Obsah (21)

§ 172§ 231§ 663§ 377§ 657§ 651§ 457§ 158§ 475§ 477§ 378§ 381§ 4771§ 467§ 387§ 171§ 174§ 138§ 696§ 178§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9761 Kohtuasi X avaldus täit

) § 475 lg 1 p 153). 3.

1. Võlgniku ja sissenõudja vahel on vaidlus selles, kas täitemenetlus on aegunud või on aegumine katkenud või peatunud. 3.
2. TsÜS § 157 lg 1 järgi on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Vaidlus puudub selles, et Tallinna ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-092 2-22-9761 16029 võeti kohtutäitur Urmas Tärno poolt menetlusse
5. novembril 2010 ning täitemenetlust alustati sissenõudja Target Capital OÜ
6. novembri
7. a avalduse alusel. Täitmisteade ja kohtutäituri tasuotsus on võlgnikule kätte toimetatud
8. detsembril
9. Target Capital OÜ loovutas kohtulahendist tuleneva nõude sissenõudjatele
10. aprillil 2014 Tallinna notar Lee Mõttuse tõestatud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteekide üleandmisega. Seega on täitemenetluse algusest möödas rohkem kui 10 aastat. 3.
11. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb nõude tunnustamisega. TsÜS § 159 lg 1 järgi katkeb aegumine ka täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Katkemine tähendab, et aegumine algab uuesti vastavalt kas nõude tunnustamisest või täitedokumendi täitmisele pööramisest. Siinses asjas ei saa kohaldada aegumise katkemist nõude tunnustamise tõttu, sest kohtuotsus tunnustaski Target Capital OÜ nõuet võlgniku vastu. Juba tunnustatud nõuet ei saa teistkordselt tunnustada. Puudub vaidlus, et täitedokument oli esitatud täitmiseks ning täitmist ei oldud vahepeal katkestatud. Seega ei olnud õige sissenõudjate väide, et aegumine oli katkenud. 3.
12. TsÜS § 167 lg 1 järgi aegumine peatub, kui pooled peavad läbirääkimisi nõude või asjaolu üle, millele nõue rajaneb. Aegumise peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Võlgniku, sissenõudja Target Capital OÜ esindaja AK ning kohtutäitur Urmas Tärno 2.–
13. augusti
14. a e-kirjadest nähtus, et võlgnik ja sissenõudja pidasid täitemenetluses läbirääkimisi võla tasumiseks maksegraafiku alusel. Samuti koostati maksegraafiku projekt. Kohtutäitur saatis
15. augustil 2013 maksegraafiku projekti menetlusosalistele. Võlgnik tegi
16. septembril 2013 kompromissi tekstile täiendusi. Võlgniku
17. novembri
18. a kirjast nähtus, et kokkulepet ei olnud endiselt sõlmitud. Ka
19. a jaanuari sissenõudja, võlgniku ja kohtutäituri kirjavahetusest ei nähtu, et kokkulepe oleks olnud saavutatud. Võlgnik tegi
20. veebruaril 2014 ettepanekud maksegraafiku osas, millega sissenõudja
21. aprillil 2014 nõustus. Võlgnik esitas
22. juuni
23. a kirjas nõusoleku maksegraafiku sõlmimiseks
24. augustil 2013 koosatud maksegraafiku järgi, viidates sissenõudja
25. jaanuari
26. a kirjale, milles oli antud nõusolek maksegraafiku koostamiseks. Kohtu hinnangul ei saanud kirjeldatud maksegraafiku koostamise arutelu pidada läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes, sest kohtuotsusega tunnustatud nõude üle ei saa läbirääkimisi pidada. Jõustunud kohtuotsusega on nõude olemasolu tunnustatud. TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et nõude sundtäitmise asjaolude üle peetavate läbirääkimiste ajaks on peatatud ka täitemenetlus. Kohtutäitur ega kohus ei olnud täiteasjas sundtäitmist peatanud. 3.
27. TsÜS § 162 järgi peatub aegumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul. Täitemenetluse käigus maksegraafiku koostamist saab pidada selliseks asjaoluks, mis annab võlgnikule õiguse teatud osas kohustuse täitmisest keelduda. TsÜS § 162 toime saavutamiseks täitemenetluses tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist, hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Kohtutäitur U. Tärno tegi
28. augustil 2013 otsuse projekti maksegraafiku koostamiseks, mille järgi on võlgnikul aega oma kohustuse täitmiseks ositi kuni
29. jaanuarini
30. Kuna kohtutäitur projekti ei allkirjastanud, siis ei saa seda pidada maksete ajatamiseks või maksegraafikuks, mis annaks aluse TsÜS § 162 rakendamiseks. Samuti ei ole kohtutäitur maksegraafiku kokkuleppimise ajaks täitemenetlust peatanud. 3.
31. Kokkuvõtvalt järeldas kohus esitatud asjaoludest, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg oli saabunud, sest nii kohtuotsuse jõustumisest kui ka täitemenetluse alustamisest oli möödas rohkem kui 10 aastat. 3 2-22-9761 3.
32. Kohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 järgi avaldaja kanda, sest kohtulahend tehti tema huvides.

