← Eesti

4-22-3169/8

Obsah (6)§ 190§ 17§ 114§ 118§ 70§ 194

4-22-3169 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2022. a, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3169 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28

) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri uurija abi Margus Pihl määras
  2. augusti
  3. a üldmenetluse otsusega M.U-le LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest LS § 223 lg 1 alusel karistuseks 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsuses on märgitud, et seda saab kuni
  4. septembrini 2022 (k.a.) vaidlustada Harju Maakohtus. 1 4-22-3169
  5. M.U esitas Harju Maakohtule
  6. septembril
  7. a kaebuse, milles taotleb lisakaristuse kohaldamata jätmist. Ta põhjendab taotlust sellega, et vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. M.U palus hilinenult esitatud kaebus läbi vaadata. Ta põhjendas kaebuse hilinenult esitamist sellega, et tal ei olnud võimalust politsei täieliku otsusega tutvuda, sest faili ei saanud telefonis avada. Kuna tal kodus pole id-kaardi lugejat, ei saanud ta politsei otsusega korralikult tutvuda. Juhiloa äravõtmisest sai ta teada transpordiameti sõnumist. Maakohtu määrus
  8. Harju Maakohus jättis
  9. septembri
  10. a määrusega M.U taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja M.U kaebuse PPA
  11. augusti
  12. a otsusele läbi vaatamata. Kohus märkis, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt allkirjastas M.U
  13. juulil
  14. a väärteoprotokolli AB
  15. Selles oli märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
  16. augustist
  17. a. Väärteoprotokolli kohaselt soovis M.U saada otsust e-postiga. Kohtuväline menetleja koostas väärteoasjas otsuse
  18. augustil
  19. a. Arvestades et otsus pidi olema tutvumiseks kättesaadav alates 19.08.
  20. a, oli menetlusalusel isikul õigus esitada otsuse peale kaebus hiljemalt
  21. septembril
  22. a. M.U edastas kohtule kaebuse elektrooniliselt 12.09.
  23. a, mis tähendab, et kaebus on esitatud hilinenult. Kohtule esitatud kaebuses palus M.U võtta tema kaebus vastu hilinenult ja vabandas avalduse esitamisega viivitamise pärast. Kohus käsitles M.U avaldust kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Kohus leidis, et kaebuses esitatud põhjendused selle hilinenult esitamise kohta ei ole sellised, mis annaks põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohus tõi välja, et kohtupraktika kohaselt tuleb möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike. Ühtegi sellist asjaolu M.U kaebetähtaja möödalaskmise puhul ei esinenud. Ka eeldatakse kohtupraktika kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et ta läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on M.U-le nõuetekohaselt edastatud. Asja materjalidest nähtus, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on M.U-le edastatud tema poolt väärteoprotokollis märgitud elektronposti aadressile, nagu M.U soovis. Ühtlasi selgitati talle, mis kuupäevast on otsus tutvumiseks kättesaadav ja et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka otsuse edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitaja allkirjastas väärteoprotokolli ja koos sellega kinnitas ka menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega 2 4-22-3169 tutvumist. See tõendas kohtule, et ta pidi olema teadlik kuupäevast, millal otsus talle kättesaadavaks tehakse, ning et sellest kuupäevast hakkab kulgema ka edasikaebamise tähtaeg. Maakohus leidis, et juhul kui M.U puudus võimalus kohtuvälise menetleja poolt saadetud otsuse avamiseks, oleks ta pidanud ise huvi tundma, milline on kohtuvälise menetleja poolt tehtud lahend. M.U aga reageeris alles siis, kui sai Transpordiametilt sõnumi juhiloa äravõtmise kohta. Maakohus märkis, et M.U on toimiku materjalide kohaselt esitanud
  24. augustil
  25. a kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks, seega on ta kohtuvälisele menetlejale kirjutanud, kuid ei ole huvi tundnud, milline on tema suhtes tehtud otsuse sisu tervikuna. Isik ei saa üksnes temale määratud rahatrahvist teha järeldust, et otsus ühtegi teist karistust ei sisalda, vaid peab selles ise veenduma. Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et kaebuse esitaja ei esitanud kohtule ühtegi objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebus
  26. Maakohtu määrusele esitas 11.10.
  27. a M.U määruskaebuse, milles ta soovib, et uuesti vaadataks läbi kohtu ja politsei otsus juhiloa äravõtmise kohta. Ta märgib, et juhiluba on talle eluliselt tähtis. Ta kinnitab, et saab aru, et hilines kaebuse esitamisega, aga soovib saada inimlikku suhtumist ja mõistmist. Kaebaja lisas määruskaebusele lisana kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.
  28. M.U esitas
  29. oktoobril
  30. a kaebusele täienduse, selgitades, et juhiluba on tema töö jaoks ülioluline. Ilma juhiloata on väga raske tööd leida ja praegu kaotab ta selle võimaluse täielikult. Ta ei eita oma süüd õnnetuses ja palub muuta politsei otsust selliselt, et talle jääks alles juhiluba. M.U vabandab maakohtule kaebuse esitamisega viibimise pärast. Menetlus ringkonnakohtus
  31. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  32. oktoobri
  33. a määrusega määruskaebuse menetlusse, andes pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti kuni
  34. oktoobrini
  35. a.
  36. M.U esitas
  37. oktoobril
  38. a enda seisukoha, milles ta taotleb kaebuse esitamise tähtaja taastamist. Kaebaja selgitab, et ta ei saanud kohtuvälise menetleja otsusega õigeaegselt tutvuda. 11.08.
  39. a saatis politsei õnnetusjuhtumi kohta otsuse. Ta tahtis politsei otsusega õiges mahus tutvuda, kuid ei saanud seda teha. DigiDoc kaudu politsei otsusega faile avades andis see lihtsalt välja valge ekraani. M.U sõnul eeldas ta, et temaga võetakse seoses otsusega ühendust. 3 4-22-3169
  40. oktoobril
  41. a sai ta politseilt kirja politsei trahvi määramise kohta. Ta arvas, et see on ainuke karistus.
  42. augustil
  43. a saatis ta kirja PPA-le, milles ta palus võimaldada maksta trahvi osade kaupa. Temaga pole siiani ühendust võetud ja trahv on tasutud. M.U arvates võinuks PPA tema
  44. augusti
  45. a kirja järgselt temaga ühendust võtta, selliselt oleks ta jõudnud esitada tähtaegse kaebuse. Ta sai aga alles
  46. septembril
  47. a teada, et temalt võeti juhiluba, mistõttu ei saanud ta kaebust esitada. M.U arvates pole õiglane, et maakohus jättis ta kaebuse rahuldamata ega andnud võimalust kohtu ette astuda. Ta vajab sissetuleku teenimiseks juhiluba, kohus ei arvestanud süsteemivigadega. M.U märgib, et tunnistab süüd, kuid leiab, et kohus peab andma talle võimaluse. Kirjalikule seisukohale on lisatud järgmised dokumendid: kuvatõmmis e-kirjast, millega M.U-le saadeti PPA otsus; kuvatõmmis telefonis ekraanist otsuse avamisel (mille kohaselt on ekraan tühi); PPA e-kiri rahatrahvi meeldetuletusega; M.U
  48. augustil 2022 PPA-le esitatud taotlus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks; Transpordiameti teavitus juhtimisõiguse äravõtmise kohta).
  49. Kohtuvälise määruskaebusele. menetleja ametnik Enel Kuiv esitas 26.10.
  50. a vastuse Kohtuväline menetleja toob välja, et kohtupraktika kohaselt on

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsus tehti M.U-le kättesaadavaks ka e-posti teel. Seega oli menetlusalune isik teadlik kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisega seotud tähtaegadest. Maakohus jättis põhjendatult M.U taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja 11.10.

  1. a määruskaebusest ei selgu, kuidas eksis maakohus määruse koostamisel. Ka ei selgu kaebusest põhjendusi kaebetähtaja möödalaskmise osas. M.U ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuväline menetleja palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.09.
  3. a määrus on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Kohus ei või lihtsalt vastutulelikkusest või oma õiglustundest lähtuvalt vaadata läbi hilinenult esitatud kaebusi. Vastavalt põhiseaduse §-le 146 peab kohus lähtuma õigusemõistmisel põhiseadusest ja seadustest.

§ 118

lg 2 p 1 näeb ette, et hilinenult esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, v.a kui on põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Nagu maakohtu määruses märgitud, võib kohus ennistada üksnes mõjuval põhjusel mööda lastud 4 4-22-3169 kaebetähtaja. See tähendab, et tähtaeg ennistatakse siis, kui kaebuse esitajal oli mingi selline objektiivne takistus, mille tõttu ta ei saanud kaebust õigel ajal esitada. Oluline on niisiis see, miks kaebust õigel ajal ei esitatud, mitte aga see, millise tagajärje võib vaidlustatud otsus kaebuse esitaja jaoks endaga kaasa tuua. Tähtaja ennistamiseks ei anna seega põhjust väide, et vaidlustatud otsusega määratud lisakaristus võtab kaebuse esitajalt võimaluse tööd teha.

  1. Maakohtule esitatud kaebuses põhjendas M.U kaebuse esitamisega hilinemist sellega, et mobiiltelefonis ei saanud PPA saadetud otsust avada ja tal ei olnud ka id-kaardi lugejat, mistõttu sai ta lisakaristusest teada alles Transpordiameti teatest. Maakohus leidis, et see ei olnud mõjuv põhjus kaebetähtaja mööda laskmiseks. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtades lisas M.U, et otsuse avamisel avanes vaid tühi ekraan. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks ning leiab, et ka määruskaebemenetluses esitatud täpsustustest ei nähtu asjaolusid, mis õigustaks kaebetähtaja mööda laskmist. Vaidlus puudub selles, et PPA saatis
  2. augusti 2022 otsuse M.U-le e-kirjaga ja M.U sai selle e-kirja kätte ning teadis seega, et tema suhtes on otsus tehtud. M.U väitel ei õnnestunud tal telefonis otsust avada (seda kinnitab ka ringkonnakohtule saadetud kuvatõmmis). M.U enda maakohtule esitatud kaebuses olevast selgitusest nähtub, et M.U sai aru, et faili avamiseks oleks vaja id-kaardi lugejat. Selle asemel, et otsida võimalust otsusega tutvumiseks, leppis M.U sellega, et ta otsuse sisu ei tea. Ringkonnakohus osutab, et e-kirjaga saadetud faili avamine ei olnud ainus viis otsusega tutvumiseks. Juba väärteoprotokollis oli kirjas, et otsusega on võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures.

§ 70

lg 1 järgi ongi reegel see, et menetlusalune isik saab lahendiga tutvuda kohtuvälise menetleja juures, st menetlusalune isik peab ise otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minema; lahendi koopia saadetakse menetlusaluse isiku e-posti aadressile üksnes siis, kui ta selleks ise soovi avaldab. Seega vastutab menetlusseadustikust tulenevalt otsusega tutvumise eest eelkõige menetlusalune isik ise, kes peab otsusega tutvumiseks minema kohtuvälise menetleja juurde või leidma võimaluse tutvuda talle saadetud elektroonilise ärakirjaga. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et M.U lasi ise kaebetähtaja mööda, sest ei otsinud lahendust tutvumaks otsusega, mida tal telefonis avada ei õnnestunud.

  1. M.U heidab PPA-le ette, et viimane saatis talle ainult rahatrahvi meeldetuletuse ega informeerinud siis, et talt võeti karistusena ka juhtimisõigus. Ringkonnakohus nendib, et selline meeldetuletus oli tingitud sellest, et väärteomenetluse seadustik annab rahatrahvi vabatahtlikuks tasumiseks aega sama kaua kui otsuse vaidlustamiseks. Seega oli meeldetuletuse mõte anda isikule märku, et kui ta tahab vältida täitemenetlust, peaks ta trahvi lähiajal tasuma. Kuna PPA oli saatnud M.U-le otsuse koopia ja otsus oli ka PPA-s kohapeal kättesaadav, oli PPA-l õigus eeldada, et M.U on otsusega tutvunud ja on talle määratud karistustest teadlik. Seetõttu on M.U etteheide, et PPA ei teavitanud teda mõlemast karistusest, põhjendamatu. 5 4-22-3169
  2. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.U esitas kaebuse pärast kaebetähtaega ilma mõjuva põhjuseta ning maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja esitatud kaebuse läbi vaatamata. Juhindudes

§ 194lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.

septembri 2022. a määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.