) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus Rakvere Vallavalitsuse ja OÜ Sämiliiva vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kooskõlas
lg-ga 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohus selgitab, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Pooled paluvad kompromissi p-s 6 kohtul edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale muudatuse tegemiseks (registriosa number 2035131) kinnistusraamatu III jaos 2
ei näe ette kohtu poolt kohtulahendi registripidajale edastamist muudel juhtudel kui hagi tagamisel (§ 387) ja kui otsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid (§ 455). Seega tuleb määruse täitmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks pooltel endil pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb taotlus rahuldada. Menetluskulud
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokkulepitu põhjal jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja palub kompromissi p-s 7 kohtul talle tagastada riigilõiv summas 3230 eurot. Hageja selgituse järgi on ta tasunud 07.11.2022 riigilõivu summas 3780 eurot. Kuivõrd menetluse käigus täpsustasid pooled nõude summasid ja leppisid kokku p 1 lõplikuks summaks 60 000 eurot, oleks pidanud hageja tasuma
lg 1 kohaselt riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi.
lause järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega tulnuks hagejal tasuda 60 000 euro nõudelt riigilõivu 1100 eurot. Hageja taotleb
lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist summas 2 680 eurot (3 780 eurot-1 100 eurot). Hageja taotleb ka
lg 2 p 1 alusel ½ riigilõivu tagastamist summas 550 eurot (1100 eurot : 2 = 550 eurot), seega kokku 3 230 eurot (2 680+550), mille palub kanda hageja Rakvere Vallavalitsus arveldusarvele EE412200221032186823. Kohus selgitab, et hageja on esitanud kohtule hagi põhivõlgnevuse 299 781.13 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 9 097.19 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud (s.o seadusjärgses) määras, nõudes. Hagihind oli seega 332 860.81 eurot (299 781.13 + 9 097.19 + lisanduv viivis arvestatuna ühe aasta eest 23 982.49), millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 3 780 eurot (hagihind 250 001-350 000 eurot). Hageja on riigilõivu vastavas summas tasunud. Hageja nõue on kuni kompromissi sõlmimiseni jäänud samaks, s.o hageja ei ole menetluse kestel esitanud kohtule
Seejuures ka hagist loobumisel kuulub tagastamisele vaid pool menetluses tasutud riigilõivust (arvestades seejuures edasimenetletava nõude suurusega) (
Hagejapoolse vastutulekuna nõude vähendamine kompromissi sõlmimiseks ei ole samastatav hagist loobumisega. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale seoses kompromissi sõlmimisega tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 1 890 eurot (3 780 : 2). Kohus jätab rahuldamata hageja riigilõivu tagastamise taotluse summa 1 340 euro (3 230-1 890) ulatuses. Kohus märgib muuhulgas, et riigilõiv hagilt hinnaga 60 000 eurot on nii hagi esitamise ajal kui hetkel kehtiva RLS lisa 1 järgi 1 540, mitte hageja märgitud 1 100 eurot (hagihind 50 001-75 000 eurot), millest tulenevalt kuuluks vastava seadusest tuleneva õiguse olemasolul hagejale tagastamisele üksnes 3 010 eurot (3 780 – 1 540 + 770) /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.