Süüdi tunnistada M.T
2. Süüdi tunnistada M.T
3. Süüdi tunnistada M.T
4.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 5.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.12.–09.12.2018.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 28.02.2019.a.
M.T süüdistatakse ka selles, et tema, 08.12.2018 kella 04.00 paiku, tunginud omavoliliselt lahtise ukse kaudu enda endise elukaaslase V Mi uue elukaaslase J M vanematele kuuluvasse eramajja aadressil xxx, suundunud tuppa, kus magasid V M ja J M, ning astunud nende voodijalutsi juurde, hoides käes nuga, ähvardas V Mit ja J Mt tapmisega, lausudes väljendeid „Ma tapan su ära noaga“ ja „Mul on niikuinii viimane päev ja ei ole enam vahet, kas tapan teid või mitte“. Kuna M.T oli ootamatult keset ööd tunginud tuppa, kus V M ja J M magasid, hoides samal ajal käes nuga, tajusid nii V M kui J M selliseid ähvardusi reaalsetena enda elule ja tervisele ning neil oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema, 08.12.2018 ajavahemikul kella 04.00 kuni 07.00 paiku xxx, pärast seda, kui oli nuga käes hoides V Mi ja J M voodijalutsis seisnud ja neid tapmisega ähvardanud, ja pärast seda, kui V M ja J M olid teda rahustanud ning nad läksid kööki rääkima, kutsus M.T enda endist elukaaslast V Mit õue, et temaga kahekesi omavahel rääkida. Süüdistatav võttis kaasa noa ja suunas nuga käes hoides kannatanut majast eemale maantee poole, hoides samal ajal V Mit jopest, lükates teda endaga kaasa ning hakates mingil hetkel tirima kannatanut metsa poole. Kuna kannatanu teadis, et kahtlustataval on kaasas nuga ja kahtlustatav seda enda tahte saavutamiseks talle aeg-ajalt ka demonstreeris, tundis V M reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Sel moel pani M.T oma tahtliku teoga toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
M.T süüdistatakse ka selles, et tema, 08.12.2018 kella 07.30 paiku, ajal, kui J M ja V M üritasid teda edasiste konfliktide vältimiseks sõidutada J Mle kuuluvas sõidukis reg.nr. xxx Tallinnasse, ründas M.T nimetatud sõiduki tagaistmel istudes Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa xxx. kilomeetril Tallinna suunas xx ja xxx jõe sildi juures kannatanu J Mt liikuvas sõidukis, lüües J Mt rusikatega näo piirkonda. Kui kannatanu peatas auto ja üritas autost väljuda, vajutas M.T käega gaasipedaali, mistõttu auto kiirenes ja lohistas autost väljuda üritanud ja jopega turvavöö külge kinni jäänud J Mt mööda teed kuni auto sõitis kraavi ja peatus. Kannatanu J M sai turvavöö küljest lahti, kuid ei jõudnud maast veel tõusta, kui M.T teda uuesti ründas, lüües rusikatega näo- ja kuklapiirkonda ning peaga silmade vahele. Kirjeldatud tegevusega tekitas M.T J Mle tugevat füüsilist valu ja kehavigastused – xxx. Sel moel pani M.T oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanute õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanute vaimset heaolu, tekitades neis emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu tervist, s.o kehalist heaolu, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastused. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. 3 Kokkuleppe sisu M.T, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.T karistuseks
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.12.–09.12.2018.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud 28 päeva, mis tuleb
lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti nähakse kokkuleppes ette, et VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel tuleb kohaldada V Mi (ik xxx) isikuõiguste kaitseks M.T suhtes lähenemiskeeldu ja keelata tal V Mile läheneda isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, tema elukohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit ning keelata V Miga ühendust võtta telefoni teel nr xxx, kirja ja elektronposti teel xxx ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt M.T-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 150 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 6 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kuivõrd isik on omakäeliselt kirjutatud ja toimikusse lisatud avalduses viidanud, et tal esineb xxx probleeme, peab kohus vajalikuks peatuda ka isiku süüdivuse küsimusel. Siinkohal osundab kohus ka Riigikohtu praktikas kinnistunud seisukohale selle kohta, et mitte iga väide isiku süüdimatuse kohta ei tingi vältimatult ekspertiisi tegemise vajadust ning ka süüdimatuse meditsiiniliste tunnuste kahtluse korral ei ole välistatud süüdimatusele õigusliku hinnangu andmine ilma ekspertiisita (RKKKo nr 1-17-5760, p 11). Praegusel juhul oli süüdistatav kohtuistungil adekvaatne ja täielikult võimeline osalema kohtupidamises. Oma ütlustes viitab süüdistatav xxx, mis võis viia küll konfliktsituatsioonidesse aga üldteadaolevalt ei ole see eraldiseisvalt vaimutegevuse selline häire, mis takistaks isikutel oma tegude keelatusest aru saamast või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samuti kinnitas kohtuistungil prokurör, et süüdistatav soostus ise pöörduma xxx poole seoses sooviga vihajuhtimisel abi saada. Eelnevat arVdes ei ole kohtul tekkinud kahtlust isiku süüdivusest
Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava M.T süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 4 Kohus leiab, et M.T tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1, § 120 lg 1, § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Lisaks tuleb kohaldada M.T-le lähenemiskeeldu kannatanu V Mi suhtes kokkuleppes ettenähtud tingimustel. Samuti kuuluvad M.T-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 150 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus sisalduv 1 DVD-plaat on dokumentaalses vormis tõend KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.