Obsah (12)

§ 663§ 659§ 456§ 657§ 662§ 551§ 378§ 171§ 172§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3877 Kohtua

) § 423 lg 1 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna laste isa teatas, et võtab tagasi nõude puudutatud isiku II suhtes.

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapsed elanud koos vanematega Tallinnas alates sünnist kuni
2. aastani ja Sakus alates
3. aastast kuni vanemate lahkuminekuni
4. aastal. Seega on lapsed elanud võrdse aja nii Sakus kui ka Tallinnas. Harju Maakohtu 12.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10833 määras kohus, et lapsed elavad kordamööda nädala kummagi vanema juures. Laste elukorraldus ongi praegu selline, et nädal elatakse ema juures Tallinnas ja nädal isa juures Sakus. Ema soovib, et lapsed õpiksid Tallinnas ning isa soovib, et tütar õpiks Saku koolis. Isa leiab, et praeguses koolis ei ole lapsel hea, Saku Gümnaasiumis aga lapsele meeldiks ning laps ise soovib kooli vahetada.
5. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 116 lg-le 2 ja §-le 119 ning leidis, et praegusel juhul ei ole lapse soov lahkuda XXXt ja asuda õppima Saku Gümnaasiumisse lapse huvides. Seega jättis kohus lapse isa nõude saada otsustusõigus puudutatud isiku I kooli vahetamiseks ja elukoha registreeringu muutmiseks rahuldamata.
6. Puudutatud isik I avaldas kohtule ärakuulamisel kindlat soovi lahkuda oma praegusest koolist XXXt ja asuda 2023/2024 õpeaastal õppima Saku Gümnaasiumisse. Laps rääkis, et tahab kooli vahetada, kuna tema kool on halb ja tahab minna Saku kooli. Tema sõpradele klassis (M ja L) ka praegune kool ei meeldi ja nad tahavad samuti kooli vahetada. Laps sai
7. klassi poole peal aru, et tahab kooli vahetada, sest sõpru ei ole ja õpsid on ranged. Saku koolis on üks sõber, kellega ta saab hästi läbi, aga see sõber ei ole öelnud, kas lapsel tulevases klassis Sakus sõpru on. Uut kooli laps ei karda, lapse arvates on Saku kool tuttav kool. Laps loetles, miks ta tahab kooli vahetada: matas oli töös neli viga ja ta sai selle eest hindeks nelja. Tavaliselt, kui neli viga on olnud, on ta saanud viie või viie miinuse. Matas hinnati veaks ka selline asi, mis viga ei olnud. M ja L jutustasid, aga poiste juurde pandi istuma puudutatud isik I. Toidud on koolis ülisoolased. Õps käsib panna pusa selga, kuigi on suvi. Ujudes peab mütsi pähe panema, aga tema tahaks ujuda ilma mütsita.
8. Kohtu hinnangul on lapse selgitused koolivahetuse soovi põhjuste kohta eakohased. Ükski põhjus (neli viga ja hinne neli varasema viie asemel; lapse arvates ebaõiglane istekoha vahetus koolis; soolased toidud; õpetaja soovitus pusa selga panna ja nõue ujumismütsiga ujuda) aga ei ole kohtu arvates selline, mida saaks objektiivselt pidada kooli suhtes negatiivseteks. Kõik kirjeldatu on tavaline koolielu. Ujumismütsiga ujumine on kooli ujula, mitte kooli nõue. Õpetaja soovitus pusa selga panna on kindlasti positiivne, halvem oleks, kui õpetaja ei märkaks. Koolitoit võib olla objektiivselt halb, aga ei saa olla põhjus kooli vahetada.
9. Puudutatud isiku I selgitused laste esindajale ja lastekaitsetöötajatele kirjeldavad tõsisemaid probleeme kui kohtule räägitu: puudutatud isik I rääkis oma esindajale ja lastekaitsetöötajatele, et soovib kooli vahetada, kuna koolis ei ole lapse sõnul ühtegi õpetajat, kellega ta saaks rääkida. Õpetajad ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu ja ei kutsu üldse tahvli juurde vastama. Lapse sõnul meeldiks talle rohkem praeguses koolis käia, kui õpetaja rohkem küsiks. Laps ei saa koolis piisavalt tähelepanu ning klassikaaslased karjuvad. Lapsel on Tallinnas vaid 2 sõpra, kes käivad temaga ühes klassis. Sõbrad on rääkinud lapsele, et Saku koolis on toredad õpetajad. Sakus on ka lasteaed, kus laps käis. Lapsel on kurb meenutada olukorda, kus kogu klass sundis teda sõbranna M-ga ära leppima, kui nad tülis olid. Lapse sõnul oli terve klass tüli teisele 7 2-23-3877 osapoolele toeks ja õpetaja teeb asju ainult hullemaks. Õpetaja on mitmeid kordi lapse sõbranna M eraldi istuma pannud, põhjusel et tüdrukud jutustavad. Samuti ütles kehalise kasvatuse õpetaja esimeses klassis lastele, et vahetunnis on kujutlevad piirid, millest lapsed ei tohi üle minna, kuid laps sooviks ilma piirideta vabamalt liikuda.
10. Eeltoodud lapse poolt kirjeldatud asjaolud on kohtu arvates objektiivselt negatiivsed ning laps ei tohiks sellistesse olukordadesse sattuda. Samas ei saa ka need asjaolud olla põhjuseks kooli vahetada, kuna sellist koolielu halvemat poolt võib ette tulla igas koolis. Kumbki vanematest ei avaldanud, et last koolis kiusataks.
11. XXX on käesoleval ajal
12. klassis kolm paralleelklassi, kokku on õpilasi 874 (info.haridus.ee). Saku Gümnaasiumis oli 2021/2022 vastavalt
13. klassis kuus paralleelklassi ja koolis kokku 1471 õpilast (saku.edu.ee). Eeltoodust nähtuvalt on Saku Gümnaasium õpilaste arvult 1,7 korda suurem lapse praegusest koolist ning eakaaslaste klassikomplektide arv on kahekordne. Nimetatu annab aluse arvata, et lapse soovist saada koolis rohkem tähelepanu võib kujuneda olukord, kus laps saab koolis senisest vähem tähelepanu.
14. Puudutatud isik I kurtis, et oma klassis on tal vaid kaks sõpra. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei oleks tal aga Saku Gümnaasiumis oma klassis algul ühtegi sõpra. Nii ema kui isa ütlesid, et puudutatud isik I ei sõlmi sõprusi kiiresti. Uude kooli minnes peaks laps alustama sõbrasuhete loomisega algusest peale, praeguses koolis on sõbrad olemas.
15. Kahe kooli vahelise võrdlusena ei ole laste isa toonud välja ühtegi põhjust, miks kooli vahetus oleks lapse huvides. Kohtu hinnangul kõige olulisem on isa nõude lahendamisel see, et lapse ja isa soov põhinevad ettekujutusel, milline võiks olla Saku Gümnaasium. Samas puuduvad Saku Gümnaasiumi kohta kahe kooli võrdluses tegelikud ja objektiivsed asjaolud. Laps tahab minna kooli, millest ta midagi ei tea. Lapse soov võiks samahästi olla seotud ka muu kooliga, millest ta midagi ei tea. Ei ole ka eluliselt tõenäoline, et väga oluliselt senisest koolist suuremas koolis ei oleks lastevahelisi konflikte ja õpetajal on rohkem aega.
16. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus laste isa avalduse rahuldamata.
17. Kohus jättis rahuldamata laste ema taotluse lastega tegelenud psühholoogiult arvamuse küsimiseks. Käesoleval juhul ei aitaks psühholoogi arvamus asja lahendamisele kaasa. Määruskaebus
18. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata laste isa nõude otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku I rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ja uue elukohana XXX registreerimiseks ning puudutatud isiku I kooli valiku osas otsustamiseks selliselt, et puudutatud isik I asub alates 2023/2024 õppeaastast õppima Saku Gümnaasiumisse (kohtumääruse resolutsiooni punkt 3).
19. Maakohtu määrus läheb vastuollu lapse heaolu, huvide ja soovidega. Kohus ei ole lapse huvisid kohaselt kaalunud ega ole arvestanud lapse selgelt väljendatud soovidega. Laps on menetluses korduvalt selgelt ja argumenteeritult väljendanud oma soovi asuda õppima Saku Gümnaasiumisse. Samuti on nii lapsele määratud esindaja kui ka mõlema kohaliku omavalitsuse esindajad toetanud isa avaldust. Laps väljendas selgelt, et põhjuseks, miks ta soovib asuda õppima Saku kooli, on vastumeelsus praeguse kooliga ning eelkõige see, et ta ei ole kolme Tallinna koolis õpitud aasta jooksul leidnud klassis oma kohta, ta tunneb ennast 8 2-23-3877 klassis tõrjutuna ja ülejäänud klass vastandub temaga, mis omakorda on viinud mitmel korral konfliktideni, kus ühel pool on puudutatud isik I ja teisel pool kogu ülejäänud klass. Laps on selgitanud, et abi ja mõistmist ei ole ta saanud ka oma õpetajatelt, sh klassijuhatajalt. Laps ei ole leidnud mõistmist ja abi ka oma emalt, kes kohtuistungil eitas esialgu üldse, et laps oleks talle probleemidest praeguse kooli ja klassikaaslastega rääkinud või et laps oleks eelnevalt üleüldse avaldanud emale soovi kooli vahetada. Isa hinnangul on lapse arvamusega arvestamine oluline, et tagada lapse heaolu ja huvid. Kõik lapsega vestelnud menetlusosalised on kinnitanud, et laps avaldas oma arvamust julgelt ja väljendas enesekindlalt oma seisukohti ning lapse seisukoht on olnud menetluses muutumatu. Ema väide, et laps on isa poolt mõjutatud, ei leidnud kinnitust.
