KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8300 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 184

lg 2 p 2 järgi 6 aasta vangistusega, mille hulka arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistus 30.12.2017 kuni 31.12.2017, s.o 2 päeva, ning loeti ära kandmata karistuseks 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 07.06.2019 otsusega asjas nr 1-191198 mõistetud karistusega, s.o 7 aastat 3 kuud 22 päeva vangistusega, suurendades

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat, s.o Viru Maakohtu 07.06.2019 otsusega mõistetud karistust, s.o 7 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust, ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvestati eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus 07.06.2019 kuni 24.11.2019, s.o 5 kuud 18 päeva, liitkaristusest maha, lugedes ärakandmata karistuseks 7 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust, mille kandmist arvestati alates 25.11.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 06.06.
3. Tartu Maakohtu 18.07.2023 määrusega jäeti D. Averitšev ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, elukoha olemasolu ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
4. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht, ta on vangistuses osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt, täitnud töövihikut „Kanep“, läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli ja sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, osalenud veebruarist 2023 MTÜ Convictus „Sütiku“ programmis ja registreerinud ennast OÜ Tervisekeskus Elulootus ravi ja rehabilitatsiooniprogrammi „Ambulatoorne sõltuvusravi teenuse osutamine sõltlastest süüdimõistetud isikutele“. 2.
5. Kuigi D. Averitševi käitumine vangistuses on olnud korralik ja ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke, on maakohtu hinnangul D. Averitševi retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D. Averitšev on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, sealjuures kehtivaid kriminaalkaristusi on 5 ning vanglas viibib ta neljandat korda. Kinnipeetava iseloomustuse ja karistusregistri registriteate kohaselt on D. Averitšev olnud kriminaalhooldusel, kuid kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki süüdimõistetu käitumisest tulenevatel põhjusel isik jättis täitmata kontrollnõuded, oli kuulutatud tagaotsitavaks ning pani teo toime katseajal. D. Averitšev suhtub üleolevalt seaduskuulekasse käitumisse ning ei hooli talle eelnevalt mõistetud karistusest ja katseajast. Maakohus analüüsib kuriteo asjaolusid ning leiab, et narkootilise aine käitlemine grupis on toimunud korduvalt, erinevate narkootiliste ainetega ning ka piiriüleselt, tuues ained Eesti Vabariiki. Uute kuritegude toimepanemise ohtu tõstvaks asjaoluks on ka ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainete kogused. D. Averitševi kuriteod on korduvad. Kehalise väärkohtlemisega tekitas kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi, mh on kehalise väärkohtlemise toimepannud lähisuhtes oma endise elukaaslase suhtes. Lisaks eelmärgitule nähtub Viru Maakohtu 07.06.2019 otsusest, et isik pani toime ka valdaja tahtevastaselt eluruumina kasutatavasse ruumi tungimise (

§ 266

lg 2 p 1) ja võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise (

§ 215lg 1 järgi).

2.

