Kriminaalasi nr 1-15-10020 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. august 2018, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 02.08.2018) Kriminaalasja number 1-15-10020

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust ja

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendati A.M-ile mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristust vähendati 1/3 võrra. A.M tuli ära kanda 2 aastat 10 kuud vangistus.

§ 65lg 2 järgi suurendati A.M-ile käesoleva kohtuotsuse alusel ärakandmisele kuuluvat vangistust eelmise, Harju 1

§ 68

lg 1 alusel loeti A.M-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 03.0804.08.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka. A.M jäi kanda 3 aastat 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.09.
2. 11.06.2018 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule A.M-i isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab A.M-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas A.M, et ta ei pea karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks. Ta kahetseb oma tegu ning usub, et suudab edaspidi käituda korralikult, sh loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta saab aru, et tal on laste suhtes lähenemiskeeld ja ta ei tohi nendega suhelda ega nende elukohta minna. Vaatamata sellele soovib ta neid toetada majanduslikult. Pärast karistuse ärakandmist plaanib minna elama ja tööle Soome. Selles aitavad endise elukaaslase vennad. Eestis praegu elukohta ei ole. Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on olemas, ei ole tegelikkuses vaja seda A.M-ile kohaldada. Prognoos uute kuritegude toimepanemiseks on suhteliselt väike. A.M tunnistab praeguseks, et on ise süüdi kuriteo toimepanemises. Ta on järeldused teinud. Vanglas teda karistatud ei ole. Laste suhtes on tal lähenemiskeeld, mille rikkumise korral paneb ta toime uue kuriteo. Positiivne on, et A.M plaanib asuda elama ja tööle lastest kaugemale. Eestis puudub tal ka kindel elukoht. Kaitsja leidis, et vangla iseloomustuses ei ole A.M-i kohta midagi sellist, mis viitaks, et isik vajaks tingimata karistusjärgset käitumiskontrolli. Kaitsealune tunnistab oma süüd ja edaspidi enam uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja pidas oluliseks, et kaitsealusel on võimalik minna Soome tööle ning märkis, et Eestis tal elukohta ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära A.M-i , tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et A.M-i suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

§ 871

lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. A.M kannab praegu 3 aasta 28 päeva pikkust liitkaristust muuhulgas süütegude eest, mis on sätestatud karistusseadustiku
9. peatüki
10. jaos, seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 2

§ 871lg 1 p 3 sätestatut.

Pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule oleks põhjendatud, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. A.M-i karistusandmetest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasemalt on teda karistatud liiklussüüteo, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, käesolevat karistust kannab isikuvastaste süütegude, s.o kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Viimased kuriteod on toime pandud enda pereliikmete, sealhulgas alaealiste laste, vastu pika ajaperioodi jooksul aastatel 2002-

1. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ning puudulikud probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Temaga on läbi viidud vestluseid kuriteoriskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks. Nende tulemusena on kinnipeetav hakanud mõistma alkoholi tarvitamise ning vägivaldse käitumise vahelist seost. Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et on ise kuritegude toimepanemises süüdi ning ei õigusta oma käitumist. Seega on ta oma suhtumist toimepandusse varasemaga võrreldes muutnud, mis annab alust arvata, et süüdimõistetu on valmis vabaduses oma käitumist korrigeerima. Vanglas kehtestatud reeglite täitmisega ei ole probleeme esinenud. Vaatamata toimepandud süütegude (episoodide) rohkusele ei ole A.M-i puhul ilmselt tegemist sellise isikuga, kes jätkaks vabanemise korral uute raskete süütegude toimepanemist. Pärast karistuse ärakandmist soovib süüdimõistetu minna elama ja tööle Soome. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus A.M-i käitumisele positiivset mõju avaldada ning hoida teda eemale uute süütegude toimepanemisest. Nimelt on kohtuotsusega kohaldatud A.M-ile ka kannatanute, s.o endise elukaaslase ja laste suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välisriiki tööle suundumine suurendab tema väljavaateid õiguskuulekaks käitumiseks ning tagab rahalised vahendid laste toetamiseks. A.M soovib vabaduses oma lapsi majanduslikult toetada. Lisaks eeltoodule puudub A.M Eestis elukoht, mistõttu ei saakski teda kohustada Eestisse jääma. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et A.M-i käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. suhtes ei ole karistusjärgse Menetluskulud A.M-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.08.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 02.08.2018 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 194,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega väljamaksmisele kuuluvaks summaks 194,40 eurot. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.
2. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3