20. Laps on avaldanud, et Saku kooli soovib ta minna just põhjusel, et seal käivad tema sõbrad varasemast ajast, samas kui praeguses koolis tal sõpru ei ole. Laps käis Saku lasteaias kuni kooli minekuni ning seega oli ta igapäevaselt seal oma sõpradega koos. Enamus neist sõpradest läksid õppima Saku Gümnaasiumisse. Saku kool ise ning selle territoorium ei ole lapse jaoks tundmatud. Isa käis pärast kohtulahendi tegemist koos lapsega Saku Gümnaasiumis kohapeal ning suhtles Saku Gümnaasiumi esimese kooliaste (1.-
21. klass) õppejuhi PS-ga. Koolimajas tutvus laps nii klassiruumidega, kus tunnid hakkavad olema, söögisaali ja puhveti, aula, garderoobi ja muusikaklassiga. Õppejuht PS kinnitas, et laps saaks koha 4A klassis, kus käivad ka lapse lasteaiakaaslased G, J ja U. G on lapse hea sõber ning ootab juba väga last enda klassi. PS sõnul on 4A klassis paralleelklassidega võrreldes kõige vähem lapsi ja seega ei näe ta takistust, et laps ei saaks sellesse klassi õppima asuda.
22. Saku Gümnaasium asub koolide pingereas kõrgemal positsioonil ning seega tuleb ilmselt koolivahetus kasuks ka lapse haridust silmas pidades. Saku koolis käimine on lapse jaoks ohutum selles mõttes, et liiklus Saku kool lähedal on minimaalne, samas kui XXX asub Pärnu maantee ääres. Saku kool asub ka looduslikult väga kaunis kohas, metsa ääres ning on seega ka keskkonnana lapse jaoks kindlasti oluliselt parem. Saku koolis on palju erinevaid treeningvõimalusi ning huviringe. Saku kool soodustab trennides ja huviringides käimist, kuna esiteks toimuvad need kooliga ühes majas ning samuti on trennid ja huviringid seotud kooli tunniplaaniga. Eelnev on lapse jaoks nii turvalisem kui ka vähem ajakulukas.
23. Arvestades seda, et lapse elurütm koolivahetusega seonduvalt ei muutuks ja ei ole teada ka ühtegi teist negatiivset tagajärge, mis koolivahetusega võiks kaasneda, siis peaks lapse arvamuse ja soovi arvesse võtmine olema tavapärasest tähtsam ja kaalukam. Menetlusosaliste seisukohad
24. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste isa kaebuse rahuldamine ei ole lapse huvides ja kaebus tuleks jätta rahuldamata. 42.
25. Esindaja selgitas, et pärast kõikide asjaolude kaalumist otsustas esindaja maakohtu menetluses toetada isa avaldust lapse koolivaliku ning elukoha registreerimise osas otsustusõiguse saamiseks eelkõige põhjusel, et puudutatud isik I väljendas korduvalt soovi kooli vahetada argumenteeritult ja enesekindlalt ning tõi välja mitmeid asju, mis talle XXX ei meeldi (laps ei tunne ennast praeguses klassikollektiivis hästi, tal on koolis vähe sõpru ning klassikaaslased karjuvad üksteise peale ning õpetaja pöörab vähe tähelepanu). Laps jäi enda arvamuse juurde ka peale mitmeid selgitusi selle kohta, milliseid negatiivseid tagajärgi võib koolivahetus kaasa tuua. Lapse vanust arvestades oli lapse arvamus kaalukas argument koolivahetuse toetamiseks. Ka muudest aspektidest hinnatuna ei oleks koolivahetus lapse jaoks 9 2-23-3877 liigselt koormav, kuivõrd lapse elukorraldus (50/50 suhtluskord kummagi vanemaga) oluliselt ei muutuks. 42.
26. Siiski on pärast maakohtu määruse tegemist esindaja teada saanud täiendavaid asjaolusid (sh vestelnud lapse psühholoogiga) ning on pigem seisukohal, et isa määruskaebuse rahuldamine ei ole lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. 42.
27. Esindaja hinnangul oleks lapse huvidega kooskõlas enim see, kui lõputud vaidlused lõpevad ning kui vanemad teeksid lapse kasvatamise ja valikutega seonduvalt koostööd. Vanem, kes pidevalt pöördub kohtusse ainult põhjusel, et „laps seda soovib“, ei tegutse kindlasti lapse huvides. Jääb mulje, et isa lähtub lastega seonduvate otsuste tegemisel vaid laste soovidest, kuid alati ei tähenda, et lapse soov võrdub lapse huviga. Vanemad peavad nägema lastega seonduvate otsuste tegemisel suuremat pilti. Lapse huvidega kooskõlas on ka tegevuste tegemine, mis ei pruugi olla lapsele meeldivad, kuid vanema kohustus on last toetada ja selgitada, miks ka vähemmeeldivate tegevuste tegemine on vajalik. Antud juhul otsustas kohus, et laps jätkab õppimist XXX ning mõlemad vanemad peaksid last selles otsuses toetama ja julgustama, mitte süvendama konflikti, mis võib lapsele kaasa tuua õppimisraskusi koolis ja mõjutada negatiivselt lapse vaimset tervist. 42.
