja on lepingu nr. XXX taotluses oma sissetulekuks märkinud 600,00 eurot ning väljaminekuks 0,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 33,58 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 566,42 eurot (600,00-33,58). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega 4

(6)2-22-149119 varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 1428,90 eurot, intress 104,33 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 148,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis alates 21. aprill 2023 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 849,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16,00% aastas ning kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 579,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas. Menetluskulud palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks, sealhulgas riigilõiv summas 350 eurot ja hageja õigusabi kulud kokku 696 eurot, sealjuures mõista kostjalt väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumiseni alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale saadetud

  1. juulil 2023 isiklikult kättetoimetamisega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks
  2. juuliks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6,

§ 108

lg 1,

§ 113

lg 1,

§ 113-2 lg 1 ja lg 2 p 2 ning Ts

MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1428,90 eurot, tasumata intressi 104,33 eurot, lepingutasu summas 25 eurot, haldustasu summas 3,60 eurot, kuni

  1. aprillini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 148,70 eurot ja sissenõudekulud 80 eurot ning viivised alates
  2. aprillist 2023 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 849,00 eurot täitmiseni viivisemääras 16,00% aastas ning kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 579,00 eurot täitmiseni viivisemääras 15,90% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5

(6)2-22-149119 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu 350,00 euro ja hageja õigusabikulude 696,00 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 350 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 676 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 4 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 676 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 338 eurot millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 708 eurot (350+338+20). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr viitenumbriga XXX. XXX Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.