Obsah (10)

§ 199§ 69§ 75§ 266§ 64§ 74§ 202§ 215§ 68§ 66

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-09-21402 (kohtueelses menetluses nr 09260100478) versus riik P.N, Aimu

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Aimur Pintsel (isikukood 38805166010; elukoht xxxxxxxx xxx xx xxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Raul Tosmann V.A (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx x-x xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, 202 lg 1 ja § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Katrin Tamre B.P (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötab ; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi advokaat Raul Tosmann L.V (isikukood XXX; elukoht xxxx xxxx xxxxxxxx ; töötab; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada P.N süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 69

alusel asendada P.N-ile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. jaanuar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada P.N

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx x-x xxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tühistada P.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada Aimur Pintsel süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; ning tunnistada Aimur Pintsel süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Aimur Pintslile liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Aimur Pintslile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui Aimur Pintsel ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Aimur Pintslile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxx xx xxxxxxxx xxxxxx ; tühistada Aimur Pintslile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.3 tunnistada V.A süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud; ning tunnistada V.A süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; ning tunnistada V.A süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.A-le liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.A-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.A ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx x-x xxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada V.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.4 tunnistada B.P süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; ning tunnistada B.P süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista B.P-le liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 02.-04.02.2009, s.o 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.P-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud 27 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata B.P-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.P-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; tühistada B.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.5 tunnistada L.V süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 300 päevamäära, s. o 15000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata L.V-le mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära, s.

o 15000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1250 krooni kuus; tühistada L.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Sürgavere PÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Aimur Pintslilt ja L.V-lt 18900 krooni Sürgavere PÜ kasuks; 2 2.1.2 rahuldada täielikult Sürgavere PÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.N-ilt , V.A-lt ja B.P-lt 2500 krooni Sürgavere PÜ kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Sürgavere PÜ tsiviilhagi ning välja mõista V.A-lt 18 000 krooni Sürgavere PÜ kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Ants S. tsiviilhagi ning välja mõista B.P-lt 3580 krooni Ants S. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 P.N-ilt riigi õigusabi tasu 1020 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1060 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 106 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 jätta sundraha 6525 krooni ulatuses riigi kanda; 2.2.3 Aimur Pintslilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1020 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7585 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 758 krooni 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 jätta V.A sundraha 6525 krooni riigi õigusabi tasu 1020 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni ulatuses riigi kanda; 2.2.5 B.P-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1020 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7585 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 758 krooni 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.6 L.V-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1020 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7585 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 758 krooni 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.7 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Katrin Tamrele 240 krooni ja Raul Tosmannile 720 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-21402“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-21402“); 3 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus võõra vallasasja 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on P.N toime pannud kuriteona äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupiga ning sissetungimisega

§ § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud röövimise, tungis 2008. a juulis ühel ööl isikute grupis koos V.A-ga Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse, kust varastas 900-liitrise alumiiniumnõu väärtusega 1000 krooni ja kõrgsurvepumba ploki väärtusega 1500 krooni. Nimetatud esemed aitas neil ära viia vastavalt eelnevale kokkuleppele B.P. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on Aimur Pintsel toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupiga ning sissetungimisega

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 2008.

a juulis isikute grupis koos L.V-ga ukse lahti lõhkumise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse, kust varastas 63 malmresti koguväärtusega 18 900 krooni. 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise, kui see on toime pandud grupi poolt

§ 266lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 2008.

a juunisjuulis ühel ööl isikute grupis koos V.A-ga ukse lahti murdmise teel ja valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on V.A toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning sissetungimisega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnesid: 1) selles, et tema tungis ööl vastu 11.05.2008 isikute grupis koos Siim Kütiga ukse lahti murdmise teel Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxx asuvasse kuuri, kust varastas Andrei G.ile kuulunud mopeedi Delta väärtusega 4000 krooni. 2) Veel süüdistatakse teda selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, tungis

1. a juulis ühel ööl isikute grupis koos P.N-iga Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse, kust varastas 900-liitrise alumiiniumnõu väärtusega 1000 krooni ja kõrgsurvepumba ploki väärtusega 1500 krooni. Nimetatud esemed aitas neil ära viia vastavalt eelnevale kokkuleppele B.P. 3) Veel süüdistatakse teda selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, tungis
2. a juulis ühel ööl ukse lahti kangutamise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse, kust varastas 60 malmresti koguväärtusega 18 000 krooni. 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise, kui see on toime pandud grupi poolt

§ 266lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 2008.

a juunisjuulis ühel ööl isikute grupis koos Aimur Pintsliga ukse lahti murdmise teel ja valdaja tahte 4 vastaselt Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse. 3) süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise

§ 202lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema võttis 2008.

a juulis ühel päeval Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx B.P-lt vastu mobiiltelefoni №kia 5140i väärtusega 3580 krooni, mille kohta teadis, et B.P oli eelnevalt selle telefoni Ants S.lt varastanud. V.A hoidis nimetatud mobiiltelefoni mõned nädalad enda käes, kasutas seda ning siis müüs telefoni Viljandis Mulgimarketi II korrusel asuvasse kauplusesse, mille eest sai 300 krooni. 1.4 Süüdistustest nähtuvalt on B.P toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgilKarS § 199 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema varastas ajavahemikul 13.-14.07.2008 Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx Ants S.le kuuluva mobiiltelefoni №kia 5140i koos kõnekaardiga, koguväärtusega 3580 krooni. 2) kaasaaitamise võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning sissetungimisega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8- § 22 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et tema aitas kaasa 2008.

a juulikuus Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalas toimepandud vargusele, mis seisnes selles, et tema andis eelnevalt V.A-le ja P.N-ile nõusoleku viia oma sõiduautoga Audi 100 metallikokkuostu esemed, mida V.A ja P.N kavatsesid sigalast varastada. 2008. a juulikuu ühel päeval tulid tema juurde V.A ja P.N ning ütlesid, et varastatud metall on vaja ära viia. B.P rentis järelkäru ning sõitis koos V.A ja P.N-iga Sürgaverre, kus nad laadisid tema autole 900-liitrise alumiiniumnõu väärtusega 1000 krooni ja kõrgsurvepumba ploki väärtusega 1500 krooni, mille B.P transportis Viljandi linna. 3) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning grupi poolt § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnesid: 1) tema olles varem toime pannud varguse, ärandas ööl vastu 31.01.2009 Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Munsi külas OÜ Leminder saekaatri juurest ajutuse kasutamise eesmärgil Mati R.le kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga xxx xxx ning sõitis sellega ringi SuureJaani linnas. 2) Veel süüdistatakse teda selles, et tema olles varem toime pannud varguse, isikute grupis koos Aimar Sologa, püüdis ööl vastu 01.02.2009 ärandada xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx talu hoovilt ajutuse kasutamise eesmärgil Mati R.le kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga xxx xxx ning liikus sellega ca 400 m kaugusele talust ja jättis sõiduki sinna maha, kuna see ei käivitunud. võõra vallasasja 1.5 Süüdistustest nähtuvalt on L.V toime pannud kuriteona äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupiga ning sissetungimisega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, tungis

1. a juulis isikute grupis koos Aimur Pintsliga ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere Põllumajandusühistu sigalasse, kust varastas 63 malmresti koguväärtusega 18 900 krooni.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) P.N

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 69

alusel asendada P.N-ile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. jaanuar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada P.N

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxx xxxx x-x xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx 5 2) Aimur Pintsel

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud määrata Aimur Pintslile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xx xxxxxxx xxxx . 3) V.A

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud;

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud ning

§ 202

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 30 päeva;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata V.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxx x-x xxxxx-xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx . 4) B.P

§ § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 68

alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud 27 päeva;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata B.P-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx . 5) L.V

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 300 päevamäära, s.

o 15000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata L.V-le mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära, s.

o 15000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1250 krooni kuus.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 215

lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 202

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sürgavere PÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 18900 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Aimur Pintslilt ja L.V-lt 18900 krooni Sürgavere PÜ kasuks. 6 Sürgavere PÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt P.N-ilt, V.A-lt ja B.P-lt 2500 krooni Sürgavere PÜ kasuks. Sürgavere PÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 18 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista V.A-lt 18 000 krooni Sürgavere PÜ kasuks. Ants S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3580 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista B.P-lt 3580 krooni Ants S. kasuks.
2. Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava P.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava P.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava Aimur Pintsli kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Aimur Pintsli kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava V.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava V.A kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava B.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava B.P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava L.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava L.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 200 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu 7 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades, et P.N on õpilane tuleb sundraha 6526 krooni jätta riigi kanda. Arvestades, et on V.A on eelmise aasta lõpus karistatud varguse eest, mistõttu oleks pidanud kuriteod liitma, tuleb V.A vabastada sundraha ja menetluskulude kandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) P.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1020 (840 + 180) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; 2) Aimur Pintslilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1020 (840 + 180) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; 3) B.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1020 (840 + 180) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; 4) L.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1020 (840 + 180) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. B.P on kahtlustatavana kinni peetud 02.-04.02.2009, seega on B.P viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Helle Tamm Kohtunik 8