Puudutatud isikud esitasid kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi osutati neile õigusabiteenust kahe tunni eest tunnihinnaga 120 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt palusid puudutatud isikud välja mõista menetluskulu 200 eurot, mis oli kohtu hinnangul kohtuasja sisu ja kestust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Määruskaebus

1. Sissenõudjad esitasid
2. oktoobril 2022 ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudjad paluvad teha asjas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Sissenõudjad paluvad jätta oma ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud avaldaja kanda ja mõsta need avaldajalt koos seadusjärgse viivisega välja. 4.
3. Sissenõudjad leiavad, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja jättis tähelepanuta nende esitatud tõendid, mis tõendasid nõude tunnustamist avaldaja poolt. Lisaks võttis avaldaja nõude tunnustamise kohtuistungil omaks. 4.
4. Kohtu järeldus, justkui kohtuotsusega tunnustatud nõuet ei saa teistkordselt tunnustada, ei ole kooskõlas TsÜS §-ga 158, mis ei erista kohtulahenditest tulenevate nõuete tunnustamist teiste nõuete tunnustamisest. TsÜS § 158 lg 3 piirab küll aegumise katkemist täitemenetluses nõude tunnustamise korral tegudega, kuid ei piira aegumise katkemist täitemenetluses tahteavaldustega. Samuti ei piira see säte aegumise katkemist sõltuvalt sellest, kas täitemenetluses täidetakse kohtulahendit või mõnda muud täitedokumenti. 4.
5. Tuginedes eriõiguseellase Target Capital OÜ, kohtutäituri büroo ja avaldaja
6. juuni
7. a ja
8. juuli
9. a kirjavahetusele, leidsid sissenõudjad, et Tallinna Ringkonnakohtu
10. juuni
11. a otsusest tuleneva nõude aegumine katkes nii
12. juunil 2013 kui ka
13. juulil 2014 ning selle tulemusena hakkas nõude aegumine samadel kuupäevadel uuesti kulgema. Maakohus ei ole neid e-kirju kohtumääruses käsitlenud. Neid tõendeid arvestades ja materiaalõigust õigesti kohaldades oleks maakohus pidanud järeldama, et avaldaja e-kirjade edastamisega, millega ta nõuet tunnustas, on aegumine katkenud. 4.
14. Siinses menetluses on avaldaja ka ise hinnanud neid e-kirju nõude tunnustamise tahteavaldustena. Samuti avaldas avaldaja kohtuistungil, et ta on nõuet tunnustanud. Maakohus oleks pidanud arvestama avaldaja omaksvõtuga nõude tunnustamise ja aegumise katkemise kohta, kuid

§ 231lg-t 4 rikkudes seda ei teinud.

4.

1. Määruses on märgitud ekslik istungi toimumise kuupäev
2. november
3. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
4. Avaldaja vaidles sissenõudjate määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Avaldaja esitas
2. juulil 2023 ringkonnakohtule avalduse, mida täpsustas
3. juulil 2023, ning milles taotleb esialgse õiguskaitse korras täiteasjas täitemenetluse peatamist kuni praeguse tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Avalduse kohaselt on kohtutäitur teinud 4 2-22-9761 kohtuvaidluse ajal sissenõudjale väljamakseid. See ei ole põhjendatud olukorras, kus toimub kohtuvaidlus nõude aegumise üle.
4. Sissenõudjad vaidlesid avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. Avaldaja väitis paljasõnaliselt, et sissenõudjatele on täiteasjas tehtud kohtumenetluse ajal väljamakseid. Isegi kui väljamakseid on tehtud, ei ole täitemenetlus lõpetatud ja väljamaksete tegemine sissenõudjale on kooskõlas täitemenetluse seadustikuga. Lisaks ei ole avaldaja esile toonud

