1-15-5976/51

1 Kriminaalasi nr 1-15-5976 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5976 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Valentina Michelson Prokurör Liis Vainola Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu U.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 31.08.2018 RESOLUTSIOON Jätta taotlus U.P ’u suhtes kohaldamiseks rahuldamata. karistusjärgse käitumiskontrolli Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. U.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega nr 1-155976 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati Dmitri 2 U.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta ja 4 kuu võrra. Lõplik karistus on 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6.01.2015-8.01.2015, s.o 3 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. U.P kannab nimetatud karistust alates 04.01.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on U.P kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks. Reaalset vangistust kannab isik teist korda. Käesolevat karistust kannab isik raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud surm. Kuriteod on läinud raskemaks, sest lisandunud on vägivald. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Kuriteod ei ole etteplaneeritud. Kõik toimepandud kuriteod on eriliigilised. Soodusteguriks on alkohol ning impulsiivsus. Ka käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus osales aktiivselt ning tegi kodutöid. Isik tunnistab alkoholisõltuvust ning on motiveeritud tarvitamisest loobuma. Kinnipeetav omandas ka riigikeele B2 tasemel ning osales kutseõppes keevitaja erialal, kuid kõrvaldati õppetööst seoses pikaajaliste puudumistega. Kinnipeetava väitel ei olnud see eriala tema jaoks. Vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud vangla majandustöödel abitöölise ja toidujagajana ning käesoleval ajal töötab ta samuti vangla majandustöödel toidujagajana. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne kinnipidamist elas kinnipeetav umbes aasta koos vanaema V. Nga vanaemale kuuluvas kahetoalises korteris xxxx, xxxx vald, kus hetkel ei ela keegi. Enne seda elas ta ema juures xxxx, xxxx. Vabanemisel on isikul võimalus minna elama vanaema korterisse xxxx, kuid isik soovib minna elama ja tööle xxxx, xxxx. Põhihariduse omandas isik xxxx Põhikoolis, misjärel jätkas õpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses tisleri erialal, kus õppis 1,5 aastat ning katkestas. Paari aasta möödumisel astus ta xxxx Ametikooli paadiehitamise kursusele, mis samuti jäi lõpetamata. Enne kinnipidamist töötas isik umbes 1 aasta mitteametlikult, enne seda elas koos vanaemaga ning aitas teda põllumajandustöödel. Ametlikult on isik töötanud xxxx
3. aastal. Samuti tegeles ta juhutöödega - fassaaditööd. Väidetavalt soovis töötada, aga töö leidmisega oli üsna raske, kuna pole omandatud eriala. Enne kinnipidamist oli sissetulekuks töövõimetuspension, sest isikule oli määratud töövõimetus 40% ulatuses. Toimetulekut enne kinnipidamist mõjutasid alkoholiprobleem ning võlad. Tasumata nõudeid vangla andmetel 11.06.2015 seisuga ei ole, vabanemisfondis on 1500,40 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, kuid isik eelistab tööle minna xxxx, kus tal enda sõnul pidi töökoht juba olemas olema. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema L. T, vanem õde T. S, noorem õde O. M ja vanaema V. N. Isa on surnud. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Suhted lähedastega head ja toetavad. Vanaema sõnul on kinnipeetav sugulaste poolt koju oodatud ning lähedased on valmis teda igati toetama. Probleeme suhtlusringkonnaga esines, kui isik elas xxxx. Isikut on ühel korral karistatud kriminaalkorras ning ühel korral väärteokorras joobes juhtimise eest. Toimepandud kuriteod viitavad hoolimatule ja riskivale elustiilile. Kinnipeetav tunnistab, et vabaduses kuritarvitas alkoholi. Kõik kuriteod pani toime alkoholijoobes. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Kooli ajal proovis isik paar korda amfetamiini, kuid talle ei meeldinud ning ta eelistas alkoholi. Kinnipeetava sõnul oli tal diagnoositud füüsiline puue ning määratud töövõimetus 40% ulatuses. Vangla andmetel tuvastatud töövõimetus puudub, on vaid keelatud raskusi tõsta. Kinnipeetav esitas 27.05.2018 taotluse töövõimetuse tuvastamiseks. Isik on toime pannud inimese surmaga lõppenud vägivallakuriteo , sest enda sõnul tugeva alkoholijoobe 3 tõttu ei kontrollinud oma käitu mist. Kõik kuriteod on toime pandud impulsiivselt, sest isik tegutseb enne ja mõtleb hiljem. Probleemilahendusoskus on kesine. Kinnipeetav on seadnud eesmärgiks vabanemise korral minna tööle ning loobuda alkoholi tarvitamisest, aidata vanaema. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, samas on korduvalt karistatud. Süüteod on toimepandud alkoholi kuritarvitamise tõttu, mis omakorda tingib suutmatuse kontrollida oma käitumist. Eelmine karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd, väidetavalt seetõttu, et tal oli jalg kipsis. Lisaks on isik oma vägivaldse käitumisega põhjustanud teise inimese surma, mis tähendab, et teiste isikute õiguste austamine on puudulik. Motivatsioon alkoholist ja kuritegelikust käitumisest loobumiseks on enda sõnul olemas. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on inimesed, kellega koos isik alkoholi tarbib. Oht seisneb vägivalla kasutamises, joobes juhtimises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsuse kaotamisel konfliktiolukordades ja alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Arvestades eeltoodut, toetab Viru Vangla U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis on k riminaalhooldusametniku hinnangul otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada U.P-le käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. U.P avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, kuna kahel korral, kui oli tingimisi enne tähtaega vabastamine, ei soovitud tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada, siis ei ole vaja seda kohaldada ka nüüd. Samuti soovib ta peale vabanemist tööle minna xxxx, kus hakkab tegema ehitus- ja fassaaditöid. Tal on xxxx tuttavad, kes teda ootavad ning kindel elukoht, kuhu saab elama asuda, aadressi ta praegu ei tea. Peale vabanemist ta alkoholi tarvitada ei kavatse. Töövõimekaotust talle ei määratud. Tervis ei sega tal teha fassaaditöid, kuna seal ei ole raskuste tõstmist. Abiprokurör Liis Vainola avaldas kohtuistungil, et täidetud on eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et U.P on osalenud aktiivselt tööhõives, samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis. Kinnipeetav on läbinud riigikeele õppe B2 tasemel ja sooritanud eksami. Tal puuduvad võlad. Kinnipeetaval on plaanis oma elu vabanemise järgselt korraldada, ta plaanib asuda elama ja tööle xxxx. Samuti on isikul piisavad vahendid vabanemisfondis, et oma elu korraldada. Isik on vangistuse jooksul teinud vajalikud järeldused ja aru saanud, et peab alkoholist loobuma. Puudub alus arvata, et tema suhtes ei ole karistus täitnud eesmärki ja sellest tulenevalt ei esine piisavat ohtu, et U.P jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei ole prokuröri hinnangul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes otstarbekas. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 4 KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
4. peatüki 1., 2.,
5. ja
6. jaos,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu U.P suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli ko haldamise formaalsed eeldused on täidetud – U.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega nr 1-15-5976 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistis k ohus talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Seega on isikut karistatud tahtliku KarS-i
12. peatüki
13. jaos sätestatud kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, mistõttu ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eelnevat karistatust. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda, millest võib järeldada, et varasemad reaalsed vangistused ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning käesolev kuritegu on raske tagajärjega vägivalla kasutamisega toimepandud tervisevastane kuritegu, on kinnipeetav vangistuse jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sealhulgas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille tulemusena on isik vangla hinnangul motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuna mõistab, et alkoholi tarbimine on tema jaoks probleem ja kuritegude toimepanemise põhjuseks, kuivõrd kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Samuti omandas kinnipeetav riigikeele B2 tasemel ning on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel abitöölise ja toidujagajana, käesoleval ajal töötab toidujagajana. Kinnipeetaval puuduvad tasumata nõuded, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid ning vabanemisfondis on piisavalt rahalisi vahendeid, et vabanemisjärgselt esialgu majanduslikult toime tulla. Kinnipeetavale on xxxx OÜ garanteerinud töökoha ning tal on võimalik elama asuda vanaemale kuuluvasse korterisse, kus ta elas ka enne vangistust, kuid isik soovib vabanemisel elama ja tööle asuda xxxx, kus tema enda sõnul on tal olemas juba elu- ja töökoht. Kinnipeetaval on lähedastega suhted head ja toetavad, ta on oodatud koju ning lähedased on nõus kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, on uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine ning sotsiaalprogrammi läbimise järgselt on kinnipeetav otsustanud edaspidi alkoholi mitte tarvitada, mis viitab kinnipeetava mõtlemises toimunud positiivsetele muutustele. Eeltoodu võimaldab kohtul järeldada, et isik on oma karistusest vajalikud järeldused teinud ja vabanedes hakkab elama seaduskuulekalt. Sellist arvamust toetavad eelkõige asjaolud, et isikul on olemas garanteeritud töökoht, kindel elukoht ning toetavad lähedased. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Lisaks märgib kohus, et U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. 5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871 ; KrMS § 4261, 432, 384,
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik