3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse S.O keha külge. 5.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.
lg 5 alusel allutada S.O käitumiskontrollile kestusega kuni 12.06.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 2, 4 alusel määrata S.O-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 2, 3 ja
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
a Viru Maakohtu otsus ega mõistetut karistuse ärakandmata osa, 8 kuu 17 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendati S.O-le mõistetud karistus, 1 aasta 11 kuu 17 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 707 (seitsesada seitse) tundi ja määrati selle töö ära tegemise ajaks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 19.09.2017 määrusega pöörati täitmisele S.O-le Harju Maakohtu 02.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8290 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust. 05.06.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud S.O otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. isikliku toimiku Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isikul tekivad lähisuhtes probleemid ja ta ei suuda enam emotsioone kontrollida, Ohtlikkust suurendab alkoholijoobes olek. Üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Tulenevalt kinnipeetava ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu S.O selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Karistust kannab esimest korda
Rusikad püsivad muidu taskus, aga ei oska seletada, miks nii juhtus. See oli toime pandud elukaaslase suhtes. Nüüd on uus elukaaslane ja eelmise juurde tagasi ei lähe. Uue elukaaslasega on juba 2 aastat väga head suhted olnud. On reaalselt koos olnud ja on ka ühine laps. Elukaaslasel on veel 2 poega ja süüdimõistetu saab nendega hästi läbi. Üks on 6-aastane ja teine 5-aastane, ühine laps on 1 aasta ja 1 kuune. Vangistuse jooksul on läbinud programmi ja muutnud oma ellusuhtumist. Kogu vangla on šokiteraapia olnud. Avavanglas on olnud pea kuu aega. Ootab tööle saamist. Vangistuse jooksul on majandustöödel olnud ja praegu veel ei tea kuhu oleks võimalik tööle saada, sest septembris hakatakse asju ajama. Vabaduses otsiks kohe endale töö. Kui tekiks võimalus läheks koos perega Soome tööle, kuna tal on seal isa ja naise ema. Spekuleerib, et hakkaks seal tööle ehitusel. Sõltuvusi pole, alkoholi tarvitas varasemalt, kuid poolteist aastat pole tarbinud. Narkootikume on küll varasemalt proovinud, kuid nüüd vihkab neid. Suhtlusringkond on väga väike: mõned sõbrad, kel puudub kriminaalne taust. Teab, mida tähendab kriminaalhooldus, sest üks kord see õnnestus, teine kord mitte. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab S.O tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja märkis, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Riigikohus on märkinud, et eelkõige tuleb hinnata seda, kuidas isik on ennast karistuse ajal ülal pidanud ja nõudeid täitnud. S.O distsiplinaarkaristusi ei oma, sotsiaalprogrammid on läbitud ja ta on üle toodud avavanglasse, millest järeldub, et riskiprotsent on väike. Vabaduses on tal olemas lähikondlased, vanemad, elukaaslane XXX ja poeg XXX. Süüdimõistetu on avaldanud ka, et poja sünd on tema elukorraldust muutnud ja kuritegelikule teele ta asuda enam ei soovi. Kaitsja leiab, et S.O on olemas võimalused ennetähtaegseks vabanemiseks ja S.O on ise nõus elektroonilise valvega. Katseaeg võiks kesta karistuse lõpuni. Kohustuseks võiks olla enda Töötukassas arvele võtmine ning tööle asumine. Kuna vangla on pakkunud lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi, oleks seegi mõistlik, kuna kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kaitsja palub S.O vangistusest tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. S.O kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. S.O on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 8 kuu, so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 13.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S.O-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.