KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-5976 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.B ´u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2018 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.B, isikukood: 38806282254xxx Advokaat Kaido Kooga Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta T.B talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 72 eurot. Kaido Kooga taotlus T.B ´ule riigi õigusabi Välja mõista T.B ´ult kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. T.B ´ul tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700082673 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 31.08.2018. Kinnipidamisasutusest T.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanaema juurde aadressile xxx. Isikul on xxx. Õppis xxx eriala mille katkestas, samuti jäi lõpetamata xxx kursus. Vangistuses asus õppima xxeriala, mille katkestas. Riigikeelt valdab xxx tasemel. Enne kinnipidamist töötas mitteametlikult xxx. Elas koos vanaemaga ning aitas teda xxx Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension, isikule on määratud töövõimetus xxx ulatuses. Toimetulekut enne kinnipidamist mõjutas tema alkoholiprobleem ning võlad. Tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on T.B garanteeritud töökoht xxx-s. Vanglas on töötanud xxx, hetkel töötab xxx. Tasumata nõuded puuduvad, vabanemisfondis xxx. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema, 2 õde ja vanaema. Ta on lähedaste poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toetama. Isiku sõnul kuritarvitas ta vabaduses alkoholi. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Läbis sotsiaalprogrammi xxx Mõistab, et alkoholi tarbimine on probleem ja on valmis ennast muutma. Kooliajal on tarvitanud paar korda amfetamiini. Kinnipeetava sõnul on tal diagnoositud füüsiline puue ning määratud töövõimetus 40% ulatuses. Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo, mille tõttu inimene suri. On seadnud eesmärgiks vabanemise korral minna tööle ning loobuda alkoholi tarvitamisest ja aidata vanaema. Ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, samas on korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras. Süüteod on toimepandud alkoholi kuritarvitamise tõttu, mis omakorda tingib suutmatuse kontrollida oma käitumist. Eelmine vangistus pöörati täitmisele, kuna isik ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd, väidetavalt oli tal jalg kipsis Kriminaalkorras karistatud 3 korda (2 kehtivat), vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 435, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Tegu on avalikkusel kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta T.B ennetähtaegselt tingimisi vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema vanaema. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Vanaema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension. Tal olid probleemid alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx-s. lähedased on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Isikut on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Ta ei sooritanud mitte ühtegi ÜKT tundi ja karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldus osutus ebarahuldavaks. 2
(5)T.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et T.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korral kriminaalkorras karistatud (kehtivaid Distsiplinaakaristusi on 2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. karistusi 2). Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanaema juurde aadressile Kuremäe 3-7, Illuka vald. Tema vanaema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast, 2 õest ja vanaemast. Tal olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et varasemad karistused süüdimõistetu puhul pole täitnud eesmärki. Samuti on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades T.B kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole T.B ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse 3
(5)õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt ja osales sotiaalprogrammis Eluviisitreening. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.08.2018, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ja käia tööl. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja töökoht, riigi keele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd T.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka tigimis karistusega, mis oli täitmisele pööratud, samuti on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. 4
(5)Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu T.B temale Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)