4-23-1422/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1422 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamises Jaanus Kibuvitsa (Kibuvits; isikukood 36712080280) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Jaanus Kibuvitsa 11.05.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,002149 RelvS § 892 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 29.05.
8. 1.
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Jaanus Kibuvitsa 20.02.
10. a otsusega väärteoasjas nr 2315,21,000606 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 09.03.
12. Viru Maakohus ühendas 16.05.
13. a määrusega väärteoasjad nr 1-23-1422 ja 1-23-1423 ühte menetlusse, lugedes ühendatud väärteoasja numbriks 1-23-
15. Viru Maakohus asendas 06.06.
16. a määrusega Jaanus Kibuvitsale Põhja prefektuuri 11.02.
17. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,002149 määratud rahatrahvi 50 trahviühikut ja Põhja prefektuuri 20.02.
18. a otsusega väärteoasjas nr 2315,21,000606 määratud rahatrahvi 15 trahviühikut kokku 6 päeva arestiga. Aresti kandmise algusajaks luges maakohus Harju Maakohtu 03.08.
19. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 03.11.
20. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5257 täitmisele pööratud vangistuse lõppemise aja. 1 3.
21. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik ei ole tasunud temale määratud rahatrahve kuni kohtumääruse tegemise ajani ning kohtutäituri materjalide kohaselt on nende sissenõudmine võimatu. Selle põhjal jõudis maakohus järeldusele, et Põhja prefektuuri avaldused on põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb määratud rahatrahvid ära kanda arestina pärast vangistuse kandmise lõppemist. Maakohus ei pidanud võimalikuks lükata asendamise otsustust edasi pooleks aastaks, kuna tegemist on vanade rahatrahvidega. Jaanus Kibuvitsa suhtumist määratud karistustesse näitab ilmekalt menetlusaluse isiku selgitus, et tal ei olnud need rahatrahvid meeles. See ei veena maakohut kuidagi selles, et isik ka nüüd ei unusta rahatrahve tasuda. Lisaks kinnitas menetlusalune isik, et temal puudub vabaduses alaline elukoht, mistõttu puuduks kohtul võimalus poole aasta pärast saata menetlusalusele isikule kohtukutse järgmisele kohtuistungile ilmumiseks.
22. Viru Maakohtu 06.06.
23. a määruse peale esitas määruskaebuse Jaanus Kibuvits, kes palub tühistada maakohtu määrus ning lükata rahatrahvi tasumine edasi kuue kuu võrra või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Jaanus Kibuvits ei nõustu maakohtu põhjendustega, et temal läheb rahatrahvi tasumine meelest ära või temal puudub elukoht vabaduses. Vabanedes on ta valmis kümne päeva jooksul maksma selle summa ja kui kohus ei pea võimalikuks trahvi tasumist lükata edasi kuue kuu võrra, asendada see üldkasuliku tööga. Rahatrahvi asendamine ei mõjuta teda ega tekita temale kahju, vaid riik maksab temale peale, kuna temasugusele kurjategijale on vangla kui haneselga vesi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Jaanus Kibuvits ei ole tasunud väärteoasjades nr 2316,20,002149 ja 2315,21,000606 rahatrahve ning asendanud need põhjendatult arestiga. Sellest tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
25. Vaidlust ei ole selles, et Jaanus Kibuvitsal on Põhja prefektuuri 11.05.
26. a ja 20.02.
27. a otsustega määratud rahatrahvid kokku 65 trahviühikut tasumata. M.A. leiab, et kohus võiks anda temale võimaluse tasuda rahatrahvi ja sellest tulenevalt pikendada tasumise aega kuue kuu võrra või alternatiivselt asendada rahatrahvi tasumine üldkasuliku tööga.
28. Jaanus Kibuvitsale määrati 11.05.
29. a otsusega rahatrahv ca 3 aastat tagasi ja 20.02.
