1-06-701\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2007.a. Kriminaalasja number 1-06-701 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kriminaalasi G.P,i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav . 1) nimi: G.P 2) elu- või asukoht ja aadress: vahi all XXX Vanglas alates 23.06.2007.a. (elukoht XXX) 3)isikukood või sünniaeg: XXX 4)kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik 5)haridus: keskeriharidus 6)emakeel: eesti 7)töökoht või õppeasutus: OÜ 8)karistatus: 18.02.1998.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141-1 lg 3 p 1 järgi 3 a 6 k vangistusega katseajaga 3 aastat;  28.02.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141-1 lg 3 p 1 järgi 4 a vangistusega katseajaga 3 aastat.  Kuriteo kkvalifikatsioon: KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kaitsja Mart Sikut RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.P KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.P,ile 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel määrata liitkaristuseks, suurendades mõistetud karistust eelmise, see on Tallinna Linnakohtu 28.02.2002.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, see on 4 aasta võrra. Lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Välja mõista G.P,ilt AS kasuks 51 989 krooni ja 38 senti. Välja mõista G.P-lt 5400 krooni sundraha ja 1416 krooni tasu kaitsja esinemise eest menetluses ja ekspertiisitasu 3780 krooni riigi tuludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX. Maksekorraldusele märkida:“ G.P, kriminaalasi 1-06-701, sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Karistusaja alguseks lugeda 23.06.2007.a. Asitõendid- Arved-saatelehed- jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon ,teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (26.10.2007a.) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa G.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, töötades XXX asuvas AS-s müügijuhina, koostas 14.01.2004.a. – 20.02.2004.a. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel arvedsaatelehed firmade nimele. Firmad tegelikult ei olnud tellimusi teinud. G.P võttis korduvalt AS laost realiseerimiseks kaupu, müüs need maha ja nende eest firmale raha ei edastanud. Nii võttis G.P AS a laost kaupu: 14.01.2004.a. arve 40025 alusel 1700, 38 krooni väärtuses; 28.01.2004.a. arve 40071 alusel 16904.32 krooni väärtuses; 29.01.2004.a arve 40080 alusel 1366,44 krooni väärtuses; 05.02.2004.a. arve 40108 alusel 6707,36 krooni väärtuses; 11.02.2004.aa. arve 40130 alusel 10543,77 krooni väärtuses; 18.02.2004.a. arve 40154 alusel 3936,48 krooni väärtuses; 20.02.2004.a. arve 40161 alusel 10830, 63 krooni väärtuses. Kokku tekitas G.P AS-le varalise kahju summas 51 989 krooni ja 38 senti. G.P,i tegevus on kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.. G.P taotles lühimenetluses enda ülekuulamist ja seletas kohtule, et kaupadele laos oli tal vaba juurdepääs, ta töötas müügiesindajana ja vastutas ise kaupade müügi eest. Kui kaup sai müüdud, siis pidi raha viima kassasse ära. Seega omastas ta raha. Tal oli mingil ajal rahaliselt raske olukord ja nii võttis ta laost kaupa, müüs seda ja kavatses raha kassasse ära maksta, kuid hiljem selgus, et tasumine käib tal üle jõu. Siis vormistaski ta arved-saatelehed, mille alusel tegelikult keegi kaupa ei saanud. Omastamises tunnistas G.P end täielikult süüdi. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et G.P poolt toimepandu on kvalifitseeritav mitte KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, vaid KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kui isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Asja materjalidest nähtuvalt oli AS vara usaldanud G.P-le, tal oli vaba juurdepääs varale, võis seda laost iseseisvalt välja võtta, pidi leidma ise kaubale ostja ja seejärel raha firma kassasse maksma. Vara enda valdusse saamiseks ei ole G.P kasutanud eksimusse viimist ega pettust. G.P süü on peale tema enda ütlustega tõendatud järgmiste tõenditega: 1. Tunnistaja UL ütlustega /tl 26/, millest nähtub, et tema oli G.P vahetu ülemus AS as töötamise ajal. G.P oli müügijuht, kelle ülesandeks oli AS ast võtta kaupu ja varustada nendega kliente ehk teisi firmasid. Kaup, mille G.P firmast võttis, oli tavaline kaup, mis oli laos pidevalt olemas. Hiljem seletas G.P , et oli vormistanud saatelehti, tegelikult firmad kaupa ei saanud ja kauba viis ta pandimajja müügiks. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaup oli tõepoolest G.P-le usaldatud . 2.Tunnsitaja SK ütlustest /tl 53-54/ nähtub, et tema ei ole mingit kuritegu toime pannud. Esmalt G.P süüdistas teda, kuid lõpuks tunnistas G.P siiski kuriteo üles. G.P oli kelder igasugust kraami täis. G.P tahtis mõned asjad pandimajja viia, kuid kuna tal ei olnud dokumente, siis palus ta tema abi. Tema sai selle eest 500 krooni, et oli nõus enda nimel asjad pandimajja viima. Oli ka juttu sellest, et kui G.P neid asju välja ei osta, siis tema võib need ise hiljem välja osta, mida ta umbes kuu aja pärast ka tegi. 3.AS a avaldusest /tl3-4/ avaldusest nähtub, et G.P tunnistas kauba võtmist firmast, tegi maksegraafiku ja lubas võlgnevuse tasuda, kuid seda ta ei teinud. G.P tunnistas hiljem veel omastamisi üles,, kokku 51 989, 38 krooni eest. G.P andis välja viis tööriista oma elukoha keldrist.; 4.Võetuse protokollist nähtub, et AS esindaja UL on politseile välja andnud arved-saatelehed /tl 29-30/ ning seletuskirjad G.P-lt ja S.K . 5.Võrdlusmaterjali võtmise määrusest aj protokollist /48-49/ nähtub, et G.P-lt on kaitsja juuresolekul võetud allkirja ja käekirja võrdlusproovid. 6. Eksperdiarvamustest nähtuvalt on /61-64/ on AS arve-saatelehtedele nr 40025, 40071 ja 40080 kauba väljaandja kohale kirjutanud G.P. Arves-saatelehtedele nr 40071, 40080, 40108, 40130 on kauba vastuvõtja (kättesaaja ) kohale kirjutanud alla G.P. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna G.P,i puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. G.P on uue kuriteo toime pannud katseajal, seega ei ole ta ei teinud varasematest karistustest endale teinud vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemises. Kohtu menetluses on G.P suhtes üldmenetluses veel üks kriminaalasi, kus teda süüdistatakse analoogilise kuriteo toimepanemises, kuna süüdimõistvat kohtuotsust käesoleval ajal ei ole, siis ei saa G.P selles kuriteos süüdimõistetuna ka käsitleda. G.P enda sõnul ei ole tal käesoleval ajal mingisuguseid makseraskusi, kuid oma sissetulekust, mis tema enda sõnul on 30-40 tuhat krooni ja kahju suudaks ta enda sõnul hüvitada paari kuuga. Vaatamata sellele ei ole ta kannatanule hüvitanud midagi. Taoline käitumine kannatanu suhtes näitab G.P ükskõikset suhtumist ja rahalise karistusega ei ole teda otstarbekas karistada. Kuigi menetluse kestel on G.P koostanud isegi maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks, ei ole ta tasumist alustanud. Kohus leiab, et G.P tuleb karistada vangistusega. Kuna G.P on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb mõistetavale karistusele liita eelmise karistuse kandmata osa. Kohtunik A.Ennok