Obsah (4)

§ 197§ 198§ 200§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-110443 Tsiviilasi Baltic Sea Bus Company OÜ h

) § 619 mõttes. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on teenuste eest kostjale arveid esitanud. Hageja on kostjale osutatud teenuste eest esitanud järgmised arved: 1) arve nr 1046 summas 1120 eurot, arve tasumise tähtaeg 22.04.2018 (dtl 28); 2) arve nr 1050 summas 204,80 eurot, arve tasumise tähtaeg 15.05.2018 (dtl 27); 3) arve nr 1051 summas 72,50 eurot, arve tasumise tähtaeg 15.05.2018 (dtl 26); 4) arve nr 1052 summas 75 eurot, arve tasumise tähtaeg 15.05.2018 (dtl 25); 5) arve nr 1053 summas 810 eurot, arve tasumise tähtaeg 17.05.2018 (dtl 24).

1. Kostja on käesolevas tsiviilasjas avaldanud, et aktsepteerib täielikult hageja poolt kostjale esitatud arvet nr 1046 summas 1120 eurot (millest tuleb maha arvestada ettemaks summas 650 eurot); arvet nr 1050 summas 204,80 eurot ning arvet nr 1052 summas 75 eurot. Kostja ei aktsepteerinud osaliselt hageja poolt esitatud arvet nr 1051 ning nr 1053 põhjusel, et hageja on nimetatud arvetel kajastanud teenust kallimana, kui pooled olid kokku leppinud. Kostja väidete kohaselt oli poolte kokkuleppeks see, et arvel 1051 kajastuv juhirendi teenus pidi olema hinnaga 50 eurot (mitte 60 eurot) ning seega on nimetatud arve põhjendamatu 10 euro 3 ulatuses. Kostja poolt väljatoodu kohaselt oli poolte kokkuleppeks ka see, et arvel 1053 kajastuv bussijuhi rent oli tellitud summas 490 eurot (7x70), mitte 810 eurot (9x90). Seega leidis kostja, et arvel 1053 märgitud bussijuhiteenuse kokkulepitud hind pidi olema 70 eurot. Kostja vaidlustas ka arvel nr 1053 kajastatud bussijuhiteenuse mahtu ning on valmis maksma tasu 7 päeva eest (mitte arvel kajastatud 9 päeva eest). Kostja leiab, et arve nr 1053 on põhjendamatu summas 320 eurot (810 eurot – 490 eurot).
2. Kohus selgitas 12.01.2023 korraldustes, et arve esitamine ei tekita vastaspoolele kohustust tasuda sellel välja toodud summasid ning hagejal tuleb tõendada, et pooled on sõlmid tehingud, mille alusel on kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejale arvel 1051 ja arvel 1053 välja toodud summad. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada tehingute sõlmimise asjaolusid ja tingimusi (nt tasu suurus bussijuhiteenuse eest) ning tulenevalt kostja vastuväidetest ka seda, et kostjale on arvel nr 1053 kajastatud mahus bussijuhiteenust osutatud (dtl 78-80).
3. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit pooltevaheliste tehingute sõlmimise asjaolude ja tingimuste kohta. Hageja ei ole tõendanud, millised olid poolte kokkulepped arvel nr 1051 ja arvel 1053 kajastatud bussijuhirendi teenuse hinna ja mahu osas. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist osas, milles kostja oli hageja arveid vaidlustanud. Arvestades seda, et kostja on tunnistanud nõuet arvetel nr 1046, nr 1050 ning nr 1052 kajastatud summades ning osaliselt arvetel nr 1051 ja nr 1053 kajastatud summades, on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1302,30 eurot (470 eurot + 204,80 eurot + 75 eurot + 62,50 eurot + 490 eurot).
4. Kostja väitel on tal hageja vastu rahaline nõue 1248,36 eurot, mille kostja on tasaarvestanud hageja nõudega tema vastu. Kostja tugineb tasaarvestuses esiteks sellele, et tal on hageja vastu bussi remondiga seonduvate kulude hüvitamise nõue summas 480 eurot. Kostja väidete kohaselt sõitis hageja esindaja kostjale kuulnud bussi katki, bussi remondiga seotud kulud pidi hüvitama hageja, kuid hageja jättis kulud hüvitamata. Teiseks tugineb kostja tasaarvestuses sellele, et tal on hageja vastu nõue summas 316,02 eurot seoses asendusbussijuhile lennukipileti ostmisega. Kostja selgituste kohaselt jättis 2018 mais hageja kostjale kokkulepitud teenuse osutamata, mille tõttu oli kostja sunnitud leidma päev enne hagejaga kokku lepitud teenuse osutamist asendusbussijuhi ning ostma asendusbussijuhile lennupileti. Kolmandaks tugineb kostja tasaarvestuses sellele, et tal on hageja vastu nõue summas 452,34 eurot seoses pangakaardi kasutamisega. Kostja väidete kohaselt andis kostja bussijuhiteenuse osutamiseks hageja esindajale kasutada pangakaardi, millega hageja pidi katma reisi jooksul tekkivad jooksvad kulud (kütus, teemaksud, parkimistasud jms). Peale teenuse osutamist oli hageja kohustatud esitama kostjale kulusid tõendavad dokumendid (millises summas ja milleks on hageja kostja pangakaarti kasutanud). Hageja ei nõustunud, et kostjal on sissenõutavaks muutunud rahaline nõue hageja vastu. 10.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

