KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 15.08.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7438 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkon

§ 751

lg 3 määrata R.G elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata R.G-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 05.10.2019, allutades R.G katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldus ametniku järelevalve alla. 1 Kohustada R.G käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada R.G käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada R.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista R.G-lt menetluskuluna riigituludesse 102 (ükssada kaks) eurot kaitsjatasu v.adv. Natalia Lausmaa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kasuks 102 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Natalia Lausmaa poolt süüdimõistetu R.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, R.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Harju Maakohtu 05.02.2018 otsusega tunnistati R.G süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti R.G vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega On varsti juba aasta aega vanglas olnud ning mõelnud oma elu üle. Kelmuse kohtuprotsess kestis väga pikalt, vahepeal lõpetati menetlus ja siis alustati uuesti ja lõpuks tuli joobes juhtimine ja ta läks kokkuleppemenetlusele. Selgitab, et ei läinud üldmenetlusse, kuna ajakirjandus oli ta juba nii pehmeks teinud, et tahtis asja ära lõpetada. Tänaseks on ta abikaasast lahutanud ja läinud elama võimalikult kaugele, et mitte kokku puutuda. Kui vabaneb, siis asub elama oma sõbra ema juurde, keda ta on aidanud ja kes aitavad nüüd teda. Tema enda vanemad on surnud ning sõbra ema on talle olnud ema eest. Ettemaks elamise eest on tal juba tehtud. Selgitab, et kelmus oli toimepandud purjus peaga. Tal on töö osas leping xxxx, objektid juba ootavad, tööst tal puudust ei ole. On vanglas läbinud sotsiaalprogramme. Alkoholi tarvitas koos naisega, sellest ka tülid. Tal on ka pankrotimenetlus, mis lõpeb oktoobris võlgadest vabastamise menetlusega. Tal on ehitusalane haridus ja on selle eriala peal töötanud. TTÜ on lõpetanud. Leiab, et tal ei ole vajadust alkoholi järgi, viimased aastad olid tema jaoks olnud hullumeelsed. Kõikide asjade aluseks oli alkohol ja tänaseks, kui on läbinud programmid, siis suudab olla rahulik. Kaitsja palub vangla taotlus rahuldada. Isik on küll kohtulikult karistatud mitmel korral, kuid vanglas esimest korda. Kaitsja loodab, et karistuse rangus on talle mõjunud ja ta on aru saanud, et nii jätkata ei saa. Tegelikult on tal juba 05.09.2018 võimalus vabaneda ilma elektroonilise valveta ja sellest tulenevalt palub kaitsja kohtul määrata isikule elektrooniline valve kõige lühemaks ajaks. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kuigi karistusregistri andmete kohaselt on isikul 6 kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtub, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, viibib ta vangistuses esimest korda, mistõttu võib vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, vestles kriminaalhooldusametnikuga perevägivalla teemal, töötab vangla majandustöödel ning tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. 3 Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma Enne vangistust elas kinnipeetav koos endise abikaasaga, kelle suhtes on ta korduvalt kasutanud vägivalda. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma sõbra vanematele kuuluvas majas, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Maja omanikud on nõus kinnipeetava elama asumisega majas ning seal elektroonilise valve kohaldamisega. Enne vangistust tegeles kinnipeetav peamiselt kinnisvara haldamisega perefirmas, mis teenindas kogu xxxx. Vabanemisel soovib ta jätkata xxxx. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 12 900 euro, samas kaasneb töökohaga kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla ning edaspidi hoiduda varavastaste süütegude toimepanemisest. Suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kes teda negatiivselt mõjutaksid, ei ole, kuriteod on toime pandud üksi. Kinnipeetav on pikaajaline alkoholi tarvitaja. Ise tunnistab sõltuvust ning soovib osaleda alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammides. Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltlastele. Kinnipeetav on ka vabaduses tegelenud alkoholisõltuvuse raviga, kuid seni pikema eduta. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid ja ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda. On motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekat elu. Kinnipeetav on katseajal toime pannud uue kuriteo, kuid arvestades isiku käitumist vangistuses viibimise ajal ning tema elutingimusi vabanemisjärgselt, on kohus seisukohal, et isikule võib anda võimaluse näidata, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutnud paremuse poole ning tema käitumine ka vabanemisjärgselt on seaduskuulekas, mistõttu on R.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib ning kontrollida lisakohustuste ja kontrollnõuete täitmist kinnipeetava poolt. Samuti, vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4