Obsah (6)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 245§ 313

1-23-4773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. augustil 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-4773 (20230200694) Kohtunik Liina

§ 179

lg 1 p 2 ja

§ 180

lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 543,75 eurot ning

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 339,50 eurot riigituludesse.

Kohustada Rudolf Kivikinga tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 73,60 eurot. Menetluskulud, kogusummas 883,25 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700025460. Selgitusse võib märkida: „Rudolf Kiviking, kriminaalasi 123-4773 menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180

lg 3 alusel ülejäänud ekspertiisikulud, kogusummas 339,50 eurot, jätta riigi kanda. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Rudolf Kivikinga süüdistatakse selles, et tema juhtides 09.11.2020 kella 16.56 paiku Tallinnas Akadeemia teel bussi Scania registreerimismärgiga xxxx ning liikudes Kadaka tee suunas ei andnud Akadeemia tee 62 juures teed reguleerimata ülekäigurada tema suhtes paremalt vasakule ületanud jalakäijale S.-E. V., sõites jalakäijale otsa. Liiklusõnnetuses sai S.-E. V. tervisekahjustused, mille tagajärjel ta 13.11.2020 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas suri. Rudolf Kiviking pidi liiklejana järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, samuti olema viisaks ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi ja vara; pidi juhinduma tee andmisel liikluskorraldusvahendite nõuetest ning andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes oli astumas ülekäigurajale või jääma seisma ja võimaldama jalakäijal sõidutee ületada; pidi arvestama liiklusoludega ja sõitma kiirusega, mis võimaldanuks tal seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Rudolf Kiviking jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Rudolf Kiviking rikkus järgmisi liiklusseaduse (LS) nõudeid: LS § 14 lg 2 järgi peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; 2 LS § 17 lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS 17 lg 5 p 21 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; LS § 18 lg 1 järgi juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; LS 35 lg 1 järgi ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat; LS 35 lg 4 juht peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; LS 50 lg 3 p 1 juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega pani Rudolf Kiviking toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas inimese surma, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Rudolf Kivikinga, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.08.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rudolf Kivikinga süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 423 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Rudolf Kiviking ei pane 1 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Juhindudes eeltoodust ning arvestades isiku majanduslikku seisundit, mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäärast pool, s.o 543,75 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 339,50 eurot riigituludesse.

§ 180lg 3 alusel ülejäänud ekspertiisikulud, summas 339,50 eurot, jätta riigi kanda.

3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4