Obsah (7)

§ 657§ 654§ 174§ 175§ 176§ 217§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-15612 Kohtuasi Themis Õi

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 2-22-15612 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 11. Vastuseks määruskaebuse väidetele juhib kolleegium esmalt tähelepanu sellele, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise) peamiseks kriteeriumiks on

§ 174lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus.

Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). 12. Praegusel juhul ei ole maakohus võlgniku esindajate toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud võlgniku esindajate toiminguid ja töö mahtu ning hinnanud iga toimingu vajalikkust kohtumenetluses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on maakohus muu hulgas arvesse võtnud ka asjaolu, et võlgnikku esindas menetluse jooksul kaks esindajat: vandeadvokaat Hannes Toodu on esitanud 18.11.2022 esmased vastuväited; vandeadvokaat Armand Reinmaa on esitanud 17.01.2023 täiendavad seisukohad ning esindanud võlgnikku kohtuistungil. Maakohus on hinnanud kummagi esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning ei ole leidnud, et toimingud oleksid üksteist dubleerinud või olnud muul põhjusel ebavajalikud või põhjendamatud. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12 teine lõik).

1. See, et vandeadvokaat Armand Reinmaa tegi menetlustoiminguid juba enne, kui ta taotles kohtult e-toimikule juurdepääsu, ei väljenda, et advokaat on menetluskulude nimekirjas kajastanud ebaõiget infot. Advokaat võis kohtuasja materjalid saada ka oma kliendi (võlgnik) või teise lepingulise esindaja (vandeadvokaat Hannes Toodu) käest.
2. Võlausaldaja väitel ei ole maakohtu hinnangud esindajate ajakulu põhjendatuse osas järjepidevad, kuna 18.11.2022 esitatud esmaste vastuväidete (neli lehekülge) puhul pidas kohus põhjendatud ajakuluks kuus tundi, samas kui 17.01.2023 esitatud seisukohtade (kolm lehekülge) puhul pidas kohus põhjendatud ajakuluks kolm tundi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, võivad esmased toimingud, nagu materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine, olla ajakulukamad kui hilisemate täiendavate seisukohtade esitamine. Menetlusdokumendi ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatusele hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes lehekülgede arvust, vaid menetlusdokumendiga seotud töö mahust tervikuna. Maakohus on menetluskulude põhjendatuse analüüsimisel võtnud õigesti arvesse ka vaidluse olemust, menetluse staadiumit ja menetlusdokumendi sisu, mitte ainult menetlusdokumendi lehekülgede arvu.
3. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu väljamõistetud esindajate töötunni hind (192 eurot, koos käibemaksuga) ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus leiab, et tunnihind 192 eurot (koos 3 2-22-15612 käibemaksuga) on tsiviilasja keerukust ning võlgniku esindajate kvalifikatsiooni arvesse võttes mõistlik tasu. Tunnihind vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. See, et võlgnik on palunud määruskaebemenetluses mõista võlausaldajalt välja menetluskulud tunnitasuga 192 eurot (koos käibemaksuga), ei tähenda, et võlgnik oleks esindaja tunnitasu muude menetlustoimingute puhul näidanud suuremana, kui see tegelikult oli. Võlgnikul võib esindajaga olla kokkulepe, et toimingud tehakse erineva tunnihinnaga, või on võlgnik palunud mõista menetluskulud välja väiksemas summas, kui need tegelikult olid – vastavalt sellele, mida maakohus pidas vaidlustatud määruses põhjendatuks.
4. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et kohus ei nõudnud võlgnikult menetluskulude tekkimise tõendamist.

§ 176

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub tsiviilasjas esile toodud asjaolusid arvestades vajadus nõuda võlgnikult välja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Võlgnikku esindasid menetluses lepingulised esindajad, mistõttu saab pidada usutavaks, et võlgnikul tekkisid õigusabikulud. Võlgnik on kooskõlas

§ 176

lg 5 maakohtule kinnitanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maakohus on kontrollinud menetluskulude nimekirja vastavust toimiku materjalidele ning on väljamõistetavate kulude koosseisu vajalikus ulatuses korrigeerinud. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustust mitte nõuda võlgnikult menetluskulude tekkimist tõendavate dokumentide esitamist, ei ole alust ümber hinnata. See, palju võlgnikul on kohustusi või mitmes (kohtu)menetluses ta osaleb, ei oma menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tähtsust. Ka see, et maakohus pidas võlgniku menetluskulu üksnes osaliselt põhjendatuks, ei tähenda, et võlgnikku esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude nimekirjas ebaõiget infot tekkinud kulude kohta. Menetluskulu võib olla faktiliselt suurem kui summa, mida kohus peab

§ 175lg 1 tähenduses menetluskuluna põhjendatuks ja vajalikuks.

17. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 217lg 1).

See, et võlgnikul on õigusalased teadmised, ei võta temalt õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu. 18. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka võlausaldaja taotlus määruskaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) 4