S § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 kuu ja 13 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 27.09.2017; väärteokorras karistatud, 21 kehtivat karistust, s.h NPALS § 151 lg 1 alusel viimati 28.09.2017 (tegu 28.09.2017), rahatrahvid tasumata.
alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 07.11.2017 kell 20.25, samuti oli kinni peetud 06.11.07.11.2017 Kaitsja kaitsjat kohtusse ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.R KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1(üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
Lõplikuks karistuseks mõista H.R-ile 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.11.2017.a, s.o 1 päev, kandmisele jääb 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 41 alusel valida H.R suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta H.R vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 07.11.2017.a. Menetluskulud H.R-ilt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 352.50 eurot
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 352,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 29.37 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule vanglasse. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu OG Elektra AS-i esitatud tsiviilhagi summas 144,76 eurot rahuldada täies ulatuses ning välja mõista H.R-ilt OG Elektra AS kasuks 144,76 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank. Asitõend 1 CD ja 2 DVD-d kaupluste turvakaamera videosalvestustega, mis asuvad toimikus - jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus H.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatiliste varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 27.09.2017, uuesti 24.10.2017 kella 09.45 paiku Paldiskis Rae 23 asuvas Konvers OÜ-le kuuluvas Paldiski Kaubanduskeskuse kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis: meeste sokid Marti maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid Marti maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid 402A maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid 402A maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid 402A maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid Marti maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid 402A maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid 402A maksumusega 2,30 eurot, meeste sokid Friend maksumusega 1,69 eurot, meeste sokid Friend maksumusega 1,69 eurot, meeste sokid Friend maksumusega 1,69 eurot, meeste sokid Frien maksumusega 1,59 eurot, meeste sokid Friend maksumusega 1,69 eurot, meeste sokid Frien maksumusega 1,59 eurot, naiste sokid SS SNE maksumusega 1,20 eurot, naiste sokid SS SNE maksumusega 1,20 eurot, meeste sokid SS TRE maksumusega 2,79 eurot, käekoti Arwena maksumusega 34,99 eurot, kaupa kogusummas 68,52 eurot, peitis sokid kauplusest võetud käekotti ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, 24.10.2017 kella 12.08 paiku Paldiskis Rae 26 asuvast AS-ile OG Elektra kuuluvast kauplusest Grossi Toidukaubad võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: meeste bokserid Friends 3 tk (suurus 48) maksumusega 4,48 eurot/paar, kogumaksumusega 13,44 eurot, meeste bokserid Friends (suurus 50) maksumusega 4,48 eurot , meeste bokserid Friends 10 tk (suurus 52) maksumusega 4,48 eurot/paar, kogumaksumusega 44,80 eurot, meeste bokserid Friends 2 tk (suurus 54) maksumusega 4,48 eurot/paar, kogumaksumusega 8,96 eurot, meeste bokserid Friends 3 tk (suurus 56) maksumusega 4,48 eurot/paar, kogumaksumusega 13,44 eurot, meeste aluspüksid Friends (suurus M,50) maksumusega 3,48 eurot, meeste aluspüksid Friends 3 tk (suurus L,52) maksumusega 3,48 eurot/paar, kogumaksumusega 10,44 eurot, meeste aluspüksid Friends 3 tk (suurus XL,54) maksumusega 3,48 eurot/paar, kogumaksumusega 10,44 eurot, naiste madalad sokid Pompea fit 4 tk maksumusega 2,28 eurot/paar, kogumaksumusega 9,12 eurot, meeste termosokid 12 tk suurus 43/46) maksumusega 2,18 eurot/paar, kogumaksumusega 26,16 eurot, kaupa kogusummas 144,76 eurot, peitis kaubad endale kaasasolnud kotti, möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest varastatud kaubaga, millega tekitas AS-ile OG Elektra varalist kahju summas 144,76 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, 26.10.2017 kella 17.45 paiku Tallinnas Kopli 1 Balti jaama turul asuvas Käsitöö OÜ-le kuuluvas kaupluses Käsitöövedur võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli käsitsi kootud mütsi maksumusega 34,60 eurot/müts, kaupa kogumaksumusega 138,40 eurot, peitis kauba omale kaasasolnud kilekotti ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning väljus kauplusest. Märgates, et kaupluse töötaja järgneb talle, hakkas põgenema koos varastatud kaubaga, kuid eskalaatori juures oli kinnipeetud teise kaupluse töötaja poolt koos varastatud kaubaga. 