Obsah (9)

§ 187§ 3111§ 407§ 444§ 174§ 175§ 162§ 177§ 178

2-23-3410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja ja I AS-i vahel 22.01.2018.a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. 25.07.2019.a loovutas I AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Käesoleva asja hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 09.03.2023.a E-toimiku kaudu.

§ 3111

lg 3 näeb ette, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule vastust esitanud.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 455 eurot ja esindajakulu 2 2-23-3410 summas 420 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud ega haginõudega proportsionaalsed. Kohus leiab, et põhjendatud hageja esindajakulud hagimenetluses on 100 eurot. Asjas tasutud riigilõiv 455 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 162

lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 455 eurot ja esindajakulud 100 euro ulatuses (lisandub käibemaks

§ 174lg 10 alusel).

Kohus märgib hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3