§ 377lg-s 2 toodud asjaolusid esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

Samuti jääb arusaamatuks, mida avaldaja esialgse õiguskaitse korras täpselt taotleb, s.o milliste konkreetsete täitemenetluse toimingute peatamist ja millisel alusel. Põhjendatud ei ole kõikide täitelemenetluse toimingute peatamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Sissenõudjad vaidlustasid maakohtu määruse üksnes selle resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, s.o osas, millega avaldus rahuldati ja täitemenetlus täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu lõpetati. Avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles menetluskulud jäeti tema kanda ja temalt mõisteti välja puudutatud isiku I menetluskulud.

1. Avaldus on esitatud TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Maakohus tuvastas, et täiteasjas täidetakse Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusest tsiviilasjas nr 2-09-16029 (kohtuotsus) tulenevat nõuet ning esimest korda esitati nõue kohtutäiturile täitmiseks
4. novembril
5. Menetlusosalised neid asjaolusid määruskaebemenetluses ei vaidlusta. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et nõue esitati esimest korda täitmiseks maakohtu tuvastatud kuupäeval. Avalduse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine on aegunud.
6. Nõude aegumise hindamisel tuleb kõigepealt kindlaks teha nõudele kohaldatava aegumistähtaja pikkus ja selle kulgema hakkamise ajahetk. Kuna maakohus ei ole selgelt tuvastanud aegumistähtaja kulgema hakkamise ajahetke, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 12.
7. Enne
8. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates
9. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on see kümme aastat. Mõlema redaktsiooni kohaselt algab aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
10. aasta
11. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
12. aasta
13. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele 5 2-22-9761 enne
14. aasta
15. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg-t
16. Kuna praeguses asjas ei olnud kohtuotsusega tunnustatud nõue
17. aprilli
18. a seisuga aegunud ning enne
19. aasta
20. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem kui alates nimetatud kuupäevast kehtiva TsÜS redaktsiooni § 157 lg-s 1 nimetatud tähtaeg (10 aastat), tuleb kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldada TsÜS § 157 lg-t 1 selle
21. aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis. 12.
22. Riigikohus on VÕSRS ajavahemikul
23. aprill 2011 kuni
24. märts 2016 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 4 esimese ja teise lause põhjal järeldanud, et enne
25. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
26. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu
27. oktoobri
28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13;
29. detsembri
30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS
31. märtsist 2016 kehtivas redaktsioonis on
32. märtsi 2011 asemel viidatud
33. aprillile
34. Muudetud sõnastuse valguses tuleb Riigikohtu seisukohta ringkonnakohtu hinnangul mõista selliselt, et enne
35. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas
36. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega hakkas praeguses asjas vaidluse all olevale täitedokumendist tulenevale nõudele
37. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu nõue pidi TsÜS § 136 lg 2 järgi aeguma kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta)
38. aprillil
40. Järgmisena tuleb hinnata nõude täitmise aegumise võimalikku katkemist või peatumist ning selle mõju aegumistähtaja möödumisele. 13.
41. Maakohus tuvastas, et nõue esitati kohtutäiturile täitmiseks
42. novembril
43. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 redaktsiooni kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuivõrd praegusel juhul hakkas nõudele
44. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, siis pole nõude aegumise hindamisel tähtsust aegumise võimalikult katkemisel, mis toimus TsÜS § 159 lg 1 järgi enne
45. aprilli
46. 13.
47. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas aegumine on pärast kohtutäituri poolt kohtuotsuse täitmisele võtmist uuesti katkenud ja aegumistähtaeg uuesti alanud. Sissenõudjad on seisukohal, et aegumine katkes nii
48. juunil 2013 kui ka
49. juulil 2014 seoses nõude tunnustamisega võlgniku poolt. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et nõude täitmise aegumine nendel kuupäevadel ei katkenud. 13.2.
50. Aegumise katkemist seoses nõude tunnustamisega reguleerib TsÜS § 158, mille
51. lõike kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama sätte
52. lõike kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Alates
53. aprillist 2021 on sätet täiendatud ka
54. lõikega, mille kohaselt aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. 13.2.
55. Riigikohus on leidnud, et TsÜS
56. peatüki (aegumine)
57. jaos (§ 158 jj) on lisaks nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) aluseid. Samas tuleb konkreetsete TsÜS-is sätestatud normide puhul siiski hinnata, kas neis reguleeritakse (ka) täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist või katkemist (vt Riigikohtu
58. mai
59. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p 12.1). 6 2-22-9761 13.2.
60. Ehkki sissenõudjate väidetud aegumise katkemise kuupäevadel (
61. juuni 2013 ja
62. juuli 2014) ei olnud TsÜS §-i 158 veel kolmanda lõikega täiendatud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et TsÜS § 158 (sh selle lg-d 1 ja 2) täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele ei kohaldu. Seda eelkõige põhjusel, et täitedokumendiga on nõue juba niikuinii täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud (vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2023, § 158 komm, p 3.3). Kuna jõustunud kohtuotsus on pooltele kohustuslik (