1. Tõsine uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb narkosõltuvusest, mis on süüdimõistetul ka 2019 diagnoositud. Sõltuvust süüdimõistetu ka ei eita ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on elus proovinud kõiki narkootilisi aineid, mis on Eestis saada olnud ja enne vangistust tarvitas narkootikumidest marihuaanat igapäevaselt ja kokaiini peaaegu iga päev. Heroiini süstis vähemalt kord-kaks aastas ning on tarvitanud ka amfetamiini. Tal on olemas ka narkoaine tarvitamisest üledoosi kogemus. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud kriminaalkorras narkootikumide suures koguses käitlemise eest (25.11.2019, 21.07.2016) kui ka vanglas narkootikumide tarvitamise eest (Murru vanglas, ajavahemikul 2006-2007). Kuivõrd süüdimõistetu tarvitas enne vangistust järjepidevalt narkootilisi aineid ja viibib taas vanglas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, siis püsib antud juhul uute narkokuritegude toimepanemises oht. Viimane narkootilise aine tarvitamine oli 01.12.2018 ehk vahetult enne politsei poolt kinnipidamist ja vanglasse sattumist. 2.
2. Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud maakohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab ta nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. D. Averitševi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik ja ei vastaks süüdimõistetu isikule ning 2 toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele. Praeguseks ärakantud karistus ei ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 18.07.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Averitševi kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada D. Averitšev tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. D. Averitševi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik ning põhjendatud ja maakohus on hinnanud valesti asjaolusid, jätnud arvestamata positiivsed asjaolud ning jõudnud seejärel väära lahendini. 3.
4. Maakohtu seisukoht retsidiivsusohu osas on oletuslik ning põhjendamata. D. Averitševi käitumine vangistuse jooksul on olnud laitmatu ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on vangistuse jooksul igati näidanud üles, et on mõistnud tema varasema kriminaalse käitumise põhjuseid ning tagajärgi ja on orienteeritud positiivsete muutuste elluviimisele. Ei ole õige eeldada justkui D. Averitševi retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Maakohus jättis positiivselt iseloomustavad asjaolud täielikult arvestamata. Maakohus ei ole võrrelnud vanglas toimunut varasema käitumisega ega arvestanud süüdimõistetu poolt juba tehtud samme sõltuvusest vabanemiseks, uute oskuste omandamiseks ning D. Averitševi perekondlikust seisust tulenevat tugevat tahet ja kindlameelsust oma elu korda seada. Maakohus ei ole hinnanud asjaolusid kogumis. 3.
5. Määruskaebuses korratakse üle, et D. Averitšev on karistuse kandmise aja jooksul täitnud individuaalset täitmiskava, distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta on töötanud. D. Averitšev on vangistuse jooksul läbinud rehabilitatsiooniprogramme ja osalenud sõltuvusrehabilitatsiooni toetavates tegevustes. Tal on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht. D. Averitšev on muutnud oma suhtumist alkoholi ja joovastavate ainete tarvitamisse. Ta on vanglas olles ise tegelenud sõltuvusteemaga, lugenud erinevaid psühholoogilisi raamatuid, et süvitsi aru saada oma käitumise põhjustest. D. Averitševi tugiisik Anastasija Tšernjajev on kohtule edastatud tõendis kinnitanud, et D. Averitšev osaleb SÜTIKU programmis alates veebruarist 2023 ja on motiveeritud oma elu muutmiseks. OÜ Tervisekeskuse Elulootus kahju vähendamise programmi juht Nelli Kalikova on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt 23.03.2023 pöördus D. Averitšev abi saamiseks OÜ Tervisekeskusesse Elulootus (TKEL). TKEL rehabilitatsiooni meeskond on nõus võtma teda ambulatoorsesse programmi juhul, kui kohus otsustab rakendada tema suhtes ennetähtaegset vanglast vabastamist. Ravi ja rehabilitatsiooni kestvus programmi raames on 6-9 kuud. D. Averitšev omab seaduskuulekaid tulevikuplaane (asuda tööle, toetada abikaasat, last ning tasuda võlgnevused). Rehabilitatsiooniprogrammis osalemine ja rehabilitatsiooni režiimi järgimine aitaks kaasa D. Averitševi sotsialiseerumisele ja tagaks lisaks elektroonilisele järelevalvele tema seadusekuuleka käitumise. D. Averitševi seadusekuulekat käitumist tagab ka tema tugev motivatsioon ja soov olla toeks lapseootel abikaasale. D. Averitšev soovib toetada ja osaleda oma varasemast kooselust 02.04.2009 sündinud poja kasvatamisel. D. Averitšev on katkestanud kõik varasemad suhted kriminaalset eluviisi pooldavate inimestega ning vabanemisjärgselt keskendub vaid oma abikaasale ning varsti sündivale lapsele. Tal on olemas selged väärtused, mille nimel elada. 3.
6. Kohus ei andnud hinnangut kõikidele tähtsust omavatele asjaoludele ja on jätnud kohtumääruse suuremas osas põhistamata, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 3 Kinnipeetava varasemate karistuste vältel toimunud käitumine ei tohiks olla käesoleva ennetähtaegselt tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukamaks asjaoluks kui kinnipeetava käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal. 3.
7. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et D. Averitševi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik ja ei vastaks süüdimõistetu isikule ning toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele. Riigikohus on asja nr 1-09-14104 lahendis märkinud, et selliste süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab

§ 75lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi läbimise.

D. Averitšev on läbinud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammid ning on kinnitanud kohtule oma valmisolekut täitma temale katseajaks määratavaid kohustusi ja osalema OÜ Tervisekeskusesse Elulootus rehabilitatsiooniprogrammis. 3.5. Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust nr

§ 76

lg 4 ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. Antud juhul, et ei esine ühtegi mõjuvat või erandliku asjaolu, mis ei võimaldaks D. Averitševil enne tähtaegset vabastamist. D. Averitševi puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused.

1. Tartu Ringkonnakohtu 04.08.2023 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 11.08.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta sisuliselt muutmata ning määruskaebus jääb edutuks. Küll on ebaõige siduda materiaalsete eelduste täidetus karistuse pikkusega, milline põhjendus tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Ringkonnakohtu hinnangul ei too määruskaebuses esitatud argumendid kaasa D. Averitševi ennetähtaegset vabastamist. Põhistusega mittenõustumine ei ole võrdsustav põhistuste puudumisena. Ka ei anna positiivsete asjaolude ülekordamine, mida maakohus on arvestanud, neile asjaoludele täiendavat kaalu. Kaitsja leiab, et retsidiivsusrisk on oletuslik. See saabki olla vaid tõenäosus, sest 100% väita, et isik jätkab kuritegude toimepanemist, ei ole võimalik. Nii on maakohus analüüsinud D. Averitševiga seotud asjaolusid ja kujundanud riskihinnangu.
5. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles osas, et materiaalsete eelduste täidetuse analüüsis ei saa lähtuda mõistetud karistuse pikkusest. Nii on maakohus oma määruses põhjendamatult välja toonud järgmise: „Lisaks eeltoodule kohus leiab, et Dmitri Averitševi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik ja ei vastaks süüdimõistetu isikule ning toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele. Praeguseks ärakantud karistus ei ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega.“ Õige on kaitsja seisukoht, et see on vastuolus kohtupraktikaga. Nii on Riigikohus lahendis asjas nr 1-09-14104 punktis 20 märkinud, et

§ 76

lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja ärakandmise 4 järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Seetõttu on toimepandud kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Järelikult ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Sellele argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks

§ 76

lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Küll ei anna selle põhjenduse väljajätmine alust irduda maakohtu lõppjäreldusest jätta D. Averitšev ennetähtaegselt vabastamata. 8. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et D. Averitševi puhul ei saa vaatamata positiivsetele asjaoludele vangistuses jõuda järeldusele, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini. Seejuures on D. Averitšev korduvalt näidanud, et tema käitumist ei pane muutma ka kriminaalhooldus või varasem karistatus. Kaitsja leiab, et lähtuvalt Riigikohtu praktikast, seab maakohus kahtluse alla kriminaalhoolduse kui kogu institutsiooni mõttekuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, maakohus ei ole analüüsinud kriminaalhooldust kui üldiselt kohaldatavat meedet, vaid on analüüsinud, miks just D. Averitševi puhul ei ole see sobiv meede uue kuriteo riskide maandamiseks. Nimel ei ole ta võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Millised asjaolud nüüd väidetavalt annavad aluse uskuda, et süüdimõistetu kriminaalhooldus õnnestuks, jääb määruskaebustest tuvastamata. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll nagu viidatud

§ 76

lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik D. Averitševi puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Õige ei ole kaitsja seisukoht, et formaalsete eelduste täidetuse puhul peaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastama ning ainult erandlikel asjaoludel võib jätta süüdimõistetu vabastamata. Ka selles osas ei ole kohtupraktika muutunud. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel peab kohus esmalt kontrollima, kas isik on kandnud ära seaduses ette nähtud osa talle mõistetud karistusest. Formaalsete eelduste olemasolul tuleb

§ 76

lg 4 kohaselt kontrollida vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi. (RKKKm asjas nr 1-14-5339, p 11). Ehk vabastada saab süüdimõistetu siis, kui formaalsed ja seejärel materiaalsed eeldused korraga on täidetud. Formaalsed eeldused D. Averitševi puhul on täidetud, materiaalsed eeldused aga mitte. Vabastamise küsimuse 5 lahendamisel ei ole maakohus arvestanud põhjendatult erandlikke asjaolusid, sest selliste asjaolude arvestamine on Riigikohtu praktika kohaselt välistatud (RKKKm asjas nr 3-1-1-1217, p 19). Ringkonnakohus ei tähtsusta üle ka süüdimõistetu väidetavat soovi viibida oma lapse sünni juures. Kohus nõustub, et lapse sünd on süüdimõistetu jaoks oluline elusündmus, aga puudub põhjendatud alus järelduseks, et see muudaks süüdimõistetu käitumist õiguskuulekaks. Nagu nähtub ka kaebusest, siis süüdimõistetul oli ka varasemalt laps, kuid tema ei ole motiveerinud süüdimõistetut kuritegelikust käitumisest loobuma. Kuigi süüdimõistetu on ettenähtult osalenud täitmiskava läbimises, siis puudub ka ringkonnakohtul pärast korduvalt karistatust ja vangistust arusaam, miks just nüüd on D. Averitšev valmis muutuma ja miks just nüüd on ta valmis sõltuvusest loobuma samadel asjaoludel, mis esinesid ka varasemalt. Samuti ei ole sõltuvushäirete programmid võluvits, kui isikul endal puudub reaalne soov muutuda. Isik on ka varasemalt töötanud, kuid pani ikkagi tegusid toime väidetavalt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti ei nähtu, et isikul oleks varasemalt puudunud elukoht ja lähedaste toetus. Seega on raske näha, et need asjaolud maandaksid uute kuritegude riski. Määruskaebus jääb edutuks. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 18. juuli 2023 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused karistuse pikkusest kui materiaalsest eeldustest. Määruskaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 6 Maarika Kuusk