28. Pärast mitmeid vestlusi vanemate, lastekaitsespetsialistide, lapse psühholoogi ja lapse endaga tundub, et lapse kinnisidee kooli vahetada ei olegi ainult lapse enda soov, vaid laste isa tegevus ja jutt võivad olla lapses kujundanud soovi koolivahetuseks. Laste isa on menetluses rääkinud Tallinna ja Saku vahel edasi-tagasi sõitmise probleemist ning ka laps ise on välja toonud, et see on isa jaoks kurnav. Näib, et lapse koolivahetuse soovi taga võib peituda lapse tahe isale lojaalne olla ning laps on võtnud isa murede lahendamise enda peale. Seda kinnitab ka asjaolu, et objektiivses mõttes ei ole lapsel oma praeguses koolis suuri probleeme. Lapse hinded on väga head, samuti käitumine ja hoolsus eeskujulikud. Laps on ise välja toonud, et tal on klassis mõned sõbrannad, samuti ei ole menetluses esile toodud, et lapse suhtes toimub koolikius. Õpetaja on andnud lapse kohta positiivset tagasisidet. Laps on teadlik, et maakohtu lahendi kohaselt jätkab ta sügisest samas koolis ning eelduslikult on laps sellega mõttega juba harjunud. Lapse jaoks tekitaks segadust, kui taaskord kohtulahendit muuta. Arvestades kohtute suurt töökoormust, võib uus kohtulahend tulla vahetult enne kooliaasta algust või õppeaasta kestel, ning sel juhul ei oleks koolivahetus lapse huvidega kooskõlas.
29. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) ei toetanud laste isa määruskaebust. Maakohtu määrus on põhjendatud ja õiguspärane, arvestades eelkõige lapse parimaid huve ja vajadusi. Arvestades, et mõlemad vanemad süüdistavad vastastikku teineteist valetamises ning nad on kaasanud omavahelistesse erimeelsustesse oma lapsed, ei ole eestkosteasutus kujunenud asjaolude valguses enam veendunud, et last ei ole ühe või mõlema vanema poolt mõjutatud käituma ühele või teisele vanemale meelepärasel viisil, nii et vanema käitumise tagajärjel on laps võtnud vanema soovi enda sooviks ja tahteks. On oluline, et lapsed saaksid jätkuvalt psühholoogilist tuge ja vanemad kaaluksid tõsiselt võimalust osaleda lapse heaolu spetsialisti suunamisel pereteraapias.
30. Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu) leidis, et lapse isa avaldus on täna lapse huvides osaliselt. Arvestades, et tegemist on 10-aastase lapsega, siis ei ole eakohane panna otsustusõigus kooli valiku osas sisuliselt temale. Täna on lapsevanemate tegevus selleni viinud ning laps tunneb, et tema saab teha valiku, mida ei ole vaja ühe lapsevanemaga isegi läbi arutada. Hoolimata 12.06.2023 tehtud määrusest on lapsevanematel alati võimalik teostada oma hooldusõigust lapse huve silmas pidades ning vanematena teha ühiseid otsused lapse haridusja muudes küsimustes. Lapse vastumeelsus Ühisgümnaasiumis jätkamise osas on kasvanud nii 10 2-23-3877 suureks, et ei ole otstarbekas sellistel asjaoludel samas õppeasutuses jätkata. Kui jääb lahendamata ja seletuseta lapse vastumeelsus, võib see aja jooksul eskaleeruda ning selle all kannatab lõpuks lapse akadeemiline sooritus.
31. Laste ema palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt määruskaebuse rahuldamata. Isa ei ole oma määruskaebuses välja toonud aluseid määruskaebuse esitamiseks ega sätteid, mida kohus on määrust tehes rikkunud. 45.
32. Lapse huvides on jätkata väljakujunenud elukorraldusega. Laps ise ei oska ette näha koolivahetusega kaasnevaid tegelikke mõjusid ja tagajärgi enda heaolule, mistõttu on oluline, et täiskasvanud teda nende mõjude ja tagajärgede eest kaitseksid, mida ongi kohus määruses teinud. Koolivahetus oleks lapse jaoks äärmiselt suur elumuudatus ning see ei ole asi, millega eksperimenteerida. 45.
