L.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on 07.06.2017 kohtu poolt karistatud
lg 2 p 2,3 järgi teise inimese kehalises väärkohtlemises lähisuhtes, uuesti 05.08.2017 kella 11:00 paiku, viibides Tallinnas aadressil Xxxxasuvas korteris, lõi oma abikaasat Xxxxkaks korda rusikaga pea piirkonda, põhjustades Xxxxfüüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku kõrva taga kriimustuse. Seega L.R pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk
L.R tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Oli rüselus ja kui on vigastused, siis ei vaidle enam mitte millelegi vastu. Korter on Xxxx nimel, kuid koos soetasid, laen on Xxxx nimel. Läheks Tabasallu elama, ei tea täpset aadressi.Tegeleb ehituse ja tehnosüsteemidega. Soovin haigla minna. Ravi ebaõnnestus kuna teine kõrval tarvitas. On nõus lähenemiskeeluga. Augustis saab kõik vanad kohustused kaelast ära ja soovib rahalist karistust. Tasumata kohtukulud ca 3000 ringis. Sissetulek kuus 2500-3000 eurot. Varem ei olnud sellist sissetulekut, nüüd on 1 kuu saanud tööd teha. Teadis, et on katseaeg. Teadis, et on keeld alkoholi tarvitada. Xxxx hakkas tipsutama, siis see pauk käis, on mõlemad Xxxx sõltlased. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - asitõendi vaatlusprotokoll (lk 3-5 ); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (lk 6-11); - Suulise kuriteoteate protokoll (lk 12-13); - Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (lk 14-20); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 22); - Kannatanu Xxxx ütlused (lk 23-24); - Taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks (lk 25, lk 85); - Lähisuhtevägivalla infolehe koopia (lk 27); - Tunnistaja Xxxxütlused (lk 28-30); - Kahtlustatava L.R-i kinnipidamise protokoll fototabeliga (lk 57-56); - kahtlustatava L.R-i enda ütlused (lk 66-67); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 72); - Harju Maakohtu otsus 1-17-5143 (lk 40-44); - Kiirmenetluse protokoll ja taotlus (lk 81-83); - karistusregistri väljavõte (lk 32-39/; - 13.06.2013 Harju Maakohtu otsus 1-13-5474 (lk 54-56); - 28.11.2013 Pärnu Maakohtu otsus 1-13-9881, kohtuotsus ja Harju Maakohtu määrus (lk 4953c); - 23.12.2014 Harju Maakohtu otsus 1-14-9941(lk 45-48); - Teatis keskmise päevasissetuleku kohta (lk 78); - Kriminaalhooldaja iseloomustus (lk 86-87). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Kannatanu Xxxxütlused kinnitavad, et 05.08.2017 hommiku poole olid nad mõlemad alkoholi tarvitanud. Õhtul tekkinud vaidlus jätkus hommikul. Abikaasa L.R muutus agressiivseks ja lõi teda rusikaga vastu pead kaks korda, selle tagajärjel ta tundis füüsilist valu ja helistas politseisse. Soovib taotleda lähenemiskeeldu. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et kannatanu Xxxx ei soovi alkomeetrisse puhuda, kuid tema koordinatsioonis on kerged häired. Suulise kuriteoteate protokoll kinnitab, et kannatanu on avaldanud politseile, et 05.08.2017 kella 11:00 paiku mees, olles alkoholijoobes, hakkas kannatanut solvama ja muutus agressiivseks, ta oli pikali diivani peal, kui mees lõi kaks korda rusikaga vastu kukalt, tundis suurt valu, samuti oli vasaku kõrva taga verd. Kleidil olid vereplekid. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu ütlustes, mis on olnud kokkulangevad nii suulise kuriteoteate tegemisel kui ka hiljem ütlus andes. Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga kinnitab, et Xxxx tuvastati 05.08.2017 kella 13:15 paiku sündmuskohal vasaku kõrva taga kriimustus, millest tuli veretaoline vedelik. Riidel veretaolised plekid. Seega kinnitab isiku läbivaatuse protokoll Xxxxütlusi, mille kohaselt 05.08.2017 tekitati talle tervisekahjustusi. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega kinnitab, et 05.08.2017 kell 15.00 oli sündmuskohal Xxxxvalget värvi diivani peal näha kolm veretaolist plekki ja valget värvi tugitooli peal on näha 3 veretaolist plekki. Seega kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, et Vilmsi 39-3 korteris toimus vahejuhtum, mille tagajärjel oli keegi korteris viibinud isikutest saanud tervisekahjustusi, mille tulemusena eraldus verd. Kannatanu ütlustega haakuv aitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et Xxxxhelistas 05.08.2017 kell 11:52:21 hädaabinumbrile ja teatas, et mees L.R tuli talle kallale ja lõi teda käega. Korra oli verd, mille naine ära pühkis. Kell 11:58 helistab kannatanu uuesti ja ütleb, et mees lahkus toast, pole mõtet tulla. Tunnistaja Xxxxütlused kinnitavad, et 04.08.2017 kella 21.30 paiku tuli ta oma naabrite Xxxx ja L.R-i juurde