3 Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 06.11.2017 kella 20.23 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Evita Peroni juukseehte maksumusega 22 eurot, peitis kauba omale jope varrukasse ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 07.11.2017 kella 20.06 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Pioneering Retail Grupp OÜ-le kuuluvas kaupluses Expressions alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis: sõrmuse koodiga 0214010005249 maksumusega 14,99 eurot, käepaela koodiga 2240500003264 maksumusega 3,99 eurot, nimetähe koodiga 2140900007216 maksumusega 0,45 eurot, nimetähe koodiga 2140900008138 maksumusega 0,45 eurot, nimetähe koodiga 2140900006394 maksumusega 0,45 eurot, nimetähe koodiga 2140900007148 maksumusega 0,45 eurot, nimetähe koodiga 2140900008510 maksumusega 0,45 eurot, kaupa summas 21,23 eurot, peitis kauba omale kaasasolnud kotti ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega H.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav H.R selgitas, et süüdistusakti koopia on kätte saanud ning see on tõlgitud. Kaitsja osavõttu kohtus ei soovi. On esitanud taotluse lühimenetluses asja arutamiseks ja jääb selle juurde. Süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. On ütlused kohtueelses menetluses andnud ning jääb nende juurde. Kohtunik avaldab toimikust 24.10.2017 kell 9.45 Paldiski Kaubanduskeskuse kauplusest varguse katse toimepanemise episood: Konvers OÜ avalduse /II kd tl 1/; tunnistaja Xxxx ütlused ja kassatšeki /II kd tl 2-3, 4/; väärteomenetluse lõpetamise määruse /II kd tl 8; H.R kahtlustatavana antud ütlused /II kd tl 41-46/; karistusregistri väljavõte, Harju Maakohtu 05.07.2016 otsuse nr 1-164719, süüdistusakti kriminaalasjas nr 16231600421 /I kd tl 21-22, II kd tl 66-67/; 24.10.2017 kell 12.08 Grossi Toidukaupade kauplusest varguse toimepanemise episood: OG Elektra AS-i avalduse /II kd tl 9/; asitõendiks oleva turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokolli koos fototabelitega ja CD /II kd tl 10-16/; väärteomenetluse lõpetamise määruse /II kd tl 17/; hagiavalduse, volitused, kannatanuks tunnistamise määruse /II kd tl 18-20, 21-22, 25/; H.R kahtlustatavana antud ütlused /II kd tl 41-46/; karistusregistri väljavõtte, Harju Maakohtu 05.07.2016 otsuse nr 1-16-4719, süüdistusakti kriminaalasjas nr 16231600421 /I kd tl 21-22, II kd tl 66-67/. 26.10.2017 Balti jaama turul asuvast kauplusest varguse toimepanemise episood Käsitöö OÜ avalduse ja õigusrikkuja üleandmise akti /II kd tl 26, 28/; tunnistaja Xxxx ´i ütlused /II kd tl 27/; väärteomenetluse lõpetamise määruse /II kd tl 31/; H.R kahtlustatavana antud ütlused /II kd tl 41-46/; karistusregistri väljavõtte, Harju Maakohtu 05.07.2016 otsuse nr 1-16-4719, süüdistusakt kriminaalasjas nr 16231600421 /I kd tl 21-22, II kd tl 66-67/. 06.11.2017 Tallinna Kaubamajast varguse katse episood Kaubamaja AS-i avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise akti /I kd tl 2 ja 2 pöördel/; tunnistaja Xxxx ´i ütlused /I kd tl 3/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /I kd tl 7-8/; H.R kahtlustatavana antud ütlused /I kd tl 10-11/; asitõendiks oleva turvakaamera videosalvestiste vaatlusprotokollid koos fototabelitega ja 2 DVD-d /I kd tl 33, 34-45, 40-45/; karistusregistri väljavõtte, Harju Maakohtu 05.07.2016 otsuse nr 1-16-4719, süüdistusakti kriminaalasjas nr 16231600421 /I kd tl 21-22, II kd tl 66-67/. 07.11.2017 Expressions kauplusest varguse katse 4 toimepanemise episood Pioneering Retail Grupp OÜ avalduse /II kd tl 32/; tunnistaja Xxxx ´i ütlused /II kd tl 33/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /I kd tl 34-36/; H.R kahtlustatavana antud ütlused /II kd tl 41-46/; karistusregistri väljavõtte, Harju Maakohtu 05.07.2016 otsuse nr 1-164719, süüdistusakti kriminaalasjas nr 16231600421 /I kd tl 21-22, II kd tl 66-67/. Iseloomustav materjal: 25.10.2017 kiirmenetluse väärteootsuse ja 26.10.2017 väärteoprotokolli /I kd tl 23-24, 25/. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava H.R süü 24.10.2017.a kell 9:45 varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. H.R tunnistas, et 24.10.2017 hommikul olles Paldiski Kaubanduskeskuses võttis naiste käekoti, millesse peitis suure koguse sokke ning lahkus müügisaalist. Kassadest möödumisel peeti turvatöötajate poolt kinni ning kaup tagastati kauplusele. Varguse pani toime seetõttu, et ei olnud raha ostmiseks ning elu on raske. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt olles tööl 24.10.2017.a Paldiski Kaubanduskeskuses, aadressil Rae 23 Paldiski märkas mustade pükste, musta jope ja tumeda peaga naisterahvast kes võttis naiste käekoti väärtusega 34,99 eurot ning pani selle endale kotti. Edasi liikus naisterahvas sokkide juurde kust võttis 17 paari sokke ja pani need endale käekotti, seejärel möödus kell 09:45 kassarivist misjärel pidas isiku kinni. Tekitatud kahjusumma 68,52 eurot, kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka OÜ Konvers avaldus, mille kohaselt 24.10.2017.a kella 09:45 paiku Konvers OÜ-le kuuluvast kauplusest Paldiski Kaubanduskeskus aadressil Rae 23, Paldiski varastas naisterahvas kaupa kogusummas 68,52 eurot (naiste käekott Arwena ja sokid). Peale kassadest möödumist kell 09:45 peeti naisterahvas koos varastatud kaubaga kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, OÜ Konvers avaldusega tõendamist leidnud H.R poolt võõraste vallasasjade (käekott ja sokid) äravõtmine. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. H.R objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse võttis käekoti, millesse peitis sokid, misjärel möödus kassadest kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava H.R süü 24.10.2017.a kell 12:08 varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. H.R tunnistas, et 24.10.2017 varastas Paldiski Grossi kauplusest meeste aluspükse ja sokke, peites kauba endale kotti. Kauba müüs samal päeval maha tundmatule inimesele. Saadud raha kasutas elamiseks. Süüdistatava ütlusi kinnitab ka OG Elektra AS avaldus, mille kohaselt 24.10.2017.a kella 12:08 paiku varastas musta värvi riietuses ja pikkade mustade juustega naisterahvas, kaupluse töötaja arvates H.R, AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (Rae 26, Paldiski) müügisaalist meeste boksereid, meeste aluspükse, naiste madalad sokid ja meeste termosokke 144,76 euro väärtuses. Isikut teolt tabada ei õnnestunud. Asitõendiks oleva turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokolli (koos fototabeliga) kohaselt on vaadeldavaks objektiks videosalvestus, mis on saadud Grossi kaupluse videokaamerast ja kuhu on jäädvustatud 24.10.2017 kella 12:08 paiku toimunud sündmused. Videosalvestusel on näha, kuidas kauplusesse siseneb kell 12:08 naisterahvas (seljas musta värvi jope, tumedad püksid). Olles müügisaalis võtab naisterahvas riiulilt meeste aluspüksid, termosokid ja lahkub kauplusest kauba eest tasumata. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ütlustega, OG Elektra AS avalduse 5 ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga tõendamist leidnud H.R poolt võõra vallasasja (aluspüksid, sokid) äravõtmine. H.R objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse varastas meeste aluspükse ja sokke, peites kauba endale kotti - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava H.R süü 26.10.2017.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. H.R tunnistas, et 26.10.2017 õhtul olles Baltijaama turul kaupluses Käsitöö varastas neli mütsi. Kui väljus poest, siis märkas, et kaupluse töötaja jookseb, midagi hüüdes, talle järgi. Hakkas varastatud kaubaga eest ära jooksma kuna kartis, et peetakse kinni koos varastatud kaubaga. Põgeneda ei õnnestunud, sest eskalaatori juures pidas teise kaupluse töötaja ta koos varastatud kaubaga kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, mille kohaselt 26.10.2017 olles Baltijaama turul aadressil Kopli tn 1 eskalaatorite juures olevas aatriumis märkas kella 17:45 paiku kuidas kauplusest Käsitöövedur jooksis välja tumedates riietes ca 25-30 aastane neiu ning tema järel jooksis nimetatud kaupluse müüja. Kuna on tururl juba pikemat aega tööl, siis tundis selles neius ära narkomaanist varga, pidas nimetatud neiu eskalaatorite juures kinni. Kinnipidamisel oli kilekoti sees varastatud kauplusele Käsitöövedur kuuluvad 4 käsitöö villast mütsi. Kinnipidamisel varas üritas põgeneda ja pakkus varguse kompensatsiooniks 100 eurot. Kutsusid turu turvamehed, kes andsid nimetatud isiku politseile üle. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Käsitöö OÜ avaldus ja õigusrikkuja üleandmise akt, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele isik, kes sooritas 26.10.2017 kauplusest Käsitöövedur aadressil Kopli tn 1 kella 17:45 paiku varguse summas 138,40 eurot. Naisterahvas varastas 4 mütsi (käsitsi kootud). Kaup varastati nurgapoolse kapi sahtleist. Naisterahvas pani mütsid kilekotti ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. 1 mütsi väärtus 34,60 eurot. Isik peeti kinni kolleegi poolt eskalaatori juures olevast aatriumist ning anti üle turvateenistusele ning seejärel politseile. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Käsitöö OÜ avalduse ja õigusrikkuja üleandmise aktiga tõendamist leidnud H.R poolt võõra vallasasja (mütsid) äravõtmine. H.R objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse varastas mütsid, nägi, et teda on märgatud üritas varastatud kaubaga põgeneda - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Antud episoodi puhul pani H.R toime avaliku varguse. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks. Käesoleval juhul poemüüja nägi, kuidas H.R , üritas varastada kauplusest Käsitöövedur kaupa. H.R sai kauplusest väljudes aru, et teda on märgatud, müüja hakkas talle järgi jooksma. H.R teades, et sooritas varguse, ei soovinud enda kinnipidamist ja jooksis eest ära. Seega süüdistatav teadis, et müüja saab tema õigusvastasest käitumisest üheselt aru, ning seetõttu hindab kohus H.R sellist käitumist võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüdistatava H.R süü 06.11.2017.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. H.R tunnistas, et 06.11.2017 õhtul koos tuttava Sergeiga läksid kaubamajja Evita Peroni juukseehete müügikohta, kus vaatasid juukseehteid. Võttis punast värvi juuksekummi ning pistis varrukasse. Kauplusest väljudes jooksis nende juurde turvatöötaja kellega suundusid kaubamaja turvaruumi ning sinna minnes viskas varastatud kummi põrandale. Juuksekummi võttis enda jaoks. Kahetseb tehtut. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt 06.11.2017 6 olles tööl Tallinna Kaubamaja Ilumaailmas aadressil Viru väljak 4 Tallinn, märkas kella 20:21 ajal meest ja naist. Meesterahvas kellel oli seljas must nahktagi võttis juukseehte ja pani selle taskusse. Naisterahvas võttis juukseehte ning pani selle enda sinisesse kotti. Seejärel möödusid kassadest kauba eest tasumata. Isikud peeti kinni mille käigus viskasid juukseehted maha. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Turvaruumis kontrolli käigu selgus, et kinnipeetuteks osutusid Sergei Kalinin ja H.R. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka AS Kaubamaja avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt, millest nähtuvalt 06.11.2017 Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas peeti kinni H.R kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud juukseehe Evita Peroni 22 euro väärtuses, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtuvalt 06.11.2017 kell 20:21:39 Tallinna Kaubamaja Evita Peroni juukseehete müügikohas asub naisterahvas (tume jope, tumedad juuksed, punakat pruuni värvi püksid, kaasas käekott ja käes roosikimp). Naisterahvas võtab punast värvi juuksekummi, eemaldab etiketi ja peidab kummi käes. Kell 20:23:12 naisterahvas möödub turvaväravatest ja kell 20:23:17 peetakse turvatöötaja poolt kinni. Kell 20:25:07 toimetab turvatöötaja naisterahvast ja meesterahvast läbi Tallinna Kaubamaja müügisaali. Kell 20:25:07 naisterahvas viskab punast värvi eseme müügisaalis asuva tooli peale, ise liigub edasi. Kell 20:25:15 turvatöötaja võtab naisterahva poolt visatud eseme ja on näha, et see on juuksekumm. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, AS Kaubamaja avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga ning asitõendi vaatlusprotokollide koos fototabelitega tõendamist leidnud H.R poolt võõra vallasasja (juuksekumm) äravõtmine. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. H.R objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse võttis juuksekummi, peitis selle varrukasse, väljus kauplusest kus turvatöötaja ta kinni pidas, misjärel viskas juuksekummi maha - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava H.R süü 07.11.2017.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. H.R tunnistas, et 07.11.2017 õhtul läks Kristiine keskuses Expressionsi poodi kust püüdis varastada ehteid (sõrmus, käepael nimetähtedega), kuid peale kassadest möödumist peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Pani toime vargused kuna raha ei olnud asjade ostmiseks ja elu on raske. Kahetseb tehtut. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt 07.11.2017 umbes kell 20:00 sisenes Expressionsi kauplusesse naisterahvas, kes kandis musti pükse, valgeid saapaid, halli jopet ja kellel olid tumedad patsis juuksed. Antud naisterahvas käitus kahtlaselt ja oli ilmselgelt alkoholi või narkootilise aine mõju all. Jälgis naist ning nägi kuidas ta pani sõrme sõrmused. Hiljem ütles naisterahvale, et ta paneks sõrmused tagasi kuna nende eest ei olnud makstud. Naisterahvas ulatas sõrmused, kuid oli näha, et tema paberkotis oli kauplusele kuuluv käepael, mille eest oli samuti maksmata. Teavitas turvateenistust. Selle ajaga jõudis naisterahvas letil olnud sõrmuse endale kotti panna. Kell 20:06 väljus naisterahvas poest, edasi tegeles temaga turvateenistus. Esemed mille naisterahvas võttis: sõrmus väärtuses 14,99 eurot, käepael väärtuses 3,99 eurot ja käepaelal olevad nimetähed väärtuses 2,25 eurot. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Pioneering Retail Grupp OÜ avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele kodanik kes 07.11.2017 kella 20:06 ajal pani kauplusest Expressions aadressiga Tallinn, Endla 45 toime õigusvastase teo 21,23 euro väärtuses. Isik läbis kaupluse turvaväravad sõrmuse ja käepaela (koos nimetähtedega) eest tasumata. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Pioneering Retail Grupp OÜ avalduse tõendamist leidnud H.R poolt võõra vallasasja (sõrmus ja käepael nimetähtedega) äravõtmine. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. H.R objektiivsest käitumisest ja tema enda 7 ütlustest – läks kauplusesse, püüdis varastada ehteid (sõrmus, käepael nimetähtedega), kuid peale kassadest möödumist peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava H.R käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistrist nähtuvalt on H.R korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Nähtuvalt antud kriminaalasja materjalidest pani H.R toime 5 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 24.10.2017.a kuni 07.11.2017.a. Süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on tema jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Kuivõrd 2 inkrimineeritavatest kuritegudest viidi lõpule ja 3 jäi katse staadiumi, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelses menetluses on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav H.R on täisealine ja kuriteo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab 8 toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist H.R süü mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises. Karistuse mõistmisel H.R-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta ning kes paneb varavastaseid kuritegusid toime eesmärgiga hankida elatist, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. H.R käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimast kinnitab just asjaolu, et olles viimase karistuse kandmiselt vabanenud peale karistuse täielikku ärakandmist 27.09.2017, karistatud 05.07.2016.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega, sooritas H.R vaid 27 päeva hiljem, s.o 24.10.2017.a, juba uued kuriteod. Kristusregistri teatisest nähtub, et H.R näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kohtu hinnangul võib karistusregistri andmetest järeldada, et H.R näol on tegemist isikuga, kellele ei lähe korda järjekordse lehekülje lisandumine karistusregistrile ning H.R suhtumist õiguskorda ei ole võimalik muuta muu karistusega kui ainult reaalse vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemisega tekitati ühele kannatanule varaline kahju. Kohtu hinnangul viitab järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine üheselt sellele, et süüdistatava käitumine varguste toimepanemisel oli intensiivne - 24.10.2017 pani ta toime kaks kuriteo episoodi, lisaks sellele sisaldub süüdistatava käitumises 2 kvalifitseerivat tunnust, mis vaieldamatult muudab süüdistatava süü suuremaks. Karistuse määra valikul arvestab kohus ka tekitatud kahju suurust, mida kogumis ei saa pidada suureks. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kahetsenud toimepandud vargusi, mis tähendab, et tema käitumises esineb KarS § 57 lg 1 p 3 märgitud karistust kergendav asjaolu. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Sellest põhimõttest lähtuvalt on H.R mõistetavaks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb
1 Kuigi H.R toimetati kohtusse
kohaselt ning kohus teeb lahendi
lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks
lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Arvestades kandmisele kuuluva karistuse pikkust, ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab hoiduma kõrvale vangistusliku karistuse kandmisest ja on hiljem kättesaamatu. 9 Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu OG Elektra AS esitanud tsiviilhagi summas 144,76 eurot.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kuna
ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanutele omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Süüdistatav H.R tunnistas kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma H.R-ilt kannatanu OG Elektra AS kasuks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. 10 H.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on H.R käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet H.R resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt
lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida
Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõend 1 CD ja 2 DVD-d kaupluste turvakaamera videosalvestustega, mis asuvad toimikus - jätta
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.