33. Lapse soov ei võrdu alati lapse huvidega. Laps on segaduses ja koolivahetus ei ole mitte tema enese soov, vaid püüd säästa isa laste transportimise osas. Laps on isa poolt tugevalt mõjutatud, püüdes olla isale meele järele ja teha tema elu kergemaks, kuigi seda oleks võimalik teha ka lapsi oluliselt vähem traumeerival ja nende senist elukorraldust säilitaval viisil. Laste isa ei lähtu lapse huvidest ja kahjustab oma pahatahtliku manipulatsiooniga last. Isa kuritarvitab lapse lojaalsust ja tekitab talle oma tegevusega suurt vaimset pinget. Vastutustundlik lapsevanem ei tohiks lapsele sellist koormat panna. Juba niigi suure pinge all oleva lapse elu lihtsustamise asemel tegeleb isa jätkuvalt konflikti süvendamisega ning lapse võõrandamisega emast, mis mõjutab lapse vaimset tervist äärmiselt negatiivselt. Selle kõige juures toob isa ettekäändeks lapse soovid ning eirab täielikult lapse vajadust psühholoogilise abi järele. Seega tegutseb isa täielikult vastuolus lapse tegeliku huviga, milleks on vanemate vaidluste lõppemine ja õigusrahu. Ka isa määruskaebus on esitatud samadel last kahjustavatel eesmärkidel ning selgelt vastuolus lapse tegelike huvidega. Menetluse edasine käik
34. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. 01.08.2023 esitas lapse isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus anda esialgse õiguskaitse korras isale otsustusõigus puudutatud isiku I rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ja uue elukohana isa elukoha XXX registreerimiseks ning anda isale otsustusõigus lapse kooli valiku osas otsustamiseks selliselt, et laps asub alates 2023/2024 õppeaastast õppima Saku Gümnaasiumisse.
2. 01.08.2023 esitas lapse isa taotluse tõendi kogumiseks ning psühholoog HS arvamuse küsimiseks seonduvalt puudutatud isiku I koolivahetusega.
3. Laste ema palus jätta laste isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 49.
4. Tulenevalt isapoolsest vaimsest terrorist ja lapse survestamisest on tekkinud olukord, kus laps ongi ema ja senise kooli suhtes väga trotslik ning lapse vaimne tervis suures ohus. Seejuures on aga oluline silmas pidada, et isegi kui praegusest seisundist tulenevalt oleks sügis lapsele psühholoogiliselt keeruline, tuleks keskenduda lapse parimate huvide kaitsele pikka perspektiivi silmas pidades ja võtta arvesse, et koolivahetusega kaasneksid palju ulatuslikumad riskid lapse pikaajalisele heaolule. Koolivahetus ei ole asi, millega eksperimenteerida ning 11 2-23-3877 iseenesestmõistetavalt ei oska laps ise sellega kaasnevaid riske ja võimalikke tagasilööke hinnata ega ette näha. 49.
5. Lapsel on väga suur soov isale meele järele olla, millest ongi tingitud praegune lapse koolivahetusega seotud kinnisidee, mille tegelikke tagajärgi laps ise ei adu. Hetkel hoiab isa last endiselt pingeseisundis määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse avalduse esitamisega, kuigi lapse tegelikes huvides oleks mitte koolivahetus, vaid lõplik lahend ja õigusrahu. Isa arutab lapsega endiselt kohtumenetluse detaile, mis mõjub niigi ärevale ja depressiivsuse ilmingutega lapsele äärmiselt traumeerivalt. Seega ei hooli isa lapse tegelikest huvidest ja vaimsest tervisest, vaid püüab üksnes vahendeid valimata ema üle „võitu“ saavutada ning selle tagajärjel kannatab laps. Seevastu lapse ema lähtub kõnesolevas vaidluses sellest, mis on lapsele pikka perspektiivi silmas pidades parim lahendus. 49.
6. Ema leiab, et kui kohus peab vajalikuks käimasolevas kohtuasjas lapse kaitseks esialgset õiguskaitset rakendada, tuleks kohtul kaaluda esialgse õiguskaitse korras lapse isale ettekirjutuse tegemist, hoidumaks edaspidi lapsega koolivahetuse ja kohtuvaidluse teemadel rääkimisest, et lapsel tekiks lõpuks võimalus rahuneda ning tema psüühilised probleemid ei süveneks. 49.
7. Käesoleval hetkel nähtub lapse käitumisest, et ta teadvustab õpingute jätkamist XXX. Laps hoiab praegusel koolivaheajal endiselt sidet oma seniste klassikaaslastega (läbi interaktiivse suhtlusvõrgustiku), suhtleb aktiivselt oma parima sõbranna M-ga (mängivad koos mänguväljakul, võtavad üritustest osa ja käivad üksteisel külas) ning ta teatas emale, et käib kindlasti edasi senises mudilaskooris. Seega on laps tegelikult valmis jätkama senise kooliga, kuid isa ei suuda sellega leppida ja jätkab lapse negatiivset mõjutamist.
