← Eesti

2-17-3162/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3162 Tsiviilasi J. L. kohustustest vabastamise menetl

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud 3 kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 49lg-le 1.

8. Tulenevalt

§ 49

lg-st 6 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 49lg 7).

9. Kohus kuulas 15.11.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 10.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

  1. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  2. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. On tõendatud, et võlgnikul puudub sissetulek, mida oleks võimalik arestida või milliselt oleks tulnud teha võlausaldajatele eraldisi, mistõttu ei saanud võlgnik oma tegevusega võlausaldajate huve kahjustada. Võlgnikul on osaline töövõime ning ta on peaaegu kogu menetluse kestusest olnud tööotsijana arvel Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetused. Võlausaldajad S AS ja kohtutäitur K. P. vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajal E ASil, kohtutäituril R. S. ja Xxxx Vallavalitsusel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele.
  3. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et kogu kohustustest vabastamise menetluse on võlgnik olnud töötukassas arvel ja tegelenud tööotsimisega. Võlgniku osalise töövõime kaotus on pikendatud kuni 2025.aastani. Käesoleval ajal puudub võlgnikul ametlik sissetulek, võlgnik on varatu, tema ainuke sissetulek on pension ja sotsiaaltoetused, toimetulekutoetus ja tervisetoetus Xxxx Vallavalitsuselt. Saadud sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalust võlausaldajatele väljamakseid teha. Sissetulekud on jäänud arestitava summa suurusest allapoole. Kohus leiab, et S AS vastuväide vabastamata jätmise osas ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtetest ja kohtu kogutud tõenditest nähtub võlgniku kehv majanduslik olukord. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud süüliselt ega ka rakse hooletuse tõttu oma kohustusi vaid see tuleneb tema tervislikukust olukorrast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust seisundist tulenevalt

§-s 47 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J. L. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J. L. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 4
  2. Kohus selgitab, et

§ 50

lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 16.

§ 51

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib

§ 51

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 17.

§ 49

lgh 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

  1. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
  2. Tulenevalt

§ 49lg-st 14 avaldab kohus teate J.

L. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.