1-10-17304/19

1-10-17304 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-17304 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.I’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.09.2011 määrusega jäeti N.I talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. N.I on süüdi mõistetud Helsingi I astme kohtu 07.11.2006 kohtuotsusega ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.11.2007 kohtuotsusega. Harju Maakohtu 21.01.2011 määrusega tunnistati Eesti Vabariigis N.I suhtes tehtud Helsingi I astme kohtu 07.11.2006 kohtuotsuse täitmine osaliselt lubatavaks kuritegudes, mis käsitlevad N.I poolt narkootiliste ainete käitlemist ja salakaubavedu ehk ajavahemikul 01.04.2005 kuni 26.02.2006 toimepandud kuritegusid. N.I poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeriti KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastat 10 kuud ja 20 päeva ning KarS § 392 lg 1 järgi karistati teda 5-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja algus on 19.03.2006 ja lõpp 08.02.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada alates 28.08.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leidis, et N.I tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus leidis, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht, lähedaste toetus ja töökoht) ei kaalu üle toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid (esimese astme narkokuritegu, mis oli toime pandud grupis ajavahemikul aprill 2005 kuni veebruar 2006, käideldud narkoainete kogused olid 61 kg hašišit ja 9 kg amfetamiini). Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht V OÜ-s, mille XXXX XXXX ta on. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel, s.t tööja elukoha omamine ning lähedaste toetus, üle tema varasemat käitumist. Maakohus märkis, et karistusaja lõpuni on veel üle 5 aasta ja 4 kuu, mis on väga pikk aeg. Maakohtu arvates on ekslik kaitsja seisukoht, et jättes isiku vabastamata ennetähtaegselt raskendatakse isiku olukorda põhjendamatult, sest Soomes oleks ta vabastatud automaatselt poole karistusaja ärakandmisel. Maakohus sellega, et isiku olukorda on põhjendamatult raskendatud, ei nõustunud. Ka Eesti õigusruumis on süüdimõistetule võimaldatud ennetähtaegne vabastamine, muuhulgas ka poole karistusaja ärakandmisel, kuid selle üle otsustab igal konkreetsel juhul täitmiskohtunik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu N.I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei võtnud määruse tegemisel arvesse tema kohta Soome kinnipidamisasutuses, kus ta kandis suurema osa karistusest, koostatud iseloomustust. Maakohus seadis määruse tegemisel ebaseaduslikult esikohale kuriteo toimepanemise asjaolud, sest KarS § 76 lg 3 ei sea ühtki loetletud asjaolu esikohale. N.I arvates on ebaõige maakohtu viide KrMS §-dele 426 ja 432, sest need paragrahvid määravad kindlaks Eesti kohtute kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise, kuid tema kannab karistust Soome kohtuotsuse alusel. Seega oleks maakohus pidanud juhinduma välisriigi kohtuotsuse täitmist reguleerivatest sätetest. N.I märgib, et Soome kohtuotsuse järgi tulnuks tal reaalset vangistust kanda 5 aastat ja 6 kuud, misjärel oleks pidanud kohus ta vanglast vabastama ja ülejäänud vangistuse jätma tingimisi täitmisele pööramata. Maakohus, jättes N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, rikkus KrMS § 484 lg 4, mille kohaselt ei ole lubatud välisriigis mõistetud karistust raskendada. N.I märgib veel, et maakohtu istungil ei antud talle sõna ja seega ei kuulatud teda istungil ära. Samuti ei võtnud maakohus arvesse Soomest saadetud täiendavaid materjale. N.I palub tähelepanu pöörata asjaolule, et enne väljasaatmist Eestisse oli ta eeskujuliku käitumise eest üle viidud avavanglasse ning ta töötas teises linnas 70 km kaugusel vanglast. Selle aja jooksul ei pannud ta toime ühtegi uut väär- ega kuritegu. N.I leiab, et tema hea käitumine 2 vangistuse jooksul tõestab, et ta on end muutnud ja kavatseb edaspidi elada seaduskuulekalt. N.I leiab, et maakohus, võttes ennetähtaegse vabastamise üle otsustades arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, karmistab tema karistust. Samuti ei nõustu ta maakohtu seisukohaga, et tema vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kuritegu on toime pandud Soomes ja Eesti ühiskonda see ei puuduta. Asjaolu, et maakohus ei vabastanud teda pärast poole karistusaja ärakandmist, peab N.I põhiseadusvastaseks. Maakohus oleks pidanud määruse tegemisel juhinduma kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsioonist, mida maakohus aga ei maininudki. N.I leiab, et teda tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest tema vabastamist pooldavad nii vangla administratsioon kui ka kriminaalhooldaja. Samuti on ta eeskujuliku käitumisega ning viibis 1 aasta ja 8 kuud Soomes avavanglas. Vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu N.I määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. N.I näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning kes viibib esimest korda reaalses vangistuses. N.I kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest. Raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo pani N.I toime grupis ning pika ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus on seisukohal, et N.I võimalused vabaduses ei kaalu üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, s.o 61 kg hašiši ning 9 kg amfetamiini käitlemist ning salakaubavedu 11 kuu jooksul. Oma tegevusega seadis N.I ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Isiku võimalusi vabaduses iseloomustab kindla elu- ja töökoha omamine. Ehkki tegemist on positiivsete asjaoludega, puudub ringkonnakohtul veendumus, et need oleksid piisavad, hoidmaks ära N.I poolt uute kuritegude sooritamist. Kindel elu- ja töökoht oli N.I olemas ka enne vangistusse sattumist. Arvestades N.I poolt toime pandud kuriteo raskust, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt saaks N.I tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud üle viie aasta, ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et kuritegu oli sooritatud Soomes. Kantud karistuse osa ei ole proportsionaalne toimepandud õigusrikkumise raskusega. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Puutuvalt N.I väitesse, mille kohaselt ei antud talle maakohtu 19.09.2011 istungil sõna, märgib ringkonnakohus, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus N.I-le tema õigusi KrMS § 35 ja 34 järgi, sh õigust anda ütlusi. N.I kinnitas, et õigused on talle 3 arusaadavad. Samuti võttis kohtuistungist osa N.I kaitsja, kelle ülesandeks oli oma kaitsealuse õiguste eest seista. Eeltoodu alusel ning lähtudes asjaolust, et N.I kaitsja on istungil sõna võtnud ning protokollist ei nähtu, et N.I oleks soovinud oma kaitsja sõnavõtule täiendusi lisada, leiab ringkonnakohus, et N.I vastupidine väide on alusetu. N.I on määruskaebuses viidanud kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artiklitele 10 ja 11 ning leidnud, et kuivõrd ta kannab karistust kuritegude kogumi eest, mille ta sooritas Soomes, ning Soome seaduste kohaselt pidanuks ta vabanema ennetähtaegselt juba 11.09.2011, pidanuks Eesti kinni pidama Soomes mõistetud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest ning kinnipeetava nimetatud tähtpäeval vabastama. Ringkonnakohus märgib, et kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 10 kohaselt peab elukohariik karistuse täideviimise jätkamisel pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Nimetatud sättega on kooskõlas KrMS § 484 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt, kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega ning täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Täpsustatud karistuse täitmine toimub KrMS § 486 lg 1 kohaselt aga Eesti seadustes sätestatud korras. Eelnevast tuleneb, N.I-le Soomes mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi N.I käitumises (sh Soomes eeskujuliku käitumise eest üleviimist avavanglasse ning töötamist väljaspool vangla territooriumi), kuid samas ei saa kohus käesoleval ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud üle viie aasta, veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 muutmata Paavo Randma ja