8. Lastele määratud esindaja ei toetanud laste isa esialgse õiguskaitse taotlust. 50.
9. Käesoleval juhul ei ole lapse huvides lahendada koolivahetuse ja elukoha ümberregistreerimise küsimust kiireloomulise küsimusena esialgse õiguskaitse korras. Koolivahetuse ja elukoha ümberregistreerimise vaidlus tuleks lahendada lõpplahendiga. Antud hetkel on mõlemad lapsevanemad kinnitanud, et lapsel on teadmine, et ta jätkab sügisest oma kooliteed XXX. Samuti on sama informatsiooni andnud lapsele edasi lapse esindaja, kui ta käis lapsele 14.06.2023 tutvustamas maakohtu lahendit. Lisaks on mõlemad lapsevanemad kinnitanud, et lapsel on ka suvevaheajal säilinud suhtlus oma klassikaaslastega, mis peaks toetama sügisest kooli jätkamist senises koolis. Esialgse õiguskaitse korras olukorra muutmine tekitaks lapses vaid segadust juurde ning arvestades, et peatselt on käes juba augusti keskpaik, jääks lapsele vähe aega kohaneda mõttega, et sügisest hakkab ta uues koolis käima koos uute klassikaaslastega. 50.
10. Laste esindaja on vestelnud lapse psühholoog HS-ga kolmel korral telefonis. Kokkuvõtlikult kinnitas psühholoog viimastes telefonikõnedes, et isa jätkab lapse mõjutamist ning samuti kinnitas HS, et laste isa käitub ka tema suhtes manipuleerivalt. 50.
11. Arvestades et menetluse käigus on selgunud asjaolud, et lapse koolivahetuse soov võib olla tekkinud isa mõjutuse tulemusel ning et lapse käitumises on märke, mis viitavad sellele, et laste isa võib tegeleda lapse võõrandamisega emast, tuleks lapse esindaja hinnangul väga põhjalikult analüüsida, kas koolivahetus on lapse huvidega kooskõlas. Seda saab kohus teha asjas tehtavas lõpplahendis. Koolivahetus ei tohi viia olukorrani, kus isa lapse mõjutamisel saavutab olukorra, milles laps võõrandub täielikult emast, mispeale laste isa nõuab ka muudes valdkondades otsustusõigust või hooldusõigust lapsega seotud küsimustes, rõhudes 12 2-23-3877 argumentidele, et laps seda soovib või et laps ei taha emaga enam suhelda. Esindaja toetab ema mõtet, et lapsevanemad peaksid suhtlema koolivahetuse teemal lapse klassijuhatajaga ja kooliga. Samuti tuleks jälgida lapse käitumist ning hindeid, st kas objektiivses mõttes lapse kinnisidee kooli vahetada mõjutab ka lapse õpitulemusi ja üleüldist enesetunnet. Koostöös kooli ja psühholoogiga saab eelduslikult välja selgitada, kas koolivahetus on lapse huvides või mitte.
12. Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu) leidis, et laste isa esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lapse huvides. Lapse parimates huvides ei ole panna otsustusõigus kooli valiku osas 10-aastase lapsele. Täna on lapsevanemate tegevus selleni viinud ning laps tunneb, et tema saab teha valiku, mida ei ole vaja ühe lapsevanemaga isegi läbi arutada. Kooli vahetamine on oluline otsus ning ei lahenda lapse poolt välja toodud probleeme vanas koolis. Kuigi kooli vahetamine võib olla vajalik, oleks lapse huvides koolivahetuse läbiviimine peale arutelu XXX tugipersonali ja praeguse klassijuhatajaga ning psühholoog HS poolse arvamuse ärakuulamist.
13. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis, et laste isa esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole kujunenud olukorras, kus mõlemad vanemad süüdistavad vastastikku teineteist ning on kaasanud omavaheliste erimeelsuste lahendamisse ka oma lapsed, enam selgelt eristatav, milline on lapse tõeline soov ja tahe ning milline on vanemate poolt lapsele omistatud soov. Laste isa taotlusest ei nähtu, millised erakorralised põhjused tingivad vajaduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, et vahetada lapse kooli, v.a lapse vastumeelsus praeguse kooli suhtes. Maakohus on 12.06.2023 määruses välja toonud, et ei ole üheselt võimalik järeldada, et lapse XXX tekkinud probleemid Saku Gümnaasiumi suuremas kollektiivis saavad lahenduse. Sealjuures juhitakse tähelepanu, et tüdruk on sotsiaalselt uje ning sõbruneb aeglaselt ning Saku Gümnaasiumis puuduksid lapsel eelnevad tutvused oma klassis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 53.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata laste isa avalduse otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku I rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ning puudutatud isiku I kooli valiku osas otsustusõiguse saamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Laste isa ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata laste isa nõude otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku II rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ning puudutatud isiku II kooli valiku osas otsustamiseks ning osas, milles maakohus rahuldas laste ema nõude otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku II jalgpalliklubi valikul. Vaidlustamata ulatuses on maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

54. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka laste isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

1. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. 13 2-23-3877
2. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole puudutatud isiku I suhtes laste isale elukoha andmete muutmiseks ja koolivalikuks otsustusõiguse andmine lapse huvides. Laste isa tugineb eelkõige sellele, et laps on menetluses korduvalt avaldanud, et ta soovib kooli vahetada. Ringkonnakohus märgib, et lapse soov ja lapse huvi ei ole sünonüümid. Lapse arvamust tuleb tema elu puudutavate küsimuste üle otsustades kahtlemata arvestada, kuid lapse soovitu ei pruugi kõiki asjaolusid ja lapse huve arvestades olla alati lapsele parim. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et toimiku materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mille alusel saaks tõsikindlalt veenduda, et koolivahetus oleks lapse parimates huvides. Asja materjalidest (sh ka määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt avaldatust) nähtuvalt on lapse huvides jätkata haridusteed senises koolis. Kahe kooli võrdlemisel ei nähtu laste isa poolt väljatoodust selliseid põhjuseid, mis annaksid alust teha objektiivseid järeldusi, et koolivahetus oleks lapse huvides. Olgugi, et laps on välja toonud asjaolusid, mis talle praeguse kooli puhul ei meeldi, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et toimiku materjalidest ei nähtu objektiivselt negatiivseid asjaolusid (nt koolikius), mis võiksid olla koolivahetuse eelduseks. Laps on menetluses selgitanud, miks ta ei ole praeguse kooliga rahul, kuid ei ole välistatud, et need lapse välja toodud asjaolud esinevad ka uues koolis. Lapse soov põhineb ettekujutusel, milline võiks olla Saku Gümnaasium. Koolivahetus ei pruugi aga lahendada lapse välja toodud probleeme praeguses koolis.
