1-23-4599/5

(23730000146)Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri

1. juuli
2. a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik. XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
4. juulil 2023 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
5. juuli
6. a määrust, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur alustamata jäetud kriminaalmenetlusega seonduvad materjalid (kuriteokaebus koos lisadega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhistused ja Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus).
8. Kohtule edastatud materjalide kohaselt esitas X Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate selle kohta, et Y on toime pannud seoses liikluskindlustuse kahjujuhtumiga KarS § 209 ja § 2172 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimelt ei ole Y tasunud
9. aprilli 2021 kindlustusjuhtumi 1

(3)tunnustamise ja kahju tasumise otsusest tulenevat kahjusummat. Sellega ei ole kindlustusandja täitnud oma lepingulisi kohustusi ja pani toime usalduse kuritarvitamisele.

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör koostas
2. juunil 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, kuna ei esine andmeid kuriteo toimepanemise kohta.
3. X vaidlustas
4. juulil 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris, olles jätkuvalt seisukohal, et Y on toime pannud usalduse kuritarvitamise.
5. Riigiprokuratuur jättis
6. juuli
7. a määrusega X kaebuse rahuldamata, leides, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ammendavalt selgitanud, millistel õiguslikel kaalutlustel kriminaalmenetlust ei alustata. Riigiprokuratuuri abiprokurör märkis, et X poolt esitatud kuriteoteatest ja kaebusest ei tulene ühtegi sellist asjaolu, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 209, 2172 või mõne teise karistusseadustiku eriosas ettenähtud kuriteokoosseisu järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 1214). 7.1 X esitas ringkonnakohtule RÕS § 13 lg 1 kohaselt nõutava majandusliku seisundi teatise ning vormikohase taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on X pensionär, kelle sissetulekuks on riiklik pension 591 eurot. Kinnisvarana on märgitud korter XXX, mis on ka tema elukohaks. Mootorsõidukite kohta on märgitud, et omab 2 autot, millest üks avariiline. Pangaarvel hoiustatud väärtust eurodes ei ole märgitud. Muud vara taotluses märgitu kohaselt ei oma. Ülalpeetavaid X-l ei ole, samuti ei oma ta mingeid rahalisi kohustusi. Igakuiseks kuluks on märgitud kokku 590 eurot. 7.2 Ringkonnakohus tegi taotleja majandusliku seisundi kontrollimiseks päringu Transpordiametile (liiklusregister) tema omandis olevate mootorsõidukite osas. Sellest nähtub, et X omandis on käesoleval ajal 8 mootorsõidukit (Volvo registreerimismärgiga XXXXXX, Alfa Romeo registreerimismärgiga XXXXXX, Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, MercedesBenz registreerimismärgiga XXXXXX, BMW registreerimismärgiga XXXXXX, Iveco registreerimismärgiga XXXXXX, Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, MercedesBenz Stevens registreerimismärgiga XXXXXX). Taotleja on ringkonnakohtule esitanud seega ebaõiged andmed. Arvestades taotleja omandis olevate autode arvu, on taotlejal võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasolevate mootorsõidukite müümise arvel (v.a. igapäevakasutuses olev vajalik sõiduvahend). Kuivõrd selliste andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada taotleja 2

(3)maksevõimetust, ei ole seaduse kohaselt taotleja majanduslikud eeldused riigi õigusabi saamiseks täidetud. Tuginedes ülaltoodule jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

1. Märkida tuleb sedagi, et isegi kui taotleja oleks maksejõuetu, ei garanteeriks see veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, sest KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei ole saavutanud kindlustusandjaga vaidluse korral soovitud tulemust. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub alus KarS § 209, 2172 või mõne teise karistusseadustiku eriosas ettenähtud kuriteokoosseisu järgi kriminaalmenetluse alustamiseks. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et X-l oleks edulootust Riigiprokuratuuri
2. juuli
3. a määruse vaidlustamisel. Seega puuduks ka maksejõuetuse olemasolul alus riigi õigusabi andmiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 6 lg-st 1 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3