§ 457

lg 1), ei ole võlgnikul vaja kohtuotsusest tulenevat nõuet enam hiljem tunnustada ning selle (mitte)tegemine ei mõjuta jõustunud kohtuotsuse õigusjõudu ja kohustust seda täita. Lisaks võiks see, kui kohaldada TsÜS § 158 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele, tuua kaasa nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks venimise. Seda, et õiguslik olukord 1. aprillil 2021 TsÜS § 158 lg 3 lisamisega sisuliselt ei muutunud, kinnitab ka Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskiri, mille kohaselt ei olnud tegemist kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides. Seejuures hõlmab „muu tegu“ kehtiva

§ 158

lg 3 tähenduses kolleegiumi hinnangul ka seda, kui võlgnik täitemenetluses nõude täitmise ajatamise üle peetavate läbirääkimiste käigus tunnistab sundtäidetava nõude olemasolu. 13.2.

1. Järelikult leidis maakohus põhjendatult, et täiteasjas täidetava nõude täitmise aegumine ei saanud katkeda seoses nõude võimaliku tunnustamisega võlgniku poolt
2. juunil 2013 ja
3. juulil
4. Seetõttu ei olnud maakohtul ka vaja tuvastada, kas võlgnik on
5. juunil 2013 ja
6. juulil 2014 nõuet tunnustanud, ega hinnata selle kohta sissenõudjate poolt esitatud tõendeid. Eelneva tegemata jätmine ei ole käsitatav menetlusõiguse normi, sh määruse põhjendamise kohustuse rikkumisena. 13.
7. Oma
8. augusti
9. a vastuses avaldusele tuginesid sissenõudjad asjaolule, et nende õiguseellane Target Capital OÜ ja võlgnik olid pidanud täitemenetluse ajal läbirääkimisi võla ajatamiseks. Seega on maakohus põhjendatult hinnanud, kas nõude täitmise aegumine võis peatuda TsÜS § 167 alusel. 13.3.
10. TsÜS § 167 lg 1 esimese lause kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest võib nõue tuleneda. Maakohus leidis vaidlustatud määruses õigesti, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja TsÜS § 167 lg 1 alusel peatumise eeldus on see, et sundtäitmise asjaolude üle peetavate läbirääkimiste ajaks on peatatud ka täitemenetlus. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 167 lg 1 peamine eesmärk ei ole reguleerida täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. Täitemenetluses ei peeta enam läbirääkimisi nõude üle või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Nõue on sellisel juhul täitedokumendis tuvastatud ning sellise nõude üle saab täitemenetluses sisuliselt vaielda vaid erandjuhtudel TMS § 221 järgi esitatud hagiavalduse alusel. Piiratud tingimustel on siiski võimalik kohaldada TsÜS § 167 lg-t 1 ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele. Nimelt on TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Riigikohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks on vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks (Riigikohtu
11. mai
12. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p-d 12.2 ja 12.3). 13.3.
13. Maakohus tuvastas, et võlgnik ja sissenõudjate õiguseellane Target Capital OÜ pidasid täitemenetluse käigus kirjavahetust maksegraafiku koostamiseks, kuid täiteasjas ei ole 7 2-22-9761 sundtäitmist peatatud (sh kohtutäituri poolt maksegraafiku kokkuleppimise ajaks). Menetlusosalised ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Asja materjalidest, sh kohtule esitatud täitetoimikust, ei nähtu ka see, et sissenõudja oleks esitanud avalduse täitetoimingute edasilükkamiseks läbirääkimiste ajaks TMS § 44 tähenduses. Eelnevast tulenevalt ei ole täiteasjas täidetava nõude täitmise aegumistähtaeg TsÜS § 167 järgi peatunud. 13.
14. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Riigikohus on leidnud, et täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest (Riigikohtu
15. mai
16. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p 12.4). Maakohus tuvastas, et vaatamata sellekohastele läbirääkimistele ei olnud võlgnikule kehtestatud maksegraafikut, mis oleks tema kohustuste täitmise ajatanud (sh polnud kohtutäitur selle kohta otsust teinud, vaid koostatud oli üksnes projekt), ning kohtutäitur ei olnud täitemenetlust peatanud. Sissenõudjad ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitemenetlus täiteasjas ei olnud ka TsÜS § 162 lg 1 alusel peatunud.
17. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud määruses eksinud maakohtus toimunud kohtuistungi kuupäeva märkimisel. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtuistung toimus
18. oktoobril 2022, mitte
19. novembril
20. See eksimus ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
21. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määrus kokkuvõttes õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle resolutsiooni muutmiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
22. Ringkonnakohus lahendab avaldaja
23. juulil 2023 esitatud ja
24. juulil 2023 täpsustatud avalduse, millega avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse korras täiteasjas täitemenetluse peatamist kuni praeguse tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 16.1.