2. Arvestades, et koolivahetuse tegemiseks puuduvad objektiivselt negatiivsed asjaolud (nt koolikius), ei ole kohane panna otsustusõigus kooli valiku osas 10-aastasele lapsele. Ringkonnakohus nõustub lapse ema avaldatuga, et 10-aastane laps ei oska ette näha koolivahetusega kaasnevaid tegelikke mõjusid ja tagajärgi enda heaolule. Eelduslikult on laps kolme aasta jooksul praeguses koolis kohanenud, praegune kool on lapsele tuttav ja tal on klassis kaks sõbrannat. Asja materjalidest nähtuvalt tähendaks koolivahetus lapse jaoks uude keskkonda minemist, mis eeldab lapselt kohanemist ja uute sõprussuhete sõlmimist. Lapse ema on menetluses välja toonud, et laps ei sõlmi sõprussuhteid kergelt.
3. Lisaks on lapse ema 09.08.2023 seisukohas avaldanud, et käesoleval hetkel nähtub lapse käitumisest, et ta teadvustab õpingute jätkamist XXX. Laps hoiab praegusel koolivaheajal endiselt sidet oma seniste klassikaaslastega (läbi interaktiivse suhtlusvõrgustiku), suhtleb aktiivselt oma parima sõbranna M-ga (mängivad koos mänguväljakul, võtavad üritustest osa ja käivad üksteisel külas) ning teatas emale, et käib kindlasti edasi senises mudilaskooris.
4. Määruskaebemenetluses ei ole lastele määratud esindaja ega eestkosteasutused laste isa avaldust toetanud. Lastele määratud esindaja on märkinud, et lapse koolivahetuse soov võib 14 2-23-3877 olla tekkinud isa mõjutuse tulemusel. Lapse koolivahetuse taga võib peituda lapse tahe isale lojaalne olla. Lastele määratud esindaja on ka välja toonud, et vestluses lapse psühholoogiga on viimane märkinud, et isa tegeleb lapse mõjutamisega ja võõrandamisega emast. Ka Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) on avaldanud, et eestkosteasutus ei ole kujunenud asjaolude valguses enam veendunud, et last ei ole ühe või mõlema vanema poolt mõjutatud käituma ühele või teisele vanemale meelepärasel viisil, nii et vanema käitumise tagajärjel on laps võtnud vanema soovi enda sooviks ja tahteks.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on välja kujunenud olukorras lapse parimates huvides, kui vanemad toetavad last ja teevad omavahel koostööd lapse probleemide lahendamiseks praeguses koolis. Pidev kohtus käimine ei ole lapse huvides, mh kuna erinevate avalduste esitamisega seoses peab laps jälle uuesti vestlema erinevate spetsialistidega, mis mõjub lapsele koormavalt. Taotluste lahendamine 63.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

1. 01.08.2023 esitas laste isa taotluse tõendi kogumiseks (s.o psühholoog HS arvamuse küsimiseks seonduvalt puudutatud isiku I koolivahetusega). Ringkonnakohus jätab lapse isa taotluse rahuldamata, kuivõrd ringkonnakohus saab teha asjas lahendi vastavat tõendit kogumata ning tõendi kogumine ei aitaks käesoleval juhul kaasa asja tõhusale lahendamisele. Kuigi Saku vald on toetanud psühholoog HS ärakuulamist ning puudutatud isikule I määratud esindaja ei olnud sellele vastu, leiab ringkonnakohus, et asjas kogutud tõendid on puudutatud isiku I kitsalt koolivahetusega seotud määruskaebuse lahendamiseks piisavad. Nimelt on vaidlustatud maakohtu määrus tehtud 12.06.2023, st eelmise kooliaasta lõpus, ning suvevaheaja jooksul ei saa olla ilmnenud uusi negatiivseid asjaolusid koolielus, mis vajaksid mh psühholoogi hinnangut.