30. a otsusega rahatrahv ca 2 aastat 4 kuud tagasi. Seega on temal olnud piisavalt aega rahatrahvide tasumiseks. Kuigi süüdlase sõnul ei olnud temal rahatrahvide tasumine meeles, ei ole tegemist mõjuva põhjusega nende tasumata jätmiseks. Arvestada tuleb sellega, et Jaanus Kibuvits kannab karistust vanglas ning temal tõenäoliselt puuduvad regulaarsed sissetulekud, mille arvelt tasuda nii rahatrahve kui ka pärast vanglast vabanemist tagada enda igapäevane toimetulek. Kriminaalasjas nr 1-21-5257 esitatud vangla iseloomustuse andmetel oli tema vastu nõudeid 18.07.2022 seisuga 21 520,44 eurot ning tõenäoliselt ei ole need kohustused selle ajaga niivõrd vähenenud, et tema majanduslik seisukord võimaldaks tal koheselt pärast vanglast vabanemist rahatrahvid ära maksta. Ringkonnakohus selgitab, et rahatrahvi asendamisel aresti või üldkasuliku tööga ei ole oluline, kas süüdlane hoiab tahtlikult kõrvale tasumisest või on muul põhjusel rahatrahvi tasumine võimatu. Seega ei välista rahatrahvide asendamist asjaolu, et Jaanus Kibuvitsal ei olnud nende tasumine meeles või tal ei ole selleks võimalusi. Kokkuvõtvalt ei ole põhjendatud anda täiendavat aega rahatrahvide tasumiseks, kuivõrd nende tasumise edulootus on vähene.
31. Ringkonnakohus on seisukohal, et aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Kriminaalasjas nr 1-21-5257 esitatud vangla iseloomustusest nähtuvalt on Jaanus Kibuvitsa karistatud kriminaalkorras 18 korda. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda käituda õiguskuulekalt ning kuritegelik eluviis on tema 2 igapäevase elu osa. Arvestades seda, et viidatud kriminaalasjas vabastati Jaanus Kibuvits tingimisi enne tähtaega vangistusest, mille järel asus ta koheselt kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma ja ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ning kandmata karistus pöörati täitmisele, ei ole alust uskuda, et tegemist on süüdlasega, kes tahab ja suudab nõuetekohaselt teha üldkasulikku tööd.
32. Jaanus Kibuvitsa sõnul ei mõjuta arestipäevad teda, mistõttu oleks riigile kasulikum, kui ta tasuks rahatrahvid või teeks üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus selgitab, et süüdlasele karistuse, ka asenduskaristuse määramisel ei prevaleeri riigi majanduslikud huvid. Kuivõrd varasemad karistused, s.o kriminaalhooldus ja vangistused, ei ole Jaanus Kibuvitsale mingit mõju avaldanud, on raske uskuda, et just üldkasulik töö on see meede, mis on sobilik tema mõjutamiseks. Eriti arvestades süüdlase enda avaldatut vangistuse kohta, millest saab järeldada, et iga karistus on tema puhul oma mõjult olematu. See aga ei tähenda, et selline isik peakski jääma karistuseta.
33. Väheoluline üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi hinnates ei ole seegi, et kriminaalasjas nr 1-21-5257 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on Jaanus Kibuvits nii alkoholi- kui ka muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamise sõltlane. Seega on oht, et kui Jaanus Kibuvits asub vanglast vabanedes tarvitama alkoholi või aineid, millest on sõltuvuses, ei suudagi ta teha üldkasulikku tööd. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
34. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
35. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et maakohus on lubamatult tuginenud asjaolule, et pärast vanglast vabanemist on süüdlast elukoha puudumise tõttu raske kätte saada. See ei ole põhjuseks, miks tuleks rahatrahv asendada teiseliigilise karistusega. See viga aga ei muuda maakohtu lõppjäreldust ning arvestades eeltoodut, tuleb Jaanus Kibuvitsal pärast vangistuse kandmist ära kanda kuus päeva asendusaresti.
36. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
37. juuni
38. a määruse muutmata ja Jaanus Kibuvitsa määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3