§ 475

lg 1 p 153 kohaselt vaadatakse nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus läbi hagita menetluses.

§ 477

¹ lg 1 järgi saab hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas on esialgse õiguskaitse kohaldamine TMS § 2231 lg 3 alusel lubatav.

§ 477

¹ lg 2 kohaselt võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks mh täitemenetluse peatamine.

§ 381

lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. 16.2. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu põhjendatud. Praegusel juhul on täidetud

§ 4771

lg-s 2 toodud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna olemasolevat olukorda on vaja ajutiselt reguleerida. Avalduse kohaselt on kohtutäitur teinud kohtuvaidluse ajal sissenõudjale väljamakseid. Juhul, kui täitedokumendist tulenevad nõuded on aegunud ja täitemenetlus tuleb 8 2-22-9761 lõpetada, on täiteasjas sissenõudjatele väljamaksete tegemine ja muude täitetoimingute tegemine põhjendamatu. Sellises olukorras täitemenetluse jätkamine võib tekitada võlgnikule kahju, mh kuna täitemenetluses võidakse teha toiminguid, mis on pöördumatud (nt vara võõrandamine). Kuna ringkonnakohtu määrus on täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamise osas vaidlustatav, nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et esialgse õiguskaitse korras on põhjendatud peatada täitemenetlus täiteasjas kuni praeguses asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Avaldaja taotletud abinõu ei ole sissenõudjaid liigselt koormav, sest sissenõudjad ei kaota nõuet ega võimalust seda realiseerida, kui edasise menetluse tulemusel peaks avaldaja esitatud avaldus jääma rahuldamata. 16.3. Määrus kuulub esialgse õiguskaitse kohaldamise osas viivitamatule täitmisele (

§ 467

lg 5).

§ 387lg 2 järgi ei edasta kohus ise määrust kohtutäiturile.

Avaldajal tuleb pöörduda esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks ise kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Kuna sissenõudjate määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 järgi solidaarselt sissenõudjate kanda.

1. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja
2. augustil 2023, milles tõi esile, et tema menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-22-9671 on
3. juunil 2022 tasutud 18 eurot seoses kohtutäiturile avalduse esitamisega täitemenetluse lõpetamiseks ning
4. juulil 2023 tasutud riigilõiv 70 eurot menetlustoimingult.

§ 174

lg-te 1 ja 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks üksnes praeguse asja määruskaebemenetluses kantud kulud. Avaldaja 14. juunil 2022 tasutud riigilõiv 18 eurot ei ole määruskaebemenetluse kulu. Põhjendatud kuluks, mis tuleb sissenõudjatelt avaldaja kasuks välja mõista, on määruskaebemenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Tegemist on

§ 138lg 2 järgi kohtukuluga.

19.

§ 696

lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 kohaselt võivad praeguse määruse peale osas, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, esitada määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 4771

lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse ka esialgse õiguskaitse määruse peale, kuid määruskaebuse esitamine ei peata esialgse õiguskaitse määruse täitmist (

§ 390lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 9