2. Laste isa on esitanud 01.08.2023 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

§ 551

lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid.

§ 378

lg 3 p 1 järgi võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus menetluse ajaks reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes. Arvestades, et laste isa määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel ka laste isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 66. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus laste emal määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda (

§ 172lg 1).

15 2-23-3877 67.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. 26.07.2023 ja 09.08.2023 on laste ema esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirjad, milles palub laste isalt välja mõista menetluskulu kokku 2880 eurot. Laste ema esindajad on teinud määruskaebemenetluses toiminguid kokku 13,5 h, tunnitasumääraga 180 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Laste ema palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Laste ema palus kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et määruskaebus on esitatud laste isa enda, mitte laste huvides ning menetluskulude kummagi poole enda kanda jätmine oleks antud juhul laste ema suhtes ebaõiglane. Laste ema kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega.
2. Laste ema esindajate õigusabitoiminguteks seoses määruskaebemenetlusega on: 1) 13.06.2023 kohtulahendi analüüs ja selgitused kliendile e-kirja teel – 15 min; 2) 13.06.2023 KOV täiendava seisukohaga tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min; 3) 19.06.2023 nõustamine e-kirja teel (lapse võõrandamine) – 20 min; 4) 26.06.2023 määruskaebusega tutvumine, kokkuvõte ja edasiste sammude ülevaade kliendile; e-kirjavahetus (tähtaeg määruskaebusele vastamiseks) – kokku 40 min; 5) 05.07.2023 e-kirjavahetus (kool, vastuse koostamine) – 10 min; 6) 06.07.2023 lapse esindaja seisukohaga tutvumine ja kokkuvõte kliendile – 12 min; 7) 12.07.2023 määruskaebusele vastuse koostamine – 3 h 13 min; 8) 13.07.2023 parandused vastuses määruskaebusele, e-kirjavahetus ja telefonikõne – 36 min; 9) 13.07.2023 määruskaebuse vastuse lisamine e-toimikusse – 11 min; 10) 13.07.2023 KOV seisukoha ja kohtu kirjaga tutvumine ja info edastamine kliendile – 10 min; 11) 26.07.2023 Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2023 kirjaga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine – 32 min; 12) 01.08.2023 vanemate omavahelise e-kirjavahetusega tutvumine ja nõustamine e-kirja teel - edasised sammud – 36 min; 13) 02.08.2023 laste isa menetluskulude nimekirja ja EÕK taotlusega tutvumine ja koos kommentaaridega kliendile edastamine – 20 min; 14) 02.08.2023 kohtunõudega tutvumine ja kliendile edastamine – 10 min; 15) 02.08.2023 e-kirjavahetus (S, tähtaeg) – 7 min; 16) 04.08.2023 nõustamine e-kirja teel (menetluskulud, EÕK taotlusele vastamine) – 16 min; 17) 04.08.2023 nõustamine e-kirja teel – 15 min; 18) 07.08.2023 e-kirjavahetus – 6 min; 19) 08.08.2023 EÕK avalduse kohta seisukoha koostamine – 4 h 31 min; 20) 09.08.2023 seisukoha juurde uute menetluskulude nimekirja koostamine, seisukoha lisade korrastamine ja dokumentide lisamine e-toimikusse – 45 min.
3. Laste isa ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
4. Ringkonnakohus leiab, et laste ema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks (sh kliendisuhtlus, teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine) kokku 5 h (s.o 13.06.2023 – 13.07.2023 toimingud) ning 26.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud kuluks 0,5 h. Maakohtu 13.06.2023 määrusega tutvumise (sh kliendisuhtlus) 16 2-23-3877 ajakulu 0,25 h peab ringkonnakohus põhjendatuks. Laste isa esialgse õiguskaitse avaldusele vastuse koostamise ajakulu ei pea ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks, kuna selles korratakse suures osas juba vastuses määruskaebusele esitatut. Arvestades 09.08.2023 seisukoha sisu ja mahtu (sh selles esitatud menetluskulude nimekirja) ning mõistlikus ulatuses kliendisuhtlust, peab ringkonnakohus 01.08.2023 – 09.08.2023 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4 h. Seega kokku peab ringkonnakohus lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuks mahus 9,75 h (5+0,5+0,25+4). Lepinguliste esindajate tunnitasumäär 180 eurot/h ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on laste ema põhjendatud lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtu hinnangul 1755 eurot (9,75 h x 180 eurot/h), koos käibemaksuga 2106 eurot (1755+351). Laste ema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 774 euro (2880-2106) ulatuses. Vastavalt laste ema taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

72.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 17