Väärteoasi nr. 4-22-828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mail 2022.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-828 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Sekretär Tõlk Maive Aun Eevi Pant ja Natalija Mehh Väärteoasi J.E väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.E (isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, elukoht: xxx, xxx; e-post: xxx); Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Tauri Tomingas Süüdi tunnistada J.E LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 8 päeva. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Mõistetud arest 8 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 01.09.
- Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. 1 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 05.05.
- VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.02.2022.a. koostatud väärteoprotokollist nr AB1434036 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.02.2022.a. kell 10:04 peeti Kentmanni tänaval suunaga Rävala puiestee 11 poole Tallinnas kinni sõiduk Ford Mondeo reg.nr XXXXXX, mida juhtis J.E, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 02.02.2022.a. kuni 01.05.2022.a. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav aga oma süüd ta ei tunnista. Selgitas, et teda peatati ja kui ta esitas dokumendi, siis öeldi, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Ta selgitas kui teda kinni peeti, et ta ei olnud teadlik, et talt on võetud juhtimisõigus ära. Talle tuli jaanuaris PPA-st kiri, mida ta avada ei saanud ja ta palus saata kirja PDF-ina. Ta läks ka kohale Pärnu mnt 139 ja andis teada, et tal tuli kiri mida ta ei saa avada, et millega on tegemist. Läbivalt menetlusalune isik selgitab, et ta on politseis käinud aga talle ei antud mingit otsust. Politseis käis enne 10 jaanuarit, mitte küll 17 jaanuaril, kui protokolli kohaselt oli otsus kättesaadav. 10 veebruaril 2022.a sõitis ta autoga aimata, et tal puudub juhtimisõigus. Varasemaid trahve ta ei ole tasunud, ta on teinud üldkasulikku tööd. Kohtule ta politsei vahelist vestlust esitanud ei ole, kuna keegi ei öelnud seda. Momendil ta ei tööta aga juhtimisõigus on tal hädavajalik, tal on xxx ja tal on raske liikuda. Tema eelmist otsust ei ole saanud ja seega ei ole saanud ka vaidlustada. B-kategooria load sai ta kätte 1989 aastal ja ta ei ole ennast viinud kurssi liiklusseaduse sätetega. Kui ta oleks teadnud, et tal hakatakse juhtimisõigust ära võtma, siis ta oleks rääkinud juristiga aga naisterahvad politseis ütlesid, et tehakse mingi noomitus ja seetõttu oli ta rahulik. Kui ta oleks eelnevast otsusest teadlik, siis ta oleks selle vaidlustanud. Samuti ei saa ta aru, mismoodi ta on ohtlik ühiskonnale. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tegu on toime pandud ja tõendamist leidnud dokumentaalsete tõendiga. Isik ei ole teadvustanud, et ta pani toime rikkumise aga hoolduskohustuse täitmise korral oleks isik pidanud tegema endast kõik oleneva, kas minna kohapeale ja siis
- jaanuaril 2022.a otsust paberkandjal nõuda. Käesoleval juhul tuleks isiku mõjutamiseks ja selleks, et ta saaks teo keelatusest ja ohtlikust aru rakendada teise liigilist karistust, mida varem isikule määratud ei ole. Isik pidi olema teadlik oma juhtimisõiguse ära võtmisest kuna ta on 20.11.2021.a. juhtumi raames koostatud protokollis on kirjas, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 17 . jaanuaril 2022.a. Järjekordne tegu kinnitab, et isik ei ole oma rikkumistest aru saanud ja paneb toime uusi rikkumisi ja see näitab tema suhtumist õiguskorda ning ühiskonnas valitsevatesse moraali normidesse. Isikul on 7 kehtivat väärteokaristust, millest kolm liiklusalast. Seega ei tohiks olla üllatav, et rikkumiste eest on võimalik karistada. Isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleva juhul ei saa piirduda rahatrahviga kuna isik jätab rahatrahvid tähtaja jooksul tasumata. Isik on toime pannud enamohtliku süüteo ja süü on keskmisest suurem. Isik ei ole avaldanud kahetsust, ei ole saanud 2 aru oma teo toimepanemise tõsidusest. Arvestada tuleks, et määratud karistus ei tohiks olla isikule mugav. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja palub karistada J.E LS § 201 lg 2 alusel arestiga 18 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on J.E juhtimisõigus 10.02.2022.a. puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 02.02.2022 kuni 01.05.2022.a.. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 keeldu, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik on oma selgitustes märkinud, et ta ei teadnud juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest. Ometigi nähtub väärteotoimikust, et 16.12.2021.a. väärteoprotokolli kohaselt oli isik 20.11.2021.a. toime pannud LS § 242 lg 2 väärteo ning antud otsus oli isikule kohtuvälise menetleja juures kätte saadav alates 17.01.2022.a ning isik on seda oma allkirjaga ka kinnitanud ning olnud nõus, et otsus saadetakse e-posti aadressile. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et politsei on antud asjas teinud 07.01.2022.a. otsuse, mille kohaselt LS § 242 alusel võeti J.E-lt karistusena ära sõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. Antud otsus on jõustunud 02.02.2022.a. Väärteoasjas nr 2302,21,017119 on J.E väärteoprotokolli kätte saanud 16.12.2021.a, samuti on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on kaebuse esitajale selgitatud, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras, mistõttu ei saanud menetlusalusele isikule jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Väljend „tutvumiseks kättesaadav kohtuvälise menetleja juures“ on tõlgendatav vaid üheselt, et menetlusalune isik peab ise otsusele järgi minema. Menetlusalune isik on kohtuistungil pidevalt väitnud, et talle saadeti mingi asi politseist, mida ta ei saanud avada ja on käinud ka korduvalt politseis asja uurimas, et millega tegemist enne 17.01.2022.a. (kui oli otsus kättesaadav), kuid ta ei olnud teadlik, et tema suhtes on tehtud otsus, millega võeti temalt juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohus leiab, et menetlusaluse ütlused selle kohta, et tema ei tea, et tal oleks juhtimisõigus ära võetud on paljasõnalised ja ennast õigustavad. Menetlusalusel isikul on alati võimalik etoimiku, karistusregistri, maanteeameti kaudu vaadata andmeid enda kohta läbi viidud menetluste ja otsuste kohta. Oma ütlustes menetlusalune isik ütleb, et ta pöördus juristi poole, kes kirja lahti tegi ja nägi, kes otsuse on teinud. Seega on menetlusaluse isiku ütlused vastuolulised, ennast õigustavad ning neid ei saa kohus arvesse võtta. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku huvi puudumist ja tema menetluslikke tegematajätmisi ei saa omistada ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule, vaid ainult menetlusalusele isikule endale. Sellest tulenevalt pidi menetlusalune isik sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks, et tema suhtes tehtud otsus on jõustunud ja tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seetõttu leiab kohus, et süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. 3 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt kui juhtimisõigus oli ära võetud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on seitse kehtivat väärteokaristust millest kolm on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud ühel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning rahatrahvidega, millest üks rahatrahv on asendatud ÜKT-ga ja see on täidetud. See näitab, et liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud eelmistest karistustest ei ole menetlusalune isik oodatud järeldusi teha suutnud ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad kinnipidamised liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ja karistused nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Puutuvalt rahatrahvi kui karistusliigi kohaldamise võimalusse peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta ei tööta. Seega ei oleks rahatrahv kui karistus ka täidetav. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel on keskmine, kuivõrd menetlusalune isik istus rooli vaid 8 päeva hiljem, kui oli jõustunud juhtimisõiguse karistusena äravõtmine. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud, samuti ei ole isik kohtuistungil oma tegu tunnistanud, ega kahetsenud. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist süsteemse liiklusnõuete eiramisega, isik ei ole saanud aru oma teo toimepanemise tõsidusest. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise jätkamisele. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. 4 Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 5