KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-5976 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.A ´u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.A, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. K.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 31.08.
- K.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 21). 1
(4)Kinnipidamisasutusest K.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanaema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vanema andis oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on xxx. Õppis xxx eriala mille katkestas, samuti jäi lõpetamata xxxehitamise kursus. Vangistuses asus õppima xxx eriala, mille katkestas. Riigikeelt valdab xxx tasemel. Enne kinnipidamist umbes aasta ei töötanud. Elas koos vanaemaga ning aitas teda põllumajandustöödel. Tegeles juhutöödega- fassaaditööd. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension, isikule on määratud töövõimetus 40% ulatuses. Toimetulekut enne kinnipidamist mõjutas tema alkoholiprobleem ning võlad. Tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on K.A garanteeritud töökoht xxx-s. Tööandja .E M. on nõus ka elektroonilise valve paigaldamisega. Vanglas on töötanud xxx Tema lähivõrgustiku moodustavad ema, 2 õde ja vanaema. Ta on lähedaste poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toetama. Isiku sõnul kuritarvitas ta vabaduses alkoholi.kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Läbis sotsiaalprogrammi xxx Kinnipeetava sõnul on tal diagnoositud füüsiline puue ning määratud töövõimetus 40% ulatuses. Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo, mille tõttu inimene suri. Vestlusel kinnitas kinnipeetav, et läks nii endast välja ja oli nii purjus, et ei suutnud kontrollida oma käitumist. Kõik kuriteod on toime pandud impulsiivselt, isik tegutseb enne ja mõtleb hiljem. Elus tekkitud probleemidega ei tegelnud, vältis nendega tegelemist, tarvitades alkoholi. On seadnud eesmärgiks vabanemise korral minna tööle ning loobuda alkoholi tarvitamisest. Ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, samas on korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras. Süüteod on toimepandud alkoholi kuritarvitamise tõttu, mis omakorda tingib suutmatuse kontrollida oma käitumist. Eelmine vangistus pöörati täitmisele, kuna isik ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd, väidetavalt oli tal jalg kipsis Kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Tegu on avalikkusel kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta K.A ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema vanaema. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Vanaema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension. Tal olid probleemid alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx-s. Isikut on karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Ta ei sooritanud mitte ühtegi ÜKT tundi. K.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et K.A tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 2
(4)KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanaema juurde aadressile xxx. Tema vanaema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast, 2 õest ja vanaemast. Tal olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei vangla ega ka prokuratuur. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.08.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 3 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi 3
(4)asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu K.A temale Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)