) § 369 alusel koostoimes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 ja §
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit.
Kuna hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse ja kostja on menetluse lõpetamisega nõustunud, tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6551 lõpetada. 7.
lg 2 kohaselt võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb hagist loobumise tõttu tühistada ja TEK 20 HOLDING LTD kinnistu käsutamise keelumärkest vabastada. 8.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vaidlust ei ole, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 9. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike 3 menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate esitatud menetluskulud on asja sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud üksnes osaliselt. Kostja I ei ole menetluses sisulist vastust esitanud, esitatud seisukoht on kaheleheküljeline dokument, mille sisulise osa saab kokku võtta ühel lehel. Samuti on esindaja olnud asjaoludega juba teise kohtumenetluse tõttu kursis. Sellise dokumendi koostamiseks saab kogenud ja kvalifitseeritud esindajal olla põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on kostja I kogu õigusabikulud põhjendatud kahe tunni ulatuses. Samuti on kostjate II ja III õigusabikulud seoses vastuse esitamisega ebamõistlikud, arvestades kostjate vastuse sisu ja mahtu. Kohus peab kostjate II ja III menetluskulusid põhjendatuks kokku 4,5 tunni ulatuses. Tulenevalt kohtupraktikast (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr XXX) peab kohus hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul on kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud kostjatele osutatud õigusabi tunnitasu määr sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, vaidluse sisu ja menetluse kestust arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja I vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 318 eurot ((1,5 tundi x 130 eurot + käibemaks) + (0,5 tundi x 140 eurot + käibemaks)) ning kostjate II ja III põhjendatud menetluskulude suuruseks 756 eurot (4,5 tundi x 140 eurot + käibemaks). AS-lt G4S Eesti tuleb välja mõista menetluskuluna OPTIMUS-HOLDING OÜ kasuks 318 eurot ning Reodor Lafet OÜ ja TEK 20 HOLDING LTD kasuks 756 eurot. 10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.