1-20-1238/63

(4)Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Vitali Špiliku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Vitali Špiliku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vitali Špilikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Viimane kuritegu on toime pandud xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes, kus isik kasutas pika ajaperioodi jooksul neid seksuaalselt ära. Olukorras, kus vahekorda astuda ei soovinud, ähvardas Vitali Špilik last noaga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Vitali Špilik vangistuse kestel läbinud ühe sotsiaalprogrammi, mille läbides Vitali Špilik jäi seisukohale, et tema ei ole sooritanud kuritegu, mille eest kohus teda karistas. Positiivsete asjaoludena saab välja tuua, et isikul puuduvad sõltuvusprobleemid ning osade pereliikmete toetav suhtumine. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellegipoolest ei kaalu üksikud positiivsed asjaolud üles Vitali Špilikuga seotud negatiivseid asjaolusid. Käesolevaks ajaks ei ole näha asjaolusid, mis näitaksid, et Vitali Špilik oleks suutnud ennast muuta ja välistada tulevikus samalaadsete kuritegude toimepanemise. Vitali Špilik selgitas kohtuistungil, et vabanedes kavatseb minna elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxx, kus on talle pakutud pooleteist aastast rehabilitatsiooni kava. Ta ei saa aru, mida ta valesti on teinud. Kui kohus on otsustanud nii, siis on ta kuriteo toime pannud, muidu ta vanglas ei viibiks. Vabaduses on tal lapsed, sõpru ei ole. Need ei ole samad lapsed, kelle suhtes kuritegusid toime on pannud. Täielikult suhtleb lastega, välja arvatud xxxxxxx kellega endine abikaasa keelas tal suhelda. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vitali Špilik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks xxxxx linnas asuv kristliku koguduse rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxx, mille juhataja on andnud kirjaliku nõusoleku Vitali Špiliku antud aadressile elama asumiseks ja tema suhtes elektroonilise valve paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Vitali Spiliku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vitali Špilik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (2 karistust arhiveeritud), reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemad kuriteod vargused, mille ajendiks puudulik 2

(4)probleemide lahendamine, grupi mõju, majanduslik kasu. Käesolevalt kannab karistust vägistamise ja järeltulijaga suguühte eest. Kuriteod on muutunud raskemaks. Võrreldes varasemaga on tõusnud ohtlikkus. Soodusteguriks sugulise kire rahuldamise eesmärk, seksuaalne motiiv. Varasemad kuriteod ette planeerimata, viimase süüteo puhul kohtuotsuses kajastatud, et tegemist pika ajavahemiku jooksul korduvalt toime pandud planeeritud ja kavatsetud kuritegudega. Kinnipeetav ei tunnista oma kuritegu, on kuriteo toime pannud teadlikult ja enda soove järgides, st tahtlikult. Positiivsete asjaoludena saab Vitali Špiliku puhul välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammis „Uus Suund“ ja struktureeritud vestlustel osalemise ning osade lähedaste toetuse. Samuti puuduvad tal vanglas distsiplinaarkaristused. Vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli
2. a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
3. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Käesoleval juhul ei kaalu Vitali Špilikut iseloomustavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu ning toetavad lähedased) üle negatiivseid, kuna ei vähenda kinnipeetava osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Vitali Špilik kannab karistust raske kuriteo eest, mille pani toime kahe alaealise lapse suhtes. Isik on korduvalt teadmata aja jooksul astunud seksuaalvahekorda xxxxxxxxxxxxxxxxa ja kui ta keeldus, siis ähvardas noaga. Samas astus isik suguühtesse oma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xx-aastane), mille tagajärjel jäi xxxxx rasedaks ja sünnitas poja. Kuigi vangistuse jooksul on püütud uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski maandada sotsiaalprogrammi abil, siis selgub programmi tagasisidest, et isik oma süüd ei tunnista. Vangla hinnangul kinnipeetav motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ei näe, kuna isik ei tunnista, et on kuriteo toime pannud. Ka kohtuistungil ütles Vitali Špilik, et ei saa aru, mida ta valesti on teinud, kuid samas möönis, et kui kohtuotsuses on nii kirjas, siis ju ta pani kuriteod toime. Kohtu hinnangul on kinnipeetava puhul, kes senini siiski päris kindlalt ei tunnista oma süüd kuriteo toimepanemisel ning ei mõista negatiivseid tagajärgi, mida on oma käitumisega põhjustanud kannatanutele, jätkuvalt suur tõenäosus, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei iseloomusta Vitali Špilikut positiivselt asjaolu, et vabaduses puudub tal garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetava kuritegelik käitumine ei ole olnud seotud majandusliku toimetulekuga, siis aitaks ametliku töökoha olemasolu täita isiku vaba aega mõtestatud tegevusega, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Arvestades võimalike tulevikus toimepandavate kuritegude raskust, on oluline, et ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks oleks väga madal. Kuna kinnipeetav ei ole käesolevaks ajaks siiski täielikult aru saanud enda poolt toime pandud seksuaalkuritegude tõsistest tagajärgedest ning vangla iseloomustusest nähtuvalt süüdistab enda kuritegudes teisi, on kohtu hinnangul oht uut kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt sedavõrd kõrge, et seda ei ole võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt 3

(4)elada. Süüdlase suhtumine õiguskorda ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Seega tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4