Obsah (8)

§ 875§ 877§ 101§ 128§ 112§ 100§ 127§ 103

2-22-4582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg 02.08.2023 Tsiviilasja number 2-22-4582 Tsiviilasi D. A.i, A. M.

§ 875

lg 1 järgi viivitamata reisikorraldajale teatama ning reisikorraldaja peab

§ 875

lg 1¹ I lause järgi võtma rikkumise kõrvaldamiseks üldjuhul oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Kui abinõude tarvitusele võtmine on võimatu või sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, on reisijal õigus nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist või alandada reisitasu. Seejuures ei välista ega piira

§ 877

lg 2 I lause järgi reisija õigust nõuda talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja alandada reisitasu see, kui reisikorraldaja on võtnud omal kulul tarvitusele mõistlikud abinõud või reisija on lepingu üles öelnud. Pakettreisilepingu rikkumise korral on reisijal õigus nõuda

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist, seejuures võib hüvitatav kahju olla

§ 128lg 1 järgi nii varaline kui ka mittevaraline.

Mittevaraline kahju hõlmab

§ 128

lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 112

lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. 18. Pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: a) reisikorraldaja või isik, keda reisikorraldaja kasutab oma kohustuste täitmisel, on rikkunud lepingust tulenevat kohustust (

§ 100

ja § 875 lg 1¹); b) kohustuse eesmärk on kaitsta reisijat kahju tekitamise eest (

§ 127

lg 2, § 134 lg 1, § 877 lg 2); c) lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai reisikorraldaja aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada kahju (

§ 127

lg-d 2 ja 3, § 134 lg 1 ja § 877 lg 2); d) reisijale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128, § 134); e) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); f) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103lg 1 ja § 877 lg 2²).

1. Kohus leiab, et tõendamata on reisikorraldaja või isiku, keda reisikorraldaja kasutab oma kohustuste täitmisel, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine või kohustuse mittekohane täitmine. Olenemata sellest, et hagejate näol on tegemist tarbijatega, siis kohaldub ka neile kohustus hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kohtu hinnangul seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Hagejate pildid basseini puhastamise kohta ja väited eelduslikust vee mittevastavusest ei tõenda, et kostja või hotelli tegevuses oleks minetusi. Kohus nõustub 5/6 2-22-4582 kostjaga, et soojal maal on palju erinevaid võimalusi haigestumiseks ja hagejad ei ole suutnud veenvalt tõendada, et basseinivee mittevastavus just selle haigestumise põhjuseks oli.
2. Hagejad on läbivalt rõhutanud Euroopa Kohtu otsuse C-578/19 olulisust. Kohus leiab, et olenemata sellest, et Euroopa Kohtu järeldus võiks hüpoteetiliselt tekitada kostjale vastutuse Egiptuse hotelli tegemata või tegemiste osas, siis ei ole nimetatud lahendi järeldused käesoleval juhul asjakohased. Euroopa Kohus on vastuses eelotsuse küsimusele leidnud, et Nõukogu
3. juuni
4. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta artikli 5 lõike 2 kolmandat taanet tuleb osas, milles see näeb ette aluse vabastamaks pakettreisi korraldaja vastutusest nõuetekohaselt täita selle reisikorraldaja ja tarbija vahel sõlmitud ja selle direktiiviga reguleeritud lepinguga võetud kohustusi, tõlgendada nii, et kui kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on põhjustatud seda lepingut täitva teenuste osutaja töötaja tegudest, ei saa seda töötajat nimetatud sätte kohaldamisel käsitada teenuste osutajana ja korraldaja ei saa selle sätte alusel vabastada end vastutusest, mis tuleneb sellisest täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et keegi oleks mingi kohustuse täitmata jätnud, seega ei saa kostja ka selle eest vastutada.
5. Võttes arvesse, et tõendamata on, et kostja oleks rikkunud mõnda lepingust tulenevat kohustust, siis ei pea kohus vajalikuks muid hinna alandamise ja kahju hüvitamise tingimusi analüüsida s.h seda, kas kostja tüüptingimused on tühised.
6. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud (dtl 124), seega kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6/6