← Eesti

4-22-3169/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise aeg ja koht Harju Maakohus 28.09.2022 Tallinna kohtumaja 4-22-3169 (2302,22,0093

§ 114lg 1 p 2 ja lg 4, § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1 ja Kr

MS § 171 lg 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta G.D taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.08.2022.a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,009365 rahuldamata. Jätta G.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.08.2022.a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,009365 läbi vaatamata ja tagastada kaebus G.D-le. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. määras 11.08.2022.a üldmenetluse otsusega G.D-le LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. G.D esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 12.09.2022.a kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

§ 114

lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja väärteomenetluse seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus

§ 114

lg 1 p-s 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoasja materjalidest nähtub, et G.D on allkirjastanud 20.07.2022.a väärteoprotokolli AB1546406, kus on ühtlasi märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.08.2022.a. Väärteoprotokolli kohaselt soovis G.D saada otsust e-postiga. G.D on väärteoprotokollis allkirjaga kinnitanud ka, et talle on teatavaks tehtud

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Kohtuväline menetleja koostas väärteoasjas otsuse 11.08.2022.a. Kuivõrd menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, siis pidi G.D esitama kohtule kaebuse hiljemalt 05.09.2022.a, arvestades asjaolu, et otsus väärteoasjas pidi olema tutvumiseks kättesaadav alates 19.08.2022.a.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. G.D edastas kohtule kaebuse elektrooniliselt 12.09.2022.a. Tulenevalt

§ 114lg 1 p 2 ja lg 4, § 38 ja Kr

MS § 171 lg 3 pidi G.D esitama kohtule kaebuse hiljemalt 05.09.2022.a kell 00.

  1. Kuivõrd G.D ei esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale tähtaegselt kaebust, siis jõustus kohtuvälise menetleja 11.08.2022.a koostatud otsus 06.09.2022.a. Pärast nimetatud tähtaega esitatud kaebust ei saa lugeda esitatuks tähtaegselt. Seega G.D ei ole kaebuse esitamisele kehtestatud tähtaega järginud ning esitas kaebuse hilinenult. Kohtule esitatud kaebuses palub G.D võtta tema kaebus vastu hilinenult ja vabandab avalduse esitamisega viivitamise pärast. Kohus käsitleb G.D sellist avaldust kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Kaebuses on G.D selgitanud, et tal ei olnud võimalust politsei täieliku otsusega tutvuda, kuna ta ei saanud digifaili telefoni kaudu avada. Trahviga tutvus ta alles sõnumist, kus trahvisumma oli kirjas ning juhiloa äravõtmisest sai ta teada transpordiameti sõnumist. Eelneva tõttu jäi ta avalduse esitamise tähtajaga hiljaks. G.D lisab, et kahjuks ei olnud tal politsei otsust võimalik normaalselt vaadata, kuna tal ei ole kodus id-lugejat. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri 2010.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-10 p 9.2). Ühtegi sellist asjaolu käesoleval juhul kaebuse esitaja kaebetähtaja möödalaskmise puhul ei esinenud. Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari 2009.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08 p 13). Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kohtuvälise menetleja otsus on G.D-le nõuetekohaselt edastatud. Nii väärteoasja materjalidest kui ka G.D poolt kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on talle edastatud tema poolt väärteoprotokollis märgitud elektronposti aadressile just nii nagu G.D väärteoprotokollis soovi avaldas. Ühtlasi on G.D-le selgitatud, mis kuupäevast on otsus tutvumiseks kättesaadav ja et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka otsuse edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitaja on allkirjastanud väärteoprotokolli ja koos sellega kinnitanud ka menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumist, mis tõendab, et ta pidi olema teadlik kuupäevast, millal otsus talle kättesaadavaks tehakse ning et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka edasikaebamise tähtaeg. Kohus leiab, et juhul kui G.D puudus võimalus kohtuvälise menetleja poolt saadetud otsuse avamiseks (kuigi ta oli ise avaldanud soovi otsus sellisel viisil saada), siis oleks ta pidanud ise huvi tundma, milline on kohtuvälise menetleja poolt tehtud lahend (nt võttes kohtuvälise menetlejaga ühendust elektronposti või telefoni teel). G.D aga tervikuna otsuse sisu vastu huvi ei tundnud ning reageeris alles siis kui sai Transpordiametilt sõnumi juhiloa äravõtmise kohta. Märkimist väärib ka asjaolu, et G.D on toimiku materjalide kohaselt esitanud 29.08.2022.a kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks, seega ta on kohtuvälisele menetlejale kirjutanud, kuid ei ole huvi tundnud, milline on tema suhtes tehtud otsuse sisu tervikuna. Isik ei saa üksnes temale määratud rahatrahvist teha järeldust, et otsus ühtegi teist karistust ei sisalda, vaid peab selles ise veenduma. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu ei kuulu kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 118

lg 2 p 1 alusel G.D poolt Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 12.09.2022.a esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitajale, kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kuivõrd kaebus esitati elektrooniliselt, siis kohus ei saada seda tagasi. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.