Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19516 Tsiviilasi A Va, A Vi hag

§-st 101 lg 7).

1. Resolutsiooni p-s 3 ja p-s 5 märgitud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Välja mõista P Vilt tagasiulatuv elatis A Vi kasuks summas 979,64 eurot perioodi eest 01.03.2022-29.12.
6. Välja mõista P Vilt tagasiulatuv elatis A Va kasuks summas 645,16 eurot perioodi eest 01.03.2022-29.12.
8. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks kuupäevaks A Va arveldusarvele nr xxx, selgitusega: A Va ja A V elatis.
9. Juhul, kui P V on kohtumenetluse kestel A Vile ja/või A Vale maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 03.01.2023 tasutud 500 eurot.
10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 2 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.12.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on A Va ja P V (kostja) abielust sündinud nende ühised lapsed A Va (hageja I) ja A V (hageja II). Hagejate seaduslik esindaja (hagejate ema) ja kostja (laste isa) lahutasid abielu xxx. Alates eeltoodud ajast elavad hagejad koos oma emaga ning on täielikult oma ema ülalpidamisel ja kasvatamisel. Pärast abielu lahutamist kostja vabatahtlikult tasus elatis nagu oli kokkulepitud vanemate vahel 250 eurot igale lapsele. Alates märtsist 2022 otsustas kostja, et hakkab tasuma elatist 100 eurot igale lapsele. Lähtudes eeltoodust nõuavad hagejad enda ülalpidamiseks ka tagasiulatuvat elatist enne hagi esitamist alates 01.03.2022 kuni 29.12.2022 vastavalt sel ajal kehtinud elatise miinimum määrale, mis on 225,64 eurot kuus. Kostja elatise võlgnevus ajavahemikul 01.03.2022 kuni 29.12.2022 moodustab hageja I ees 1243,76 eurot ning hageja II ees 1243,76 eurot. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 509 eurot, s.h eluasemekulud 220 eurot, toidukulud 130 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot ja huviring 7 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 509 eurot, s.h eluasemekulud 220 eurot, toidukulud 130 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot ja huviring 7 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks igakuise elatise alates 30.12.2022 kuni 31.03.2023 summas 225,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 seadusjärgses miinimummääras lähtudes

§ 101

lg 3, lg 4 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuine elatis alates 30.12.2022 kuni 31.03.2023 summas 225,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 seadusjärgses miinimummääras lähtudes

§ 101lg 3, lg 4 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Samuti palusid mõlemad hagejad kostjalt välja mõista mõlema hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.03.2022 kuni 29.12.2022 kokku 1243,76 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses märkis, et on nõus tasuma 451,28 eurot kuus, kuid ei ole nõus, et peab juurde maksma 01.03.2022 kuni 29.12.2022 perioodi eest. Perioodil august 2020 kuni märts 2022 on kostja maksnud 500 eurot kuus, lisaks sellele on kostja maksnud eluaseme eest, kus elasid A Va ja mõlemad hagejad. Korterikulud olid rohkem kui 400 eurot kuus. Kohtu põhjendused 3 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A Va (dtl 14, 15). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 4 Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 2022 aastal tasunud elatist kokku 2800 eurot, s.o ca 233,33 eurot kuus, mis teeb ühe hageja osas ca 117 eurot kuus (dtl 59, 60). Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejatele elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on hagis viidanud miinimumelatisele ning palunud välja mõista mõlemale hagejale 30.12.2022 kuni 31.03.2023 elatise summas 225,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 elatise seadusjärgses miinimummääras lähtudes

§ 101lg 3 ning lg 4.

Kohus on 20.02.2023 kirjaga (dtl 64-67) hagejatele selgitanud, et miinimumelatise nõude puhul tuleb hagejatel arvestada ka

§-s 101 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Samuti tuleb arvestada

§ 101

lg 7, mis sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate miinimumelatise summaks kuni 31.01.2023 on seega vanema lapse (hageja II) puhul 225,64 eurot ning noorema lapse (hageja I) puhul 191,79 eurot, alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 on vanema lapse elatiseks 215,64 eurot ja noorema lapse elatiseks 183,29 eurot ning alates 01.04.2023 on vastavateks summadeks 260,33 eurot ja 221,28 eurot. Hagejad ei ole tõendanud, et nende igakuised kulud oleksid miinimumist suuremad. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid elatise väljamõistmisele miinimumulatuses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega on hagi alates hagiavalduse esitamisest põhjendatud miinimummääras, arvestades

§-ga 101 lg 7, mille alusel tuleb hageja I elatist vähendada 15 %, kuna hagejate vanusevahe ei ole suurem kui kolm aastat. Hageja II osas on seega põhjendatud välja mõista elatis perioodi eest 31.12.2022 kuni 31.03.2022 summas 445,84 eurot (225,64 eurot/31 päevaga x 2 päevaga + 215,64 x 2 kuud), hageja I osas summas 378,95 eurot (191,79 eurot/31 päevaga x 2 päeva + 183,29 eurot x 2 kuud) ning alates 01.04.2023 igakuine elatis hageja II osas summas 260,33 eurot ja hageja I osas 221,28 eurot. 6. Hagiavalduse kohaselt nõuavad hagejad ka elatise väljamõistmist perioodi eest 01.03.2022 kuni 29.12.2022 mõlema hageja osas summas 1243,76 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd 5 ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus on oma 20.02.2023 kirjas hagejatele selgitanud, et hagejatel tuleb selgitada, kas hagejad on kostjalt elatist tagasiulatuva perioodi jooksul küsinud ning mis summades. Samuti tuli esitada tõendid elatise nõudmise osas. 15.03.2023 on hagejad kohtule esitanud kirjavahetuse, millest aga ei selgu, millal antud kirjavahetus peetud on ning ei nähtu, et hagejad oleksid elatist küsinud. Samas ei tähenda see, et hagejad oleksid kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus märgib, et perioodil 01.03.2022 kuni 31.03.2022 oleks tulnud kostjal tasuda elatist hagejale II 213,44 eurot ja hagejale I 181,42 eurot, perioodil 01.04.2022 kuni 29.12.2022 oli igakuiseks miinimumelatise suuruseks hageja II puhul 225,64 eurot ja hageja I puhul 191,79 eurot. Seega moodustab hageja II miinimumelatise suurus perioodi eest 01.03.2022 kuni 29.12.2022 kokku 2229,64 eurot ja hageja I elatis kokku 1895,16 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud perioodil 01.03.2022 kuni 29.12.2022 mõlemale hagejale 1000 eurot. Kostja on esitanud nimetatud maksete kohta ka konto väljavõte (dtl 58-60). Lisaks on kostja jaanuaris 2023 täiendavalt tasunud 1000 eurot selgitusega „detsember + jaanuar“ (dtl 62). Kohus loeb seega tõendatuks, et detsembri 2022 eest on kostja tasunud kokku 500 eurot, s.o hagejale I 250 eurot ja hagejale II samuti 250 eurot. Seega on hageja I nõue põhjendatud 645,16 eurot (1895,16-1250) ja hageja II nõue 979,64 eurot (2229,64-1250). 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt. Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista elatis perioodi eest 30.12.2022 kuni 31.03.2023 summas 445,84 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 6 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Hageja I kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis perioodi eest 30.12.2022 kuni 31.03.2023 summas 378,95 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 221,28 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning vähendatud 15 % tulenevalt

§-st 101 lg 7). Samuti tuleb hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.03.2022 kuni 29.12.2022 summas 645,16 eurot ja hageja II kasuks 979,64 eurot. Alates 01.04.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 03.01.2023 tasutud 500 eurot (dtl 62).

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7