Obsah (6)

§ 19§ 16§ 54§ 18§ 4§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-6173 Tsiviilasi V J maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamis

§ 19

lg 3 p 6 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata. Kohus 14.06.2023 kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot, võimaldades, tulenevalt võlgniku poolt 25.04.2023 esitatud menetlusabi taotlusest ja

§ 19lg 2 teises lauses sätestatust, määratud summa tasumine ositi.

Võlgnik ei ole kohtu määratud summat tähtaegselt ega ka kuni käesolev kohtumääruse koostamiseni tasunud.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V Ji võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata.
2. Kohus 08.05.2023 määrusega peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise

§ 16

lg 3 alusel kuni on selge, millise menetluse liigi alusel tuleb võlgniku maksejõuetuse asja edasi lahendada. Kuivõrd kohus käesoleva määrusega V Ji võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata, tuleb lõpetada Pärnu Maakohtu 08.05.2023 määrusega kohaldatud võlgniku V Ji vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamised. Menetluskulud 2 10.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54lg 4 ütleb, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

1. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.
2. a. kehtiv PankrS § 23 lg 3).
3. Kohtule koos 07.06.2023 aruandega esitatud tasu arvestuse kohaselt on usaldusisik arvestanud ajakuluks 12 tundi (arvestusega 1 tund = 120 eurot) paludes kohtul määrata usaldusisiku tasuks 12 töötunni eest 1440 eurot, millele lisandub käibemaks summas 288 eurot. Usaldusisik on ajakulu arvestuses arvestanud ka maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks määrataval kohtuistungil osalemise ajakuluga 0,5 tundi. Tulenevalt sellest, et kohus jätab V Ji võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata

§ 19

lg 3 p 6 alusel ehk ilma asjas kohtuistungit pidamata, tuleb selles osas usaldusisiku poolt arvestatud ajakulu vähendada 0,5 tunni võrra. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg muude toimingute osas põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1656 eurot (käibemaksuga). 13.

§ 4

lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna

§ 8

ei näe ette menetluskulude kandmise osas eriregulatsiooni olukorras, kus kohus jätab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, lähtub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V Ji maksejõuetusmenetlusega seotud kulud V Ji kanda.

1. Arvestades, et kohtu hinnangul on usaldusisiku tasu põhjendatud suuruseks käesolevas asjas 1656 eurot (sisaldab käibemaksu), tuleb usaldusisiku tasu 600 euro ulatuses hüvitada võlgniku V J poolt usaldusisiku kulude katteks kohtu deposiiti tasutu arvelt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 1056 eurot (sh käibemaks 20%) mõistab kohus võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu tuleb kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 3
2. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab avaldajale, et tal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p 2 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Selleks tuleb esitada avaldus, kus näidatakse ära arvelduskonto, kuhu tagastatav summa kanda, ning summa, mille tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4