Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-23-120748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-120748 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Pxxxx Axxxx esitas 17.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kxxxxx Sxxxxxx 435,86 euro saamiseks. 30.06.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 04.07.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 06.07.2023 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 29.05.2021 võlatunnistuse alusel põhinõue 350 eurot, intress 9,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 61,01 eurot (seadusjärgses määras, periood 30.06.2021-06.07.2023) ning täiendava viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 29.05.2021 võlatunnistuse, mille kohaselt kostja tunnistab võlgnevust hageja ees summas 350 eurot ning kohustus nimetatud summa maksma hagejale tagasi 1 kuu jooksul. Võlatunnistus on allkirjastatud 29.05.2021, mistõttu pidi kostja tagastama raha hiljemalt 29.06.
2. Kostja ei ole teinud ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. 11.07.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 11.07.2023 KÄPO kaudu (kättetoimetamisportaal). Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 30, § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. 2 2-23-120748 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 350 eurot, 06.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 61,01 eurot ja täiendava viivise alates 07.07.2023 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas) põhinõudelt 350 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 140 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot vastavalt

§-le 4842. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 354,90 eurot (sh km).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu määraks on 169€ käibemaksuta. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-11514 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Arvestades, et menetlus ei olnud keerukas ega mahukas, ei kestnud kaua ning hagi koostamisele kulus vähe aega (hagi sisuline osa väga lühike), leiab kohus, et esindaja tunnitasumäär ei ole põhjendatud. Samuti leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu määr ei vasta hetkel õigusabiturul välja kujunenud keskmistele turuhindadele. 169€/h km-ta on tavapäraselt vandeadvokaatide tunnitasu. Hageja esindaja on aga jurist. Kohus leiab, et kostja ei pea kandma hageja esindaja kulusid, mis on sellise määra alusel arvestatud. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr on mõistlik ja põhjendatud 120 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o 144€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu, on õigusabi ajakulu 1,75h põhjendatud. 3 2-23-120748 Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 412 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 252 eurot (1,75h x 144€/h, sh km) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4