-st ei tulene, et dokumentaalsete tõendite kuluks saab lugeda üksnes kohtumenetluse ajal koostatud tõendite kulu. Samuti oli põhjendatud riigilõiv 1100 eurot. Hageja maakohtu menetluskulud olid kokku põhjendatud 18 806,80 euro ulatuses. Seoses hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludega, oli ülepaisutatud ajakulu 4,4 tundi 30.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks. Kohus võttis arvesse asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamise ja istungi vahel oli võrdlemisi pikk aeg ja asja materjalid olid mahukad, kuid leidis, et põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistumiseks oli 2 tundi. Muus osas olid hageja esindaja ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Arvestades hageja esindaja tunnitasu, olid hageja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud 4 894 euro ulatuses (29,40 tundi x 160 eurot + 1 tund x 190 eurot). Kuivõrd hagejale ringkonnakohtus muid menetluskulusid ei tekkinud, siis olid hageja menetluskulud kokku põhjendatud 23 700,80 euro ulatuses. Seoses kostja menetluskuludega märkis kohus, et kostja kasutas kohati kaht lepingulist esindajat dubleerivalt. Kuivõrd tsiviilasi ei olnud nii keerukas, et pidada põhjendatuks mitme lepingulise esindaja dubleerivat ja samaaegset kasutamist, pidas kohus kostja menetlustoimingute osas põhjendatuks vaid ajakulu, mis vastas ühe lepingulise esindaja ajakulule. Seoses kostja maakohtus kantud menetluskuludega, oli ülepaisutatud ajakulu 5 tundi ja 30 minutit 16.10.2019 istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks. Istungi kestust (1 tund ja 23 minutit) ja sisu arvestades oli ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Ülepaisutatud oli ajakulu 5 tundi 01.06.2020 istungil osalemiseks. Arvestades istungi kestust (1 tund ja 40 minutit) ja sisu ning asjaolu, et kahe esindaja osavõtt istungist oli põhjendamatu, oli eelviidatud ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses. Samuti oli ülepaisutatud 4 tundi ja 30 minutit 16.11.2020 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks ja 5 tundi ja 30 minutit 07.04.2021 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks. 16.11.2020 istung kestis 6 minutit ja istungil sisulist arutelu ei toimunud. Sisuline arutelu toimus 07.04.2021 istungil, mis kestis 1 tund ja 27 minutit. Kuivõrd põhjendatud oli vaid ühe esindaja osavõtt istungitest, luges kohus 16.11.2020 ja 07.04.2021 istungitest ettevalmistumise ja osalemise põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli põhjendatud 76,5 tunni ulatuses, mis arvestades esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) moodustas 10 710 eurot (140 eurot x 76,5 tundi). Kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud. Kuivõrd Rispeto OÜ arvamus oli isiku poolt, kes ei olnud vaidlusaluses küsimuses asjatundja, siis ei olnud vastava arvamuse esitamine vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd kostja esitas varasemalt eriteadmistega isiku PP arvamuse, siis puudus vajadus esitada dubleerivalt eriteadmistega isiku ÜL (OÜ Ehitusekspert) arvamust. Seega oli Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3800 eurot (käibemaksuta) põhjendamatu. Põhjendatud oli üksnes PP arvamuste saamise kulu 1000 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud maakohtus olid põhjendatud 11 710 euro ulatuses. Samuti ei olnud täies ulatuses põhjendatud kostja ringkonnakohtu menetluskulud. Ülepaisutatud oli ajakulu 5 tundi 30.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks ja seal osalemiseks. Põhjendatud oli ajakulu 2 tundi, millele lisandus istungil osalemise ajakulu 1,07 tundi (1 tund ja 4 minutit). Muus osas olid kostja esindaja ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud 3 vajalikud ja esindaja ajakulu põhjendatud. Arvestades kostja ringkonnakohtus rakendatud tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta), olid kostja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud 2260,50 euro ulatuses (15,07 x 150), millele lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1100 eurot. Seega olid kostja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud 3360,50 euro ulatuses. Kokku olid kostja menetluskulud põhjendatud 15 070,50 euro ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus jättis menetluskulud 11% ulatuses hageja kanda ja 89% ulatuses kostja kanda, tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista 1657,76 eurot (15 070,50 x 11/100) ja kostjalt hageja kasuks 21 093,71 eurot (23 700,80 x 89/100). Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 19 435,95 eurot (21 093,71 – 1657,76) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja määruskaebus 6. Kostja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kaevatav määrus oli põhjendamatu ja õigusvastane, mistõttu kuulus see tühistamisele. Kohus rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis asja ebaõigele ja ebaseaduslikule lahendamisele. Maakohus ei hinnanud iga üksiku hageja ja kostja esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ja jättis määruse sisuliselt motiveerimata. Arusaamatuks jäi, miks luges kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 23 700,80 eurot, kuid kostja puhul üksnes 15 070,50 eurot. Samuti jäi arusaamatuks, miks oli põhjendamatu Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3800 eurot. Kuivõrd maakohus lahendas asja kostja kahjuks ning käesolevas asjas osutus keskseks küsimuseks erialaspetsialisti arvamuste kui dokumentaalsete tõendite esitamine ja hindamine, siis oli ilmne, et Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu oli vajalik ja põhjendatud. Maakohtu põhjendused ei olnud piisavad ega veenvad. Sisuliselt tegi maakohus menetluskulude väljamõistmise osas määruse kirjeldava ja põhjendava osata, mis riivas
lg-s 3 ja põhiseaduse § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebeõigust ja mida tuli lugeda oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks. Poolte esindajate iga menetlustoimingu ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimata jätmine ning sisuliste põhjenduste puudumine oli käsitletav olulise menetlusõiguse normi rikkumisena, mis pidi vältimatult kaasa tooma maakohtu määruse tühistamise. Kohus peaks lahendi tegemisel alati võtma seisukoha kõigi menetluses toodud väidete osas. Kohustus võtta arvesse kõiki menetlusosaliste esitatud väiteid, oli otseselt seotud menetlusosaliste põhiõigusega kohtulikule ärakuulamisele, võrdsele kohtlemisele ja õiglasele menetlusele. Seega tuli kohtul menetlusosaliste põhiõiguste tagamiseks vastata lahendis kõigile esitatud väidetele. Tõendite ja väidete analüüs peab olema arusaadav, struktureeritud, loogiline ja jälgitav. Menetluskulude väljamõistmine on tõsine, oluline ja tungiv isiku omandi põhiõiguse ja vabaduse piirang, mis on kaitstud põhiseaduse tasandil. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib nõusolekuta võõrandada vaid seaduses sätestatud juhtudel üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine küll kõrvalnõude lahendamine, kuid sellega otsustatakse menetlusosaliste varaliste õiguste (põhiseaduse § 32) üle lõplikult. Maakohus rahuldas põhjendamatult ja vääralt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning otsustas õigusvastaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 19 435,95 eurot. Menetluse edasine käik 4 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. 8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine
-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
lg 8).
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 järgi (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 13; RKTKm 03.11.2014, 3-21-93-14, p 22). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et OÜ Rispeto arvamuse hankimise kulu ei olnud põhjendatud, kuivõrd arvamussee anti isiku poolt, kes ei olnud vaidlusaluses küsimuses asjatundja. Samuti ei olnud põhjendatud OÜ Ehitusekspert arvamuse kulu, kuivõrd kostja esitas eelnevalt menetluses eriteadmistega isiku PP arvamuse ning dubleeriva tõendi esitamiseks puudus käesoleval juhul vajadus.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 17.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.