1-15-5976/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5976 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu S.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.E XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu S.E määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega karistati S.E KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 4 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati S.E-le mõistetud karistust 1/3 ehk 1 aasta 4 kuu võrra. Lõplik karistus on 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.01.201508.01.2015, s.o 3 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 31.08.
7. Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 11.05.2017 määrusega jäeti S.E vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2.
9. Süüdimõistetu on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkaristusi on 1, mistõttu ei saa lugeda kinnipeetava käitumist vangistuses heaks. Isikul on vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanaema juurde aadressile XXX, XXX vald. Tema vanaema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast, 2 õest ja vanaemast. Maakohus pidas positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt. 2.
10. Samas puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. S.E olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei vangla ega ka prokuratuur. 2.
11. Maakohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Sealjuures on süüdimõistetul järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Maakohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 11.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu lahendiga ning leiab, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 valguses ei saa põhjendada ennetähtaegset vabastamist üksnes kuriteo raskusega. Maakohtu põhjendused on pinnapealsed. Süüdimõistetu kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud – individuaalse täitmiskava nõuete täidetus, osalemine aktiivselt eluviisitreeningus, ainult 1 distsiplinaarkaristus, vabaduses on garanteeritud töökoht ning on lähedaste toetus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta S.E enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludele, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides S.E suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu väide, et maakohus on läinud vastuollu Riigikohtu praktikaga ja on arvestanud üksnes karistuse raskust, ei ole asjakohane. Maakohtu põhjendused S.E ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on kooskõlas KarS § 76 lg-ga
15. Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ning selles osas ei ole võimalik maakohtule midagi ette heita. 2 Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid S.E ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks seega ennatlik. Määruskaebus ei veena ringkonnakohut, et S.E suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid. Katseaja mitteedukuse kahtlusele lisab kinnitust ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Ringkonnakohus ei jaga seisukohta, et on justkui positiivne, et süüdimõistetul on ainult 1 distsiplinaarkaristus. Arvestades kogumis seda teiste seaduses sätestatud asjaoludega ilmestab see II astme kohtu jaoks, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei ole võimeline oma käitumist viima kooskõlla vangistusasutuses kehtestatud reeglistikuga. Seejuures on S.E poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus märkimisväärne.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
17. mai 2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau