Kriminaalasi nr 1-19-8015 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09. oktoober 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Gerd Raudsepp Kriminaalasi V.G süüdis

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav V.G , IK XXX; sünniaeg:

1. oktoober
2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada V.G

§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista kolm

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.–09. oktoober 2019. a, s.o kaks

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.G ei pane üheteistkümne

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 alusel temale määratud lisakohustust.

§ 75lg 1 alusel on V.G katseajajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata V.G-le kataseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 78

p 1 alusel hakata V.G katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata V.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta V.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et ta juhtis

1. oktoobril
2. a kella 15:40 ajal Tartu linnas Sõbra tänav 31 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,80 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus V.G liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani V.G toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale V.G-le karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (08.-

1. oktoober
2. a), mille vältel oli V.G kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 ja 3 alusel kohtus lisakaristusena V.G-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus V.G suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.G ei pane 11 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et V.G on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 32 eurot ja 40 senti ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 437 eurot 40 senti - ära tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.G tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvad esemed ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.G-lt väljamõistetavaks menetluskuluks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum