Obsah (8)

§ 661§ 430§ 432§ 433§ 660§ 173§ 168§ 150

2-22-147573 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2023. a, Võru kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-22-147573 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-147573 menetlus Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital hagis AxxxxxAxxxxx vastu võla, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes.

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Tagastatav summa kanda Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE
4. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.12.
6. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxx Axxxxxxx 154,96 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.
7. a Axxxx Axxxxxxx makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seoses sellega otsustas Pärnu Maakohus 27.01.
8. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
9. 27.02.
10. a esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Tartu Maakohtule oma nõude Axxxx Axxxxxxvastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 31.01.
11. a sõlmitud liitumislepingust nr 9469719 tuleneva võlgnevuse summas 71,70 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 39,55 eurot ja edasiulatuvalt 0,066% põhivõlalt päevas kuni nõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
12. Tartu Maakohtu 21.03.
13. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama.
14. Kostja, Axxxx Axxxxx teatas 27.03.
15. a kohtule vastuseks, et on nõus sõlmima hagejaga võla tasumiseks maksegraafiku, aga enne soovib saada hagejalt selgitust võlasumma kujunemise osas. 2
16. Kohus andis 30.03.
17. a kirjaga hagejale tähtaja kostja vastuse kohta kirjaliku arvamuse esitamiseks ja 06.06.
18. a kirjaga andis pooltele tähtaja asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel lahendamiseks.
19. 15.06.
20. a esitas hageja kohtule poolte vahel 14.06.
21. a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 260 eurot, sh pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 210 eurot. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 35 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, 3 lähtudes hagihinnast.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 50 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 4