külla. Korteris oli juba nende hea sõber Xxxx. Tema ja Xxxxjõid veini ja Xxxx ja Indrek jõid džinni ja rummi. Õhtul Xxxx ja Indrek midagi karjusid, kuid ta ei kuulnud, mida nad omavahel rääkisid. Xxxxläks ära oma koju, tema jäi magama Xxxx ja Indreku juures, kuid teises toas. 05.08.2017 kella 11:00 paiku ta ärkas sellepärast, et Xxxx istus tema voodi peale ja ütles Indrekule, et sina mind rohkem ei löö ja kohe hakkas helistama politseisse. Ta nägi, et 2 Xxxx hoidis käsi vasaku kõrva juures ja vasaku kõrva juures jooksis verd. Indrek tuli tuppa ja ütles Xxxx , et „rahune maha“. Ta kohe võttis asjad ja läks ära. Eeltsiteeritud tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi, et Xxxx ja L.R oli 04.08.2017 õhtul omavahel tüli ja 05.08.2017 kell 11.00 paiku väitis Xxxx, et Indrek on teda löönud ja helistas politseisse. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka, et J.L.R tuli vasaku kõrva juurest verd. L.R-i end kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud ja tema ütluste kohaselt leppis kriminaalhooldajaga kokku, et kolib ära ja osaleb programmis, mis on seotud tema alkoholitarvitamisega. Ta rääkis Xxxxga, et elavad lahus, sest ta ei saa tarvitada alkoholi, kui Xxxx tarvitab, siis on temal raske mitte tarvitada. 04.08.2017 olid neil külalised, Xxxx, xxx ja Xxxx tarvitasid alkoholi, tema üldse ei tarvitanud. 05.08.2017 ta ärkas, hakkas sööma, siis tuli Xxxx ja jälle hakkas rummi võtma. Siis tema võttis džinni toonikuga. Xxxx oli juba purjus, ta vihastas selle peale, kuid läks magama. 05.08.2017 ei juhtunud midagi, mäletab, et füüsilist kontakti Xxxxga ei olnud, samuti ta ei löönud teda. Kohtuistungil muutis L.R enda ütlusi ja tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Oli rüselus ja kui on vigastused, siis ei vaidle enam mitte millelegi vastu. L.R-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabelitega kinnitab, et süüdistataval endal mingeid vigastusi ei esinenud, mistõttu on välistatud võimalus, et L.R-i ja kannatanu vahe toimus vastastikune kaklus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et L.R tuvastati 05.08.2017 joove 1,5 mg/l kohta. L.R-i joobe astet arvestades on eluliselt usutav, et ta ei mäleta kõiki sündmusi täpselt. L.R tunnistab rüselust ja ei välista rüseluse käigus kannatanule vigastuste tekitamist. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et kannatanu hoidis kõrvast kinni ja kõrvast tuli verd ning L.R oli seal samas lähedal. Seega haakuvad tunnistaja ütlused kannatanu ütlustega, et vigastused tekitas kannatanule just L.R. Korteris ei viibinud rohkem ühtegi isikut, kes oleks võinud peale L.R-i kannatanule kõrva juures vigastused tekitada. Seega on tunnistaja ja kannatanu omavahel haakuvate ütlustega ning süüdistatava kohtuistungil süü omaks võtuga tõendamist leidnud, et L.R lõi Xxxx2 korda rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel on kannatanu vasaku kõrva taga kriimustus, tekitades sellega Xxxxvalu ja tervisekahjustused. Arvestades, et löökide tagajärjel eritus kannatanu kõrva tagant verd (näitab, et löögid olid sellise tugevusega, et põhjustasid vere jooksu) on eluliselt usutav, et kannatanu Xxxx tundis L.R löökide tagajärjel füüsilist valu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 p 11.1 selgitanud, et „ selgitatud, et „ . „ Punktis 11.3 on mh 3 .“ On eluliselt usutav, et kui isikut lüüakse rusikaga kaks korda pea piirkonda, mille tagajärjel niriseb kõrva juurest verd ja kannatanu riietel ja läheduses olnud mööblil on vereplekid , tunneb kannatanu löökide tagajärjel füüsilist valu, s.o tegeliku või potsentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Seega on käesoleval juhul ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tuvastav süüdistatava teo (peksmise) tagajärjena valuaistingu tekkimine. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema teo tagajärjel kannatanule valuaistingu tekkimine. Seega on nii kannatanu kui ka tunnistaja kokkulangevate ütlustega, süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtuistungil ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, tõendamist leidnud L.R-i poolt 05.08.2017 Tallinnas Xxxxkorteris kannatanu Xxxx löömine rusikaga peapiirkonda, milliste löökide tagajärjel tundis kannatanu Xxxxfüüsilist valu ning talle tekitati tervisekahjustusi. Kohus asub seisukohale, et L.R käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit
Hädakaitse olemasoluks
lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama peksmisega. Kannatanu ütlused kinnitavad, et neil oli süüdistatavaga vaidlus, kuid tsiviliseeritud ühiskonnas ei lahendata vaidlusi vägivallaga. Puuduvad igasugused tõendid, et kannatanu oleks ise rünnanud L.R-i. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades hädakaitses, sest L.R ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Samuti ei esinenud L.R käitumises õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist
Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja kannatanu oleks kokku leppinud lahendada tekkinud erimeelsused vastastikuses kakluses. L.R-i objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut kaks korda rusikaga pea piirkonda– nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. L.R-i käitumise pinnalt on võimalik järeldada, et L.R-i oli teadlik, et oma tegevusega (korduv löömine rusikaga pea piirkonda) põhjustab ta kannatanule füüsilist valu ning tekitab tervisekahjustusi. Arvestades L.R-i varasemat elukogemust (06.08.2016, 23.01.2017 ja 01.05.2017 Xxxxsuhtes vägivalla kasutamine) on eluliselt usutav, et L.R-i sai sellest aru, et põhjustab oma tegevusega J.L.R-ile valu ja tervisekahjustusi. Seda enam, et L.R-i tegevuse tagajärjel nirises kannatanu kõrva tagant verd, mis kinnitab, et L.R-i lõi piisavalt kõvasti ning eesmärgiga tekitada valu. Arvestades vigastuste iseloomu ja et lööke oli 2, ei saanud olla tegemist mittetahtliku ründega, nö kogemata. Harju Maakohtu 07.06.2017.a kohtuotsusest nähtub, et L.R on süüdi tunnistatud
lg 2p2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, milles L.R-i süüdistati kolmel korral J.L.R-i suhtes vägivalla kasutamises, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. L.R ja Xxxxon abikaasad, mistõttu on nende omavahelise suhte puhul tegemist lähisuhtega. Eeltoodust tulenevalt tuleb L.R tegevus käesolevas kuriteoepisoodis kvalifitseerida
lg 2 p 2, 3 järgi kui tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. 4 Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. L.R on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. L.R-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist kohtuistungil. Kohus arvestab karistuse mõistmisel teo ning kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomu. L.R-i iseloomustab, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ning karistuseks on mõistetud nii vangistus, millest L.R-i on tingimisi vabastatud kui vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga, tema suhtes on kohaldatud lühiajalist nn šokivangistust, seega teadis L.R, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. L.R-i käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. L.R-i karistati Harju Maakohtu 07.06.2017 kohtuotsusega
ja § 121 lg 2p2,3 ettenähtud kuritegudes liitkaristusena vangistusega 2 aastat, millest tuli koheselt ära kanda 2 kuud ning 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt ta vabastati tingimisi katseajaga. L.R vabanes vanglast juuni lõpus ja juba natuke rohkem kui kuu möödudes on süüdistatav käitunud taaskord viisil, mis on kaasa toonud katseajal süüdistuse esitamise sama kannatanu suhtes isikuvastases süüteoepisoodis. Vähem tähtsust ei oma karistuse mõistmisel asjaolu, et L.R-i süüteod on valdavalt seotud alkoholi tarvitamisega. Ta oli tarvitanud alkoholi menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal ja teda on karistatud varasemalt nii 07.06.2017, kui 13.06.2013 ja 28.11.2013
Kriminaalhooldaja vastusest päringule nähtub, et alates 11.07.2017 on L.R käinud kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel, kuid isikul on probleeme alkoholiga, abikaasaga ja tööl. Isik on tarvitanud 29.06, 30.06 ja 02.07.2017 alkoholi ning on seega rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik ei ole esitanud tõendit, ravile allumise kohta. Asjaolu, et L.R ei ole täitnud talle 07.06.2017 kohtuotsusega pandud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja asuda ühe kuu jooksul peale vangalakaristuse kandmist alkoholivastasele ravile vaid on korduvalt tarvitanud alkoholi ja pannud kohtuotsustega määratud katseajal toime uue kuriteo näitab, et senised isikule nii karistusest tingimisi vabastamisega kui ka vangistuse üldkasliku tööga asendamisega antud võimalused ei ole teda motiveerinud õiguskuulekalt käituma ja vaatamata 5 L.R-ile korduvalt antud võimalustele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Isegi kahe kuuline šokivangistus ei mõjutanud L.R-i käitumist sellisel määral, et ta oleks lõpetanud alkoholi tarvitamise ja vältinud seeläbi kannatanu suhtes uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul on tegemist juba teistkordselt sama kannatanu rusikaga löömises, ja üldse on see juba neljas vägivallategu sama kannatanu suhtes. Kuriteo toimepanemise ajal oli L.R alkoholijoobes, millest võib järeldada probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja alkoholi mõjul suutmatust oma käitumist kontrollida. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et L.R-i puhul ei ole hetkel tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, kuna katseaeg ja võimalik ähvardav vangistus ei hoia teda uute kuritegude sooritamisest. Lisaks on ta rikkunud katseaja tingimusi. Samuti ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine, kuigi isik enda sõnade kohaselt töötab ja on sissetulek 2500-3000 eurot kuus ei kinnita seda MTA andmed, mille kohaselt oli isiku sissetulek 2016 aastal kokku 7357 eurot s.o ca 613 eurot kuus. Samuti nähtub kriminaalhooldaja vastusest, et isikul on tööl asjad ummikusse jooksnud. Lisaks kinnitas L.R ise, et tal on varasemast tasumata kohtukulusid 3000 euro ringis. On igati loogiline, et sissetuleku olemasolul tasub isik varasemad kohtukulud ja võlgnevused, kuid L.R ei ole seda teinud. Seega vaatamata L.R-i enda väidetele puuduvad tal tegelikult reaalsed vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kuivõrd kergemaliigilise karistuse kohaldamine olukorras, mil isikut on juba korduvalt vangistusest tingimisi vabastatud ja ta on vaevalt kahe kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest (ühe kuu möödudes vanglast vabanemisest) pannud katseajal toime sama kannatanu suhtes vägivallaga seotud süüteo, ei ole menetlusesemeks oleva kuriteo raskust ja L.R-i isikut arvestades rahaline karistus põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut, kuriteo raskust, kannatanule tekitatud vigastuste raskust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida L.R-i edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et L.R-i tuleb
lg 2 p 2,3 alusel karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega 6 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.06.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o 1 aasta 10 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 352.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 168 eurot riigituludesse. Menetluskulude vähendamist taotletud ei ole. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga 6 halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad Kannatanu Xxxxon esitanud taotluse KrMS § 310-1 ja VÕS § 1055 alusel L.R-ile lähenemiskeelu kohaldamist tema suhtes selliselt, et keelata L.R läheneda temale isiklikult ja avalikes kohtades ning tema elukohale aadressil Xxxx ja mitte läheneda tema töökohale Xxxx OÜ Xxxx, Tallinn ja mitte läheneda Xxxx Selverile aadressil xxxx, Tallinn (kuivõrd käib selles poes pidevalt süüa ostmas) mitte lähemale kui 100 meetrit ning keelata L.R temaga ühendust võtta sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jt) kaudu. 1 L.R ei vaielnud lähenemiskeelule kohaldamisele vastu. KrMS § 310 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada iskuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Arvestades asjaolu, et L.R on Xxxxsuhtes pannud vägivallaga seotud süüteod toime varasemalt nii 06.08.2016, 23.01.2017 ja 01.05.2017 ning menetlusesemeks olev 05.08.2017 vägivallategu on aasta jooksul juba neljas, on kannatanu hirm süüdistatava käitumise ees eluliselt usutav ja tema taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud. L.R-i viimase aasta käitumne annab igati alust karta, et alkoholi tarvitades võib ta taaskord lähendeda Xxxxja tekitada talle tervisekahjustusi. Kuigi kohus mõistab L.R-ile karistuseks reaalse vangistuse ei ole välistatud isiku ennetähtaegne vanglast vabanemine, mistõttu on kolmeks aastaks kehtestatav lähenemise keeld igati põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel L.R-ile lähenemiskeelu kannatanu Xxxxsuhtes tähtajaga 36 kuud. Keelata L.R läheneda Xxxxtöökohale, Xxxxe OÜ ja elukohale XxxxTallinn ning läheneda Xxxxavalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit. L.R on keelatud suhelda Xxxx e-posti, interneti, telefoni teel (tel nr xxxx). Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311- § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.R
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.06.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-17-5143 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1-aasta 10 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 05.08.2017 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 05.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.