§ 200

lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

1. Kohus on kostjale 12.01.2023 selgitanud, et kostja kohustuseks on tõendada, et tal on varaline nõue hageja vastu, mida on võimalik tasaarvestada ning kostja ülesandeks on tõendada, et täidetud on tasaarvestuse materiaalsed ja formaalsed eeldused (dtl 78–80). 4
2. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal on sissenõutavaks muutunud nõuded hageja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on kohustus maksta kostjale bussi remondi eest. Kostja esitatud kirjavahetus (dtl 88) ei tõenda kostja väidet nõude olemasolu kohta. Kostja ei ole tõendanud, et tal on nõue hageja vastu seoses kostja pangakaardi kasutamisega hageja poolt. Kostja esitatud maksekorraldus ja sõnumivahetus ei kinnita vastavat nõuet (dtl 89–93, dtl 114–116; dtl 120–123, dtl 128–131). Kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda hagejalt asundusbussijuhi Norra saatmisega seotud kulude hüvitamist. Hageja esitatud väljavõte e-kirjadest ja sõnumivahetus ei tõenda vastavat nõuet (dtl 94-95, dtl 118-119, dtl 124-125, dtl 132). Kohus leiab, et kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud tasaarvestatavat nõuet hageja vastu ja tasaarvestus ei ole võimalik. Kostjal nõuete puudumise tõttu ei ole vajalik hinnata kostja nõuete aegumist.
3. Hageja nõuab kostjalt viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani (s.o kuni 11.07.2021) kogusummas 945,49 eurot. 14.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,05 % päevas. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu ega aktsepteeri arvetel kajastatud viivisemäära. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkuleppeid 0,05% suuruse viivismäära kohaldamiseks. Pelgalt arvel märgitud viivise suurus ei ole kokkuleppe aluseks. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja on viivitanud maksete tasumistega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe kohaldada viivist määras 0,05 % päevas. Kohtule esitatust ei nähtu, et pooled oleks vahetanud ettepanekuid või seisukohti kohaldada omavahelises arvelduses seaduses sätestatust kõrgemat viivise määra. Tõendatud ei ole ka seda, et viivise määr 0,05% päevas on välja kujunenud pooltevahelise praktika tulemusel või asjaolu, et kostja on varasemas käitumises näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul juhinduda seaduses sätestatud viivise määrast. Sellest tulenevalt juhindub kohus seaduses sätestatud viivise määrast.
2. Hageja poolt kostjale esitatud 15.04.2018 arve nr 1046 tasumise tähtaeg oli 22.04.
3. Nimetatud arve on tasumata summas 470 eurot, seega perioodi 23.04.2018 kuni 11.07.2021 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis summas 121,04 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud 10.05.2018 arve nr 1050 tasumise tähtaeg oli 15.05.
4. Nimetatud arve on tasumata summas 204,80 eurot, seega perioodi 16.05.2018 kuni 11.07.2021 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,71 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud 10.05.2018 arve nr 1051 tasumise tähtaeg oli 15.05.
5. Kohus on eelnevalt leidnud, et arve nr 1051 on põhjendatud summas 62,50 eurot, kostja ei ole arvet tasunud ning seega perioodi 16.05.2018 kuni 11.07.2021 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis summas 15,78 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud 10.05.2018 esitatud arve nr 1052 tasumise tähtaeg oli 15.05.
6. Nimetatud arve on tasumata summas 75 eurot, seega perioodi 16.05.2018 kuni 11.07.2021 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,94 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud 14.05.2018 arve nr 1053 tasumise tähtaeg oli 17.05.
7. Kohus on eelnevalt leidnud, et arve nr 1053 on põhjendatud summas 490 eurot, kostja ei ole nimetatud summat hagejale tasunud ning seega perioodi 18.05.2018 kuni 11.07.2021 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis summas 123,51 eurot. Kohus selgitab, et kasutas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). 5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 330,98 eurot (121,04 + 51,71 + 15,78 + 18,94 + 123,51).
8. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1302,30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 330,98 eurot.
9. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 63 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 2577,89 eurot (põhinõue 1632,30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 945,59 eurot); kohus rahuldab hageja nõude summas 1633,28 eurot (põhinõue 1302,30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 330,98 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
10. Hageja käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole ning kohtul tuleb hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 275 eurot. Kuivõrd menetluskulude jaotusest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda 63% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 173,25 eurot (275 eurot x 63%).
11. Kostja 24.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suurus 1364 eurot. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabiteenust esindaja G. O.-T. poolt tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) kokku 5 tundi ja 30 minutit ning esindaja G.K. poolt tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) 4 tundi ja 57 minutit.
12. Kostjale on käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust osutanud vandeadvokaat G. O.-T. ja advokaat G. K.. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks kostjale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest.
13. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, tuleb kostjale õigusabi osutamisel rakendatud mõistlikuks, põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks lugeda 120 eurot (käibemaksuta).
14. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud kokku ajamahus 10 h ja 27 minutit. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tehtud toimingutega ja koostatud dokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjades kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
15. Menetluskulude nimekirja kohaselt on käesolevas tsiviilasjas esindajatel perioodil 24.09.2021 kuni 11.10.2021 menetlustoimingutele kulunud kokku 6 tundi ja 47 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega, kostja 27.09.2021 taotluse ning kostja poolt 11.10.2021 esitatud hagivastuse koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb nimetatud perioodil tehtud toiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 4 tundi. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud 6 menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Seega kokku leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidama menetlustoiminguid mahus kokku 7 tundi ja 40 minutit.
16. Eeltoodust tulevalt määrab kohus kostja menetluskulude (õigusabikulud) rahaliseks suuruseks kokku 920 eurot (7 tundi ja 40 minutit x 120). Menetluskulude jaotusest tulenevalt jäävad menetluskulud 37% ulatuses hageja kanda, millest tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 340,40 eurot.
17. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 167,15 eurot (340,40 eurot – 173,25 eurot).
18. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 29. Kohus selgitas 13.09.